paragrahvides 430 lg.2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.7.Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja kompromissist mitte kinnipidamise korral muutub kogu nõue koheselt sissenõutavaks.
Äriregistri andmete kohaselt on Kirill Smirnov ja Tatjana Nikolajenkova osaühingu Haakoh juhatuse liikmed. Seoses kompromissi esitamisega lõpetas kohtunikuabi 18.10.2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2 23.10.2019 esitas hageja Tartu Maakohtule uue esindusõigust omava isiku volikirja ning haridust tõendavad dokumendid ning uue esindaja poolt allkirjastatud eelneva hageja esindaja ning kostjate vahelise kompromissilepingu. KOHTU PÕHJENDUSED Avaldaja ja võlgnikud on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Kohus menetleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 4 järgi kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Pooled kannavad
lg 9 ja § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas on pooled kompromissilepingus kokku leppinud, et võlgnikud kohustuvad hüvitama võlausaldajale pool riigilõivust (96 eurot) ja menetluskulud summas 20 eurot. Kompromissilepingus on kostja taotletud poole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamist hagejale.
lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohtute infosüsteemi kohaselt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 192 eurot. Seaduse kohaselt saab riigilõivu tagastamist taotleda isik, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, seega kostjal ei ole võimalik taotleda hagejale riigilõivu tagastamist. Samas, arvestades hageja poolt teistes menetlustes esitatud dokumente, on kompromissilepingus ilmselgelt tegemist ilmse eksitusega riigilõivu tagastamise taotleja märkimisel. Kohus leiab, et taotlust riigilõivu tagastamiseks saab siiski menetleda. Käesolevas asjas on pooled sõlminud kompromissi, seega
lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ehk 96 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.