← Eesti

1-19-9080/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2019, Tartu Kriminaalasja number 1-19-9080 (19278001455) Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Ha

) § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Mariken Arro Süüdistatav A.M. . Isikukood XXX; elukoht XXX; asukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; XXX haridus; õpilane XXX; tunnistati Viru Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega süüdi

§ 199

lg 2 p 9, § 121 lg 1, § 215 lg 2 pde 1, 2 ja § 214 lg 2 p 1 järgi ning paigutati

§ 87

lg 1 p 4 alusel kasvatuse eritingimusi vajavate laste kooli; tõkendit ei ole Kaitsja Toomas Metsma, kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada A.M.

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises ja suunata ta

§ 87

lg 1 p 2 alusel sotsiaalprogrammi mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) kuni 2019/2020 õppeaasta lõpuni, so kuni 31. augustini 2020. 2.

§ 87lg 1 p 10 ja § 87 lg 3 alusel keelata A.M.

il 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates tubakatoodete suitsetamine, alkoholi tarvitamine ning narkootiliste ainete omamine ja tarvitamine. 3.

§ 87lg 1 p 10 ja § 87 lg 3 alusel kohustada A.M.

it läbima

  1. klassi õppekava 2019/2020 õppeaasta lõpuks, so hiljemalt
  2. augustiks
  3. 4.

§ 87lg 1 p 10 ja § 87 lg 3 alusel kohustada A.M.

it 2019/2020 õppeaasta lõpuni, so kuni

  1. augustini 2020 naasma õigeaegselt iseseisvatelt kodukülastustelt ja linnakülastustelt XXX ning keelata XXX omavoliliselt lahkuda.
  2. Jätta kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 367,20 eurot KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
  3. detsembrist
  4. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse A.M. it selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu
  7. detsembri
  8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11712 süüdi mõistetud muuhulgas

§ 121

lg 1 järgi toime pandud kuriteos, s.o kehalises väärkohtlemises, kasutas Tartumaal XXX füüsilist vägivalda alaealise kaasõpilase M. T. i suhtes järgmistelt: -

  1. aprillil 2019 kell 13:48 jooksis A.M. esimese korruse koridoris M. T. ile järele ja pani kannatanule selja tagant vasaku jala ette, mille tagajärjel M. T. kukkus näoli maha. Sellise tegevusega põhjustas A.M. M. T. ile füüsilist valu ning turse ja hematoomi vasaku kulmu piirkonnas; -
  2. juunil 2019 kell 21:08 tõukas A.M.
  3. rühmakodus M. T. i toa nurka ning lõi kannatanut seejärel neli korda parema käe rusikaga ülakeha piirkonda ning ühe korra parema jalaga kehasse. Sellise tegevusega põhjustas A.M. M. T. ile füüsilist valu; -
  4. juulil 2019 kell 9:49 lõi A.M.
  5. rühmaruumis ühe korra parema jalaga vastu M. T. i tuharaid ning parema rusikaga vastu kannatanu selga ja vasakut külge. Seejärel võttis R. J. B. kätega kinni M. T. i õlgadest, pärast mida, liikudes ümber kannatanu vasaku õla, võttis vasaku käega kinni ümber kannatanu kaela, samal ajal tõrjus parema käega M. T. i käsi, kes püüdis ennast R. J. B. i haardest vabastada. Selle käigus püüdis kannatanu oma parema käe küünarnukiga tabada selja taga oleva R. J. B. i kõhtu, mille peale R. J. B. laskis kannatanu kaela oma vasaku käe haardest lahti ning lõi vasaku käega kannatanule vastu selga. Pärast seda võttis R. J. B. M. T. ilt selja tagant parema käega parema käe küünarnukist kinni ja parema jala põlvega lõi selja tagant kannatanule parema jala põlveõndlasse. M. T. sai oma parema käe R. J. B. i haardest vabaks ja eemaldus viimasest. R. J. B. järgnes M. T. ile ja lõi parema ning vasaku käega vaheldumisi kannatanule neli korda vastu selga. M. T. liikus selja tagant järgneval R. J. B. il eest ära ning samal ajal liikus ta A.M. i suunas, kes selle peale M. T. ile parema jalaga vastu turja lõi. Seejärel viis A.M. käes oleva taldriku laua peale ja liikus uuesti M. T. i juurde ning võttis kinni kannatanu ülakehast ning liikus koos kannatanuga edasi kuni M. T. i nägu oli vastu seina. Seejärel püüdis A.M. oma parema käega lüüa kahel korral M. T. it, kuid see ei õnnestunud XXX i töötaja sekkumise tõttu. Sellele vaatamata hoidis A.M. vasaku käega M. T. il selja tagant kaela ümbert ja parema käega kannatanu paremast õlast kinni ning tõmbas M. T. i töötajast eemale. Seejärel lõi A.M. M. T. i kaela ümbert kinni hoides kannatanule ühel korral vastu pead ning ühel korral vastu turja ning kolmandal korral vastu kannatanu keha paremat külge. Sellise tegevusega tekitasid A.M. ja R. J. B. M. T. ile füüsilist valu; -
  6. augustil 2019 kell 11:40–11:44 lõi A.M.
  7. rühmaruumis diivanil lebanud M. T. ile ühe korra parema käe rusikaga vastu vasakut õlavart ja kolm korda vastu kannatanu näo vasakut 2

(4)poolt. Seejärel eemaldus A.M. M. T. ist, kuid koheselt naasis kannatanu juurde ja võttis vasaku käega kinni kannatanu rinnaesise riietest ja parema käega kannatanu vasakust õlavarrest ning tõmbas kannatanu diivanilt maha ja hakkas kannatanut mööda põrandat oma toa suunas lohistama. M. T. il õnnestus A.M. i haardest rabeleda, kuid selle peale võttis A.M. M. T. il kätega keha ümbert kinni ja tõstis kannatanu püsti ning viis oma käed ümber kannatanu käte ja seejärel asetas oma käed kannatanu kuklale ning jätkas kannatanuga oma toa suunas liikumist. Jõudes A.M. i toa ukseni, võttis M. T. kätega toa uksest kinni. Selle peale võttis R. J. B. M. T. i kätest kinni ja tõmbas kannatanu käed ukse küljest lahti. Pärast seda õnnestus A.M. il M. T. oma tuppa lükata. Selle tagajärjel kukkus M. T. toa põrandale maha ning A.M. lõi kolm korda rusikaga maas lamanud kannatanule kõhtu. Seejärel lõi R. J. B. M. T. ile põlvega kõhtu. M. T. kukkus A.M. i toast väljumise järel 5. rühmaruumi põrandale paremale küljele kägarasse maha. Mõne aja möödudes, kui järelevalvetöötaja jõudis 5. rühmaruumi, püüdis R. J. B. diivanil lebanud M. T. ile vasaku käega mitmel korral vastu pead lüüa, kuid see ei õnnestunud järelevalvetöötaja sekkumise tõttu. Sellise tegevusega tekitasid A.M. ja R. J. B. M. T. ile füüsilist valu ja punetuse paremale põsele. Ülal kirjeldatud moel käitudes pani A.M. toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu Süüdistatava A.M. i, tema kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma ja abiprokuröri Mariken Arro vahel sõlmitud kokkuleppe järgi tunnistatakse A.M. süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi.

§ 87lg 1 p 2 alusel kohaldatakse A.M.

ile mõjutusvahendina suunamist sotsiaalprogrammi mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) kuni 2019/2020 õppeaasta lõpuni, st kuni 31. augustini 2020. Teraapiat viib läbi XXX i MDFT- terapeut Taimi Nilson.

§ 87lg 1 p 10 ja lg 3 alusel keelatakse A.M.

il 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tubakatoodete suitsetamine, alkoholi tarbimine ja narkootiliste ainete omamine ja tarvitamine.

§ 87lg 1 p 10 ja lg 3 alusel kohustatakse A.M.

it läbima XXX. klassi õppekava 2019/2020 õppeaasta lõpuks, st hiljemalt 31. augustiks 2020.

§ 87lg 1 p 10 ja lg 3 alusel kohustatakse A.M.

it 31. augustini 2020, st 2019/2020 õppeaasta lõpuni naasma iseseisvatelt kodukülastustelt ja linnakülastustelt õigeaegselt kinnisesse lasteasutusse XXX isse ning keelatakse lahkuda XXX ist omavoliliselt. A.M. on andnud nõusoleku kohustuste võtmiseks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kaitsja nõustus kohtuistungil kokkuleppega. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb A.M.

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi mõista.

Kuna A.M. pani kuriteo toime alaealisena ja täidetud on

§ 87

lg 1 ja § 56 lg 3 eeldused, tuleb ta

§ 87

lg 1 p 2 alusel suunata sotsiaalprogrammi ning kohustada

§ 87lg 1 p 10 alusel täitma eelneval nõusolekul võetud kohustusi.

Kokkuleppes on märgitud, et 3 DNA-proovi, mälupulk ja 4 CD-plaati turvakaamera salvestustega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Et mälupulka ja DNA-proove kriminaalasja juures ei ole, jätab kohus nende osas seisukoha võtmata. Kohus jätab CD-plaadid 3

(4)tõepoolest toimikusse, aga ei kajasta seda infot otsuse resolutsioonis. Nimelt ei ole plaadid kohtu hinnangul asitõendid. KrMS § 124 lg 1 järgi on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Seega on asitõendi olemuslikuks tunnuseks see, et ta on asendamatu. Asendamatu võib olla ka meediasalvestusega plaat: nt kui selle plaadiga lõigates on tekitatud kellelegi tervisekahjustus (siis on plaat kuriteo toimepanemise vahend), kui sellel leidub nt sõrmejälgi või ilmselt ka siis, kui seda plaati kasutati kuriteo toimepanemiseks sellel olevate failide abil (nt sisaldab plaat piraattarkvara või sellel olevate videote teel pressiti kelleltki midagi välja). Praegu millegi sellisega tegemist pole: viidatud plaadid ei ole kuidagi asendamatud, vaid kannavad endas faile, mis on sinna salvestatud mingilt muult andmekandjalt. Seega on tegemist andmekandjatega, nagu on andmekandjateks kriminaaltoimikus olevad paberid. Et plaatidelt oleva teabe tajumine eeldab erinevalt paberitest abivahendi (arvuti) olemasolu, ei muuda plaate asitõenditeks. Seetõttu jätab kohus nende osas otsuse resolutsioonis seisukoha võtmata. Nendega tuleb talitada täpselt nii, nagu muude toimikus olevate asjadega, st paberitega: nad jäävad kriminaalasja materjalide juurde ehk toimiku vahele. Selles kriminaalasjas arvati menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 367,20 eurot. Kuna A.M. i suhtes kohaldatakse

§ 87lg 1 p-des 2 ja 10 sätestatud alaealiste mõjutusvahendit, ei määrata Kr

MS § 179 lg 3 järgi selles kriminaalasjas süüdimõistetule sundraha. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb kõik menetluskulud jätta riigi kanda, sest A.M. on alaealine. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.