Tsiviilasi nr: 2-18-19676 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-19676 Tsiviilasi XX hagi YY vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.07.2019 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses YY apellatsioonkaebus 1008 eurot XX vastuapellatsioonkaebus 630 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus XX vastuapellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Anu Baum Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 03.07.2019 otsus tühistada osaliselt, menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus menetluskulude jaotus, muus osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
- Jätta rahuldamata kostja taotlus hageja vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.
- Jätta rahuldamata kostja vastuväide kohtu tegevusele.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses 1
(9)Tsiviilasi nr: 2-18-19676 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
- a jaanuaris tekkis hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel intiimsuhe.
- a juulis sai hageja seaduslik esindaja teada, et ootab last. Sel hetkel oli hageja seaduslik esindaja Soomes ja seetõttu teavitas ta kostjat rasedusest telefoni teel. Laps pidi sündima
- jaanuaril ning hageja seaduslik esindaja soovis, et kostja viibiks sünnituse juures, kuid kostja oli selle vastu ja seepärast tekkis nende vahel riid, millele järgnes lahkuminek. Hageja sündis Vaasas, Soomes XX.XX.XXXX. Kui laps oli kahenädalane, siis hageja seaduslik esindaja helistas kostjale, et jõuda selgusele isaduse osas. Kostja ütles lapsest lahti, tuues põhjuseks asjaolu, et tema ja hageja seadusliku esindaja suhted on lõppenud, ning seetõttu ei soovi ta võtta endale vastutust. 26.11.2018 võttis hageja seaduslik esindaja kostjaga ühendust soovides rääkida tütrest. Kostja ütles, et ei taha lapsest kuulda ega teda näha, tegelgu hageja seaduslik esindaja ise oma probleemiga.
- Hageja on sünnist saati elanud ainult emaga, kostjaga igasugune suhtlus ja kontakt puudub. Hageja seaduslik esindaja on mitmeid kordi edutult üritanud kostjaga kohtuväliselt kokku leppida elatise maksmises. Hageja igakuised kulutused eluasemele on 80 eurot, ravimitele 40 eurot, tantsukoolile 60 eurot, toidule 150 eurot, riietele 130 eurot, mänguasjadele 40 eurot, ja hügieenitarvetele 40 eurot.
- Hageja palub: tuvastada XX põlvnemine YY-st; välja mõista alates hagi esitamise päevast kostjalt igakuine elatis summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni 09.01.2033; kohustada kostjat tasuma elatist hageja seadusliku esindaja kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu
- kuupäevaks; jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
- Kostja möönab, et tal oli lapse emaga lühiajaline suhe. Hageja ema ja kostja elasid erinevates riikides ning kohtusid harva. Puuduvad tõendid, et lapse ema oleks võtnud kostjaga ühendust ja pakkunud võimalust kohtumiseks.
- Alates 29.09.2018 puudub kostjal sissetulek. Ta on oma äriühingu juht, kuid alates septembrist
- a ei ole äriühingu majanduslikud näitajad olnud nii head, et oleksid võimaldanud juhatuse liikmele töötasu (või tasu) maksta. Kogu äriühingu teenitud tulu kulub äriühingu igapäevaste tegevuskulude katmiseks. Kostjaga koos elavad kostja abikaasa ja nende XX.XX.XXXX sündinud ühine laps. Kostja lapse ema on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel. Kostja tasub igakuiselt 150 eurot üüri ja keskmine kommunaalkulude ja elektritarbimine on kokku 204,21 eurot kuus. Kuna eluruumi kasutavad kolm inimest (kostja, tema abikaasa ja nende ühine laps), siis kostjale langev osa pere kuludes on 118,07 eurot (150+204,21=/3). Lisaks eelnevatele kuludele kuulub kostjale suvila, millega seonduvalt kannab kostja igakuiselt kulusid kokku summas 14,23 eurot. Täiendavalt kasutab kostja ka garaaži, mille igakuised kulud on kokku 10,92 eurot. Eelnimetatud kuludele lisandub igakuiselt ka telefoni arve, keskmiselt summas 27,22 eurot. Kostjal on igakuiselt kulud toidule, riietele, apteegi kulud ning sõiduki kasutamisega seonduvad kulud (kütuse kulud). Hinnanguliselt on igakuised kulud ca 410 2
(9)Tsiviilasi nr: 2-18-19676 eurot (millest suurima kulutuse moodustavad kostja toidukulud ca 215 eurot kuus ning kütuse kulud summas 120 eurot kuus). Kokkuvõttes on kostja igakuised kulutused kokku 752,95 eurot. Näiteks kulutused kütusele on ühes kuus keskmiselt 139,28 eurot. Aprillis
- a oli kostja telefoniarve kokku 16,06 eurot. Kulutused meelelahutusele märtsikuus on pere peale kokku olnud 18 eurot, millest kostja osa moodustab 6 eurot. Kostja ja temaga kooselavate perekonnaliikmete kulutused toidukauplusest on ühes kuus kokku 597,49 eurot, millest kostjale langev osa on 199,16 eurot. Tegemist ei ole üksnes toidukuludega, vaid sisaldavad ka pere igakuiseid kulutusi hügieenitoodetele (nagu šampoonid, palsamid, majapidamispaber, mähkmed jne). Kostja on märtsis
- a soetanud endale riideid kokku 11,96 euro eest. Kokku moodustavad kostja igakuised kulutused kostja enda vajaduste katteks 507,25 eurot. Kostjaga kooselavale lapsele langev osa eluruumi kuludest on 115,44 eurot. Ühes kuus on lapse kulutused apteegis olnud summas 47,58 eurot. Lapse riiete kulu on 169,85 eurot. Lapsega otseselt ja vahetult seotud toidukaupluses kulutatud summa on 93,61 eurot. Samas saab laps osa ka muudest vanemate poolt soetatud toidukaupadest, mistõttu on lapse igakuine toidukulu hinnanguliselt 145 eurot kuus. Kokku on kostjaga elava lapse igakuised keskmised kulud seega 476,48 eurot. Kuna lapse vanemad peavad lapse ülalpidamisse võrdselt panustama, siis on kostjale langev osakaal kostjaga koos elava lapse ülalpidamiskuludest 238,24 eurot (476,48/2). Järelikult on kostja igakuised kulud kokku 745,49 eurot, s.o ümardatult ca 750 eurot (seda nii kostja enda kulutuste osas kui ka kostjaga kooselava lapse igapäevaste vajaduste katmiseks tehtavad kulud).
- Antud juhul esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Esiteks puudub YY-l sissetulek, mistõttu ei ole ta hetkel võimeline tasuma hagejale miinimumelatist. Kostja on viimased kuud sisuliselt elanud oma abikaasa sissetuleku arvelt. Kostjal on lootus, et tema äriühingu majandustegevus paraneb niivõrd, et tal on võimalik tulevikus teenida sissetulekut. Kuivõrd kostja on oma äriühingu juhatuse liige, siis ei ole tal võimalik end ka töötuna arvele võtta, mistõttu ei saa kostja käesoleval ajal ka töötuskindlustushüvitist ega töötuabiraha. Teiseks kui hagejale mõistetakse välja miinimumelatis, siis oleks kostjaga koos elav poeg osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kui kostja peaks andma hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumulatuses, siis ei oleks kostjal enam võimalik panustada oma poja ülalpidamisse. Juba ainuüksi seetõttu esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.
- Kostja hinnangul on ta võimeline tasuma hagejale igakuiselt elatist kokku summas 135 eurot ehk pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ühele vanemale langevast elatise miinimummäärast.
- Osa lapse igakuistest kuludest on kaetud lapse ema kontole laekuva peretoetusega. Alates 01.01.
- a on lapsetoetuse suurus 60 eurot kuus ning
- a kui hageja pöördus kohtusse oli lapsetoetus kokku summas 55 eurot kuus. Lisaks leiab kostja, et käesoleval ajal peab hageja ema olema saanud täiendavalt veel 19,18 eurot kuus üksikvanema lapse toetust. Järelikult saab hageja ema ühes kuus 79,18 eurot erinevaid toetusi ning nende rahaliste vahendite arvelt on võimalik rahuldada hageja vajadusi. CC pangakonto väljavõttega on tõendatud, et lapse ema pangakontole laekub igakuiselt peretoetus summas 74,18 eurot. 3
(9)Tsiviilasi nr: 2-18-19676
- Q OÜ bilansist seisuga 31.12.2018 nähtub, et kostjale kuuluva äriühingu aasta kahjum kujunes kokku 6 141 euro suuruseks. Seega ei ole kostjal võimalik tasuda juhatuse liikmele töötasu ega maksta ka kostjale jaotamata kasumi arvelt dividende. Kostjale kuulub XXX asuv kinnistu, mis on koormatud 1,155 miljoni krooni suuruse hüpoteegiga. Eurodesse konverteerides on hüpoteegi suuruseks 73 818 eurot. Kostjale kuuluva kinnistu väärtus on ca 55 000 eurot ehk väiksem kui kinnistut koormav hüpoteek. Järelikult ei oleks kostjal võimalik XXX kinnistut võõrandada, et müügist täiendavaid rahalisi vahendeid teenida. Kinnistu võõrandamise korral kaotaks kostja oma vara, kuid ei saaks selle arvelt mingeid täiendavaid rahalisi vahendeid (sest peaks pangale tasuma hüpoteegiga tagatud nõude). Lisaks eelnevale kuulub kostjale kinnistu aadressil XXX. Tegemist on garaažiboksiga. Sarnaste garaažibokside müügihinnaks on märgitud ca 2 000, tegelik turuväärtus võib olla veelgi väiksem.
- Hageja ema pangakonto väljavõttest nähtub, et lapse ema sissetulek hagiavaldusele eelnevalt oli 491 eurot netos. Järelikult ei ole võimalik, et hageja ema oleks oma lapsele igakuiselt kulutanud 500 eurot (ehk hagiavaldusele eelnenud perioodil kehtinud lapse miinimumelatis).
- 4-aastasele lapsele ei pea ostma igakuiselt 130 euro eest riideid ega 40 euro eest mänguasju. Lapse põhjendatud kulutused riietele ja jalanõudele saaks olla 60 eurot kuus, mis aastas teeb 720 eurot. Jaanuaris
- a kohtule saadetud dokumendis ei olnud lapse „trenni“ kulu, kuid kohtule esitatud allkirjastatud hagiavalduses oli üllatuslikult lisanud 60 euro suurune trennikulu. Kostja juhib tähelepanu, et mudilaste tantsutrennide kulud jäävad avalikult kättesaadavate andmete alusel vahemikku 35-50 eurot. Tulenevalt hageja esitatud tõenditest, on CC tasunud tantsutrenni eest tegelikkuses vaid 25 eurot kahel korral (vt CC pangakonto väljavõte, kanded nr 193 ja 439). Kuivõrd viimane tantsutrenni ülekanne toimus oktoobri
- a trenni eest (kanne nr 439), siis ei ole käesolevaks ajaks üldse teada, kas laps jätkuvalt trennis käib või kas tegemist on lapse kuluga. On tõendatud, et lapse trennikulu on olnud 50 eurot aasta kohta (12 kuu kohta), mis teeb igakuiseks kuluks 4,16 eurot.
- Hageja eluasemekulud ei saa olla kokku summas 80 eurot. Lapse ema on tasunud kommunaalkulude eest KÜ-le B vaid kahel korral kokku 127,66 eurot. Kui eeldada, et lapse ema elab lapsega kahekesi, siis oleks nimetatud kulu suurus kokku 63,83 lapse kohta (127,66/2) kahe kuu eest. Teisiti öeldes, lapse kulutused eluasemele oleksid ühes kuus 31,92 eurot (63,83/2).
- Lapse igakuine kulu on lasteaia kulu kokku summas 61 eurot (vt CC pangakonto väljavõte kanne nr 29). Kostja ei vaidlusta seda, et kuni lapse lasteaias käimiseni on lapse elulaadi osaks kulutus kokku summas 61 eurot.
- Lapse ema pangakonto väljavõte ei tõenda, et lapse igakuine toidukulu oleks summas 150 eurot. Kostja on eelnevalt selgitanud, et lapse emal jääb pärast kohustuste tasumist rahalisi vahendeid alles 257,15 eurot. Kui sellest summast 150 eurot arvestatakse lapse toiduks, siis lapse emal ei jääks raha endale söögi ostmiseks ega riiete ostmiseks. Kostja hinnangul saab laps 3 korda päevas süüa ka lasteaias, mistõttu on põhjendatud asuda seisukohale, et hageja poolt esile toodud toidukulu 150 eurot on nii lapse ema kui hageja toidukulu. Sellest omakorda järeldub, et lapse tegelik igakuine toidukulu on 75 eurot kuus (150/2).
- Lapse ema pangakonto väljavõte ei tõenda, et lapse igakuine mänguasjade kulu oleks summas 40 eurot. Kostja on valmis aktsepteerima mänguasjade kuluna 20 eurot kuus. Kostja hinnangul saab nimetatud summa eest soetada lapsele kas mänguasju, raamatuid või muid arendavaid asju (sh lauamänge).
- Hageja ema pangakonto väljavõttega on tõendatud, et lapse elulaad on (ja oli hagi avalduse esitamise ajal) oluliselt madalam miinimumelatisest. Lapse igakuised kulutused on keskmiselt summas ca 250 eurot. Kuna kostja peab tasuma poole lapse elulaadi 4
(9)Tsiviilasi nr: 2-18-19676 vajadustest, siis peaks kostja igakuiselt tasuma hageja ema pangakontole 125 eurot kuus (250/2). Juhul kui lapse tegelikud kulud on 250 eurot kuus, siis nendest kuludest on 74,18 eurot kaetud peretoetusega. Järelikult on lapse igakuised vajadused ja elulaad 175,82 eurot (250-74,18), millest ühele vanemale langev osa on 88 eurot (175,82/2). Seega arvestades lapse tegelikke kulusid ning lapse emale laekuvat peretoetust on põhjendatud vähendada lapse kasuks välja mõistetavat elatist 88 euroni kuus. Käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga moodustab see 33% (88/270) ühele vanemale langevast igakuisest elatisest. Kuna elatise summa võib iga-aastaselt muutuda, siis taotlebki kostja, et kohus mõistaks elatise välja protsendina ehk 33% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuisest elatisest. Esimese astme kohtu otsus
- Kohus leiab, et käesolevas menetluses on DNA-ekspertiisi aktiga tuvastatud, et hageja põlvneb kostjast. Kohus leiab tõendeid ja seisukohti kogumis hinnates, et hageja nõue tema kostjast põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ning tõendatud ja tuleb rahuldada.
- Kohus loeb hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 456 eurot kuus. Lapsele makstakse ka riiklikke toetusi 79,18 eurot (60 eurot lapsetoetus ja 19,18 eurot üksikvanema lapse toetus). Kohus arvestab lahendi tegemisel üksnes 60-eurose lapsetoetusega, kuivõrd põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise tulemusel langeb ära õigus saada üksikvanema lapse toetust summas 19,18 eurot. Seega tuleb vanematel endil kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 396 eurot kuus (456 - 60), mis tähendab, et kumbki vanem peaks kandma hagejaga seotud kulusid 198 euro ulatuses (396/2).
- Hageja seadusliku esindaja majanduslik seisund on mõnevõrra halvem kui kostja majanduslik seisund. Kohus selgitab, et kuigi on tõendatud, et hageja seadusliku esindaja töötasu on igakuiselt suurem kui kostja ametlik töötasu, siis nähtub kostja arvelduskontolt pidevaid sularaha sissemakseid. Lisaks on kostjal kinnisvara, mida ta ise elamiseks ei kasuta ning mida on elatise tasumise kohustuse kohaseks täitmiseks võimalik võõrandada. Puudub mõistlik vaidlus, et hageja huvi saada piisavat ülalpidamist kaalub üles kostja õiguse omada kinnisvara.
- Kostja ei ole kohtuni toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on töövõimetu. Seega eeldab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostja on üksnes märkinud, et tema ülalpidamisel on veel üks laps. Kostja on kohustatud igakuiselt kandma lapse ülalpidamiskulusid summas 238,24 eurot. Kohus märgib siinkohal, et kostja on kohustatud oma mõlemat last ülal pidama ühetaoliselt. Seega kui kostja peab põhjendatuks igakuiselt oma teisele lapsele kulutada 238,24 eurot, siis peab kostja olema valmis kulutama ka hageja ülalpidamisele sama palju rahalisi vahendeid.
- Arvestades vanemate majanduslikku seisundit, lapse põhjendatud kulutusi, vanust ning huvisid, leiab kohus, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale elatist summas 200 eurot kuus. Nimetatud elatisraha katab hageja põhjendatud vajadused.
- Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks igakuine elatis alates 31.12.2018 summas 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja apellatsioonkaebus
- Kostja palub tühistada maakohtu otsuse resolutiivosa punktid 4 ja 6 ning teha asjas uus lahend, millega muuta maakohtu otsuse punkte 4 ja 6 ning mõista XX kasuks välja igakuine elatis summas 88 eurot kuni XX täisealiseks saamiseni ning jätta YY poolt maakohtu astmes kantud menetluskulud 50% ulatuses XX kanda. Alternatiivselt vähendada XX kasuks välja mõistetavat elatist 46%-ni Vabariigi Valitsuse poolt 5
(9)Tsiviilasi nr: 2-18-19676 kehtestatud ühele vanemale langevast igakordsest kehtivast elatise alammäärast kuni XX täisealiseks saamiseni (s.o 09.01.2033). Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning saata tsiviilasi sama maakohtu uuele koosseisule uueks läbivaatamiseks.
- Elatise vähendamise juures ei ole kohus tuginenud asjas kogutud tõenditele, vaid on tuvastanud lapse kulud abstraktse eelduse alusel. Nimetatud asjaolule viitab kohtu poolt koostatud tabel, kus kohus on lapse kulude tuvastamise juures määranud, et eelduslikult on lapse kulud kohtu poolt näidatud suurusjärgus. Asja lahendamisel viisil, mis ei põhine tõendite hindamisel, on maakohtu tehtud lahend ka üllatuslik, sest kohus on kaldunud kõrvale lapsevanemate võrdsuse põhimõttest ning mõistnud kostjalt lapse kasuks välja elatise suuremas ulatuses kui 50% lapse väidetavatest kuludest. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis on täiesti ebaõige kohtu poolt TsMS §-le 162 tuginemine menetluskulude jaotamisel, sest vaidlustatud otsusest puuduvad põhjendused, miks kohus ei kohalda TsMS § 163 lg-t
- Hageja vastuapellatsioonkaebus
- Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsus osas, milles hageja kasuks jäi välja mõistmata elatis seaduses sätestatud miinimummääras.
- Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus liigselt keskendunud hageja igakuistele kuludele, sh jätnud osad hagejaga otseselt seotud kulud arvestamata ning keskendunud liigselt isa väidetele, et viimasel puuduvad sissetulekud hagejale seaduses sätestatud määras elatise andmiseks. Lapse isa ei ole tõendanud, et lapse kulud on väiksemad kui 540 eurot kuus. Maakohus on otsuses leidnud, et lapse igakuiste kulude suuruseks on 456 eurot, sh on kohus esile toonud, et hageja ei ole kohtule esitanud kulude suurust tõendavaid dokumente. Hageja on seisukohal, et tal puudub kohustus esitada miinimummääras elatise nõude esitamisel kohtule kulusid tõendavaid dokumente. Isegi kui oleks esinenud mõjuvad põhjused hageja kulude hindamiseks, ei ole hageja nõus kohtu seisukohaga, et hageja igakuised kulud on 456 eurot. Hageja hinnangul on tema kulud suuremad. Maakohus on otsuses teinud kostjalt elatise väljamõistmisel elatise suurusest mahaarvamise pooles ulatuses riikliku lapsetoetuse võrra, jättes oma otsuses põhjendamata, mille alusel on see tehtud. Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud lapse isa igakuiseid sissetulekuid. Lapse isa väitis, et tema raske majandusliku olukorra tõttu ei ole tal võimalik anda hagejale seaduses sätestatud miinimummääras. Samas nähtub lapse isa pangakonto väljavõttest, et tema igakuine sissetulek moodustab 1 400,25 eurot. Seega ei ole kostja majanduslik seisund selline, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära. Vastused kaebustele
- Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus menetluskulude jaotus, muus osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Hagiavalduse kohaselt on hageja palunud kostjalt igakuise elatisena välja mõista 270 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui töötasu alammäär. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli
- aastal 250 eurot kuus ja
- aastal on 270 eurot kuus. Kuna ülalpidamise 6
(9)Tsiviilasi nr: 2-18-19676 ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, tuli käesoleva asja lahendamisel kindlaks teha hageja põhjendatud ülalpidamiskulude suurus. Maakohus tuvastas, hageja igakuiste kulude suuruseks 456 eurot, so on väiksemas ulatuses kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja peab tõendama enda vajadusi esitatud nõude ulatuses, kuid ei ole seda valdavalt teinud.
- Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja väide, et hageja pidi tõendama oma vajaduste suurust, ekslik. Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu otsus 2-15-15909, p 12). Kostja leidis, et esinevad asjaolud, mille tõttu tuleks elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kostja tugineb eelkõige sellele, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutud suuruses hagejale elatist tasuda ning lisaks jääks kostjaga kooselav alaealine laps ebavõrdsesse olukorda, kui hageja kasuks mõistetakse välja elatis nõutud suuruses.
- Kostja apellatsioonkaebuse ja hageja vastuapellatsioonkaebuse alusel tuleb seega asjas hinnata, kas kostja on tõendanud oma väiteid, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumsumma ja kas esineb alus elatise väljamõistmiseks väiksemas määras kui maakohus otsustas. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja vajaduste katteks kulub vähem, kui 456 eurot kuus juba seetõttu, et kostja enda esialgse arvestuse järgi kulub temaga kooselava 1 aastase lapse ülalpidamiseks 335 eurot kuus, millele lisanduvad eluasemekulud ning muud ühekordsed kulutused (näiteks voodipesu jne) (kostja vastus hagiavaldusele tlk 51 pöördel). Hilisemas seisukohas on kostja esile toonud, et temaga kooselava lapse kulud moodustavad 476,48 eurot (tlk 89 pöördel). Ringkonnakohus osutab, et seejuures ei ole kostjaga kooselava lapse kuludena märgitud kulusid lasteaiale ja huviringidele, kuivõrd laps on alles nii väike. Eeltoodust tulenevalt on ilmselgelt põhjendamatu kostja seisukoht, et hageja ülalpidamise põhjendatud kulud on ainult 287 eurot (tlk 53 pöördel). Ringkonnakohus osutab täiendavalt asjaolule, et kostja ei ole väiteid esitades arvestanud, et oma lapsi tuleb ülal pidada võrdselt. Nii on kostja vastu vaielnud hageja poolt märgitud riiete kuludele 130 eurot, kuid on kooselava lapse riiete kuludena märkinud summa 169,85 eurot. Miks kostja oma laste vajadusi taoliselt eristanud on, see asjast veenvalt ei nähtu.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et hageja kasuks väljamõistetud elatist on kostja võimeline tasuma ning kostjaga kooselav laps ei jää elatise väljamõistmisel ebavõrdsesse olukorda. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad erinevate selgitustega, sh „“palk“ ülekanded kostjale kuuluvast äriühingust, ülekandeid on teinud erinevad füüsilised isikud, samuti on tehtud suuremates summades sularaha sissemakseid. Arvestades ka asjaolu, et puuduvad tõendid kostja töövõimetuse kohta, on kostja võimeline maakohtu poolt hagejale väljamõistetud ulatuses elatist tasuma, kahjustamata enda või tema teise lapse ülalpidamisvõimet. Maakohus tuvastas, et hageja ülalpidamiseks vajalike kulude suurus on 456 eurot. Hageja kasuks mõisteti välja elatis 200 eurot, kuid kostja enda ülalpidamiskulud moodustavad tema väidete järgi 507,25 eurot ja kostjaga kooselava lapse kulud kokku 476,48 eurot. PkS § 102 lg 1 ja 2 järgi tuleb kostjal kasutada tema käsutada olevaid vahendeid nii enda kui oma laste suhtes ühetaoliselt. 7
(9)Tsiviilasi nr: 2-18-19676
- Apellatsioonimenetluses esitas kostja tõendi (tlk 198), et Q OÜ tasub kostjale alates 01.09.2019 töötasu netosummas 500 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja sissetulekud seda tõendit arvestades vähenenud, sest maakohtus esitatud 26.02.2018 Q OÜ tõendi järgi (tlk 56 pöördel) ei ole seisuga 29.09.2018 ja ka 2019 a kostjale töötasu väljamakseid tehtud. Viimases tõendis esitatud teave ei vasta ka täies ulatuses tõele, kuivõrd kostja pangakontole on selgitusega „palk“ tehtud ülekandeid nimetatud äriühingu poolt ka peale 29.09.2018.a. Siiski ei anna apellatsioonimenetluses esitatud tööandja tõend asuda seisukohale, et kostja sissetulekud on võrreldes maakohtus toimunud menetluse ajaga vähenenud.
- Põhjendatud ei ole samas ringkonnakohtu arvates hageja väide, et kostjalt tuleb välja mõista võrreldes maakohtu otsustusega suuremal määral elatis. Põhjendatud on seejuures hageja väide, et maakohus on ekslikult pannud miinimummääras elatise suuruses lapse vajaduste tõendamise hagejale, kuid see ei toonud ringkonnakohtu arvates kaasa lõppjäreldusena ebaõiget otsust. Maakohus arvestas elatise väljamõistmisel kostja majanduslikku olukorda, asjaolu, et kostjal on veel üks alaealine ülalpeetav laps ning ka seda, et hageja ülalpidamise katteks on võimalik kasutada riiklikku lapsetoetust.. Hinnates hageja kulutusi kokkuvõttes väiksemaks kui seaduses sätestatud palga alamäär, tuvastas maakohus sisuliselt selle, et juhul, kui kostja tasub väljamõistetud suuruses elatist, siis arvestades ka hageja ema panust elatise maksmisel, on hageja ülalpidamiseks vajaminevad vahendid olemas.
- Hageja, analüüsides kostja sissetulekute suurust kostja pangakonto väljavõtte järgi on ringkonnakohtu arvates ekslikult asunud seisukohale, et kostja igakuise sissetuleku suurus on umbes 1 400 eurot. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kostja on palga laekudes teinud tihti koheselt ülekandeid oma abikaasale, kes need teatud ajavahemiku järgi on kostjale tagasi kandnud. Samuti on kostja teinud oma kontole sularaha sissemakseid, seejuures need summad koheselt edasi kandnud, sh endale kuuluva äriühingu kontole. Need summad on äriühingu poolt hiljem tagasi kantud. Seega annavad kostja kontoväljavõttes toodud kogusissemaksed kostja sissetulekute kohta moonutatud pildi, kuna kontole laekunud raha on arvestatud mitmekordselt. Nõustuda tuleb küll sellega, et sularaha sissemaksete ja erinevatelt füüsilistelt isikutelt laekunud summad tuleb arvestada kostja sissetulekute hulka, kuid arvestades kostja palga suurust, mis on esitatud konto väljavõtte kohaselt vahemikus 200-507 eurot kuus, moodustavad lisasissetulekud summa, mis võimaldavad kostjal ennast ja oma lapsi ülal pidada ühetaoliselt ja sellises määras nagu maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis.
- Apellatsioonimenetluses esitas kostja ka oma abikaasa pangakontode väljavõtted, millega soovis tõendada, et tema kontole laekunud summad olid antud laenuna abikaasa poolt laenamiseks kolmandatele isikutele, sh kostjale kuuluvale äriühingule. Ringkonnakohus leiab, et kostja abikaasa pangakontodelt sularahana väljavõetud summade ja kostja poolt oma kontole sularahana sissekantud summade vahel puudub ajaliste erinevuste tõttu seos, mistõttu need ei tõenda kostja väiteid, et sularahana tema kontole sissekantud summad on saadud laenuna abikaasa poolt.
- Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et kuna hageja ema ei ole tõendanud sissetuleku suurust, mis võimaldas seaduses sätestatud miinimumulatuses ülalpidamiskohustust täita senini mõlema vanema eest, siis tuleks elatist vähendada. Elatis tuleb tasuda, et lapse vajadused oleks kaetud. Juhul, kui kohustatud isik ei ole elatist tasunud ja last kasvatav isik ei ole olnud võimeline kogu ülalpidamiseks vajalikku tagama on lapse vajadused senini olnud katmata. Selline olukord ei välista või piira elatisenõude esitamist.
- Kostja taotlus vastuapellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas apellatsioonkaebuse 12.07.
- Tallinna Ringkonnakohus võttis kostja 8
(9)Tsiviilasi nr: 2-18-19676 apellatsioonkaebuse menetlusse 25.07.2019 määrusega ning tegi selle hagejale samal päeval koos apellatsioonkaebusega nähtavaks, kuid kättetoimetamine õnnestus alles 06.08.
- Hageja esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles sisaldus ka taotlus kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmiseks 12.08.2019 (tlk 159). TsMS § 635 lg 3 järgi võib vastustaja esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Seega ei olnud vastuapellatsioonkaebus (kuigi see ei vastanud sel hetkel täies ulatuses seaduses sätestatud sisu ja vormi nõuetele) esitatud hilinemisega. Ringkonnakohus tegi hagejale vastuapellatsioonkaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määruse ja hageja kõrvaldas need. Seega võttis ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse õigesti menetlusse.
- 16.12.2019 menetlusdokumendis esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et ringkonnakohus keeldus asja materjalide juurde lisamast Apollo kino ja Tallinna Loomaaia kodulehe väljatrükid. Maakohtu menetluses oli lapse arenguga seotud kulude suurus vaidluse all ning seonduvalt poolte väidetega maakohtus oli võimalus esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Menetluskulude jaotus
- Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis on põhjendatud kostja seisukoht, et maakohtu otsuse järgi kõikide menetluskulude jätmine tema kanda oli põhjendamatu. Selles osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis arvestades ka asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 9
(9)