KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Otsuse teatavaks tegemise aeg 13. detsember 2019, Tallinn Tsivii

) § 230 lg 1 alusel tõendama. Kostja seda väidet tõendanud ega põhistanud ei ole. Kostjal oleks olnud õigus liitumisleping üles öelda ja esitada kaebusi (üldtingimuste p-d 5.1.8 ja 5.1.9). Seega on kostja väide teenuse osutamata jätmise kohta tõendamata. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et sideettevõtja loovutas vaidlusaluse nõude hagejale. Tõenditest nähtuvalt saatis sideettevõtja teatise nõude loovutamisest (teatis) liitumislepingus märgitud aadressile (XXX). Teatises märkis sideettevõtja, et loovutas 28. mail 2012 hagejale nõude kostja vastu põhinõudes 249,93 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatis on käsitatav loovutamisdokumendina VÕS §-de 168 ja 172 mõttes. Loovutuse kehtivus ei ole seotud võlgniku poolt teatise või lepingu kättesaamisega, vaid endise võlausaldaja poolt teatise saatmisega kostja liitumislepingu aadressile või uue võlausaldaja poolt teatise esitamisega hagimaterjalides. Maakohus leidis, et arvest nr 2001483149 nähtuvalt on kostjal kohustus tasuda 249,93 eurot, sest arvete mittekättesaamine ei vabasta kohustuse täitmisest. Lisaks on kostjal kohustus tasuda põhinõudelt viivist. Maakohus viitas VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lgle 1,

§-le 367 ja üldtingimuste p-dele 7.6 ja 7.8. Menetluskulud jättis maakohus

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on osaliselt ülepaisutatud. Lepingulise esindaja tasu mõistlik tunnimäär on 90 eurot ja õigusabikulud on põhjendatud 300 euro ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu 75 eurot. Hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud 375 euro ulatuses, millelt tuleb alates laheni jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus ekslikult ja üllatuslikult, et sideettevõtja ja hageja vahel on sõlmitud kirjalik liitumislepingust tulenevate nõuete loovutamise leping, millega hageja sai kostja uueks võlausaldajaks. Nimetatud lepingut ei ole asja materjalide juures ning seda pole pooltega arutatud. Teatis nõude loovutamise kohta on kõlbmatu tõend (mh ei ole tõendatud, et see on koostatud sideettevõtja poolt) ning ei ole tõendatud, et see on kostjale kättetoimetatud. Neid kostja vastuväiteid maakohus ei hinnanud. Lisaks kohaldas maakohus VÕS § 170 (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §ga 69) valesti, kuna ei arvestanud, et teatis on tahteavaldus, mis tuleb saajale kätte toimetada. Maakohus lähtus otsuse tegemisel põhjendamatult hageja esitatud sideettevõtja üldtingimustest. See on kõlbmatu tõend ega tõenda, et liitumislepingu sõlmimise ajal oleksid need tingimused kostja suhtes kehtinud. Maakohus mõistis menetluskulud välja tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 3

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, millega maakohus hagi täies ulatuses rahuldas. Samuti osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ja määras need rahaliselt kindlaks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi põhinõuet 217,97 eurot ja viivist 25,22 eurot ületavas osas rahuldamata. Samuti jaotab ringkonnakohus uue otsusega menetluskulud maakohtu poolt määratust erinevalt. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Pooled ei vaidle selle üle, et sideettevõtja ja kostja vahel oli

1. augustil 2004 sõlmitud liitumisleping nr
2. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes esmalt selle üle, kas sideettevõtja poolt hagejale nõude loovutamine on kehtiv. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et liitumislepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale ja hagejal on nõue kostja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nõude loovutamise ajal tuli lähtuda Elisa Eesti AS-i tegevdirektori
3. mai
4. a korraldusega nr 52 kehtestatud tüüptingimustest ning need olid ka kostjale siduvad (dtl-d 106-118). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendusega ja seda ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et maakohtu seisukoht nõude loovutamise kohta oli üllatuslik, viitab ringkonnakohus maakohtu

1. mai
2. a selgituskirjale. Nimetatud kirjas viitas maakohus nõuete loovutamise lepingule ning kostja sai selles osas esitada oma seisukoha (dtl-d 145-151, 154-156). Isegi kui eeldada, et kostja ei teadnud nõude loovutamisest, siis koos hagiavaldusega esitas hageja sideettevõtja teatise nõude loovutamise kohta. Seega sai kostja hiljemalt hagimaterjalide kättetoimetamisest teada, et sideettevõtja on nõude loovutanud hagejale (dtl 83). Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale VÕS § 172 alusel.
3. Järgnevalt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on hagis märgitud ulatuses teenuse eest maksmise kohustus. Kostja on maakohtu menetluses läbivalt väitnud, et arved ei tõenda talle teenuse osutamist ega kohustuse olemasolu. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg-d 1 ja 2, § 230 lg-d 1 ja 2, § 229).

Hageja esitas kohustuse olemasolu tõendamiseks liitumislepingu, üldtingimused (kehtivad alates

1. juuni 2011; vt üldtingimuste p 10.9) ja arved. Hagiavaldusest tulenevalt on võlgnevuse perioodiks
2. juuni 2010 kuni
3. november 2010 ning arvetest nähtuvalt ei nõua hageja kostjalt üksnes miinimumarvete tasumist. Seega on kostja põhjendamatult keskendunud üksnes miinimumarvete maksmise kohustusele ajal, mil teenuse kasutamine oli piiratud. Hageja selgitas, et kostjal oli kohustus ka ajal, mil mobiilteenuse kasutamise võimalus oli ajutiselt piiratud, tasuda miinimumarveid. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja on eeltoodud asjaolu tõendanud. Liitumislepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud hinnapaketis POINT (dtl 88). Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid hagis esitatud väidet, et hinnapaketi POINT kasutamisel tuleb hagejal tasuda miinimumarveid 250 krooni kuus ka siis, kui mobiilteenuse kasutamise võimalus on piiratud. Maakohus on viidanud üldtingimuste p-le 4.5, kuid on jätnud tähelepanuta, et arvete esitamise ajal viidatud üldtingimused ei kehtinud. Esitatud arvetest nähtuvalt on kostjale esitatud miinimumarveid 250 krooni kuus alates
4. septembrist
5. Kolleegiumi hinnangul on tõendamata, et hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kahe miinimumarve tasumist, s.o arved nr 2001361249 ja 2001483149, kokku 500 eurot (31,96 eurot; dtl-d 102-105). Muus osas, s.o (249,93-31,96) 217,97 eurot, kuulub põhinõue rahuldamisele maakohtu otsuses toodud põhjendustel, v.a viited tüüptingimustele. 4

§ 367alusel edasiulatuva viivise nõudmine 217,97 euro suuruselt põhivõlalt.

12. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta esimese astme menetluskulude jaotust.

§ 163

lg 1 järgi jaotab ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 87% ulatuses, siis jäävad mõlemas kohtuastmes hageja menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda. Kuna maakohus ei ole kostja menetluskulusid analüüsinud, siis kulud määratakse kindlaks maakohtus pärast otsuse jõusutmist vastavalt

§ 177lg 1 p-le 2.

13. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 5