← Eesti

2-19-10992/5

Obsah (4)§ 4062§ 406§ 94§ 113

Tsiviilasi nr 2-19-10992 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2019. a Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kir

) § 402 tähenduses. 7.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 8. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja andnud kostjale XX.XX.XXXX. a laenu summas 300 eurot 6 kuuks intressi määraga 46,17% aastas. Tarbimislaenu krediidikulukuse määr (

§ 406

lg 1) on lepingu järgi 58,30%, mis ületab enam kui kolm korda Eesti Panga 31.05.2017. a avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, milleks oli laenu andmise ajal 18,92%. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr XXX

§ 4062lg 1 alusel tühine.

2 9.

§ 4062

lg 3 järgi maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lõikes 1 sätestatud suuruses.

Seega on hagejal lisaks laenusummale õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja (6 kuu) eest

§ 94

lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist

§ 113lg 1 teises lauses toodud seadusjärgses määras.

Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa sh leppetrahvi nõuet, mistõttu tuleb leppetrahvi nõue jätta rahuldamata. 10. Kuivõrd kostjal tuli laen tagastada hiljemalt 10.06.2017. a, mil

§ 94

lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,00%, on kostjale antud laenu intress perioodi 11.01.

  1. a – 10.06.
  2. a (6 kuu) eest 0,00 eurot.
  3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 273,29 eurot (põhivõlg 202,21 eurot, seadusjärgne viivis 36,09 eurot ja sissenõudmiskulu 34,99 eurot) ning täiendavalt viivis põhivõlalt (202,21 eurot) alates 24.07.
  4. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas, s.o leppetrahvi ja intressi nõudes, jääb hagi rahuldamata.
  5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  6. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg-st
  7. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 84 % ulatuses kostja kanda ja 16 % ulatuses hageja kanda.
  8. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavaldustelt tasutud riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 150 eurot.
  9. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 344,57 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja on tasunud hagilt nõutud määras riigilõivu.
  10. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamisega ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks kokku 100 eurot.
  11. Arvestades eeltoodut ning menetluskulude proportsiooni kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 147 eurot (75 + 100 eurost 84%).
  12. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.