Obsah (4)

§ 468§ 200§ 175§ 163

Tsiviilasi nr 2-19-11826 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2019, Tartu kohtumaja Tsiviila

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles kohus jätab hageja nõuded rahuldamata.

1. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,07% päevas tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%) üle 3 korra. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.
2. a määrus 2 Tsiviilasi nr 2-19-11826 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).
6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 19.04.2016-07.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise vastavalt summas 32,77 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes vastavalt 71,91 euro ulatuses. Ka edasiulatuva viivise mõistab kohus kostjalt välja seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg-le
8. Lisaks selgitab kohus hagejale järgmist.

§ 200

lõigetes 1 ja 2 on sätestatud üldine hea usu põhimõte menetlusõiguste teostamisel. Koosmõjus peavad viidatud sätted tagama, et menetlusosalised tegutseksid oma õigusi kasutades viisil, mis vastaspoolt ei kahjusta. Olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitmeid hagisid, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt, on vastuvõetamatu, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid (näiteks igalt asjalt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud). Antud juhul nähtub kohtute infosüsteemist (KIS), et tsiviilasjas nr 2-19-4650 on hageja nõudnud kostjalt samast kliendilepingust, kuid XX.XX.XXXX arvest tuleneva võlgnevuse 198,89 eurot väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja nõude tagaseljaotsusega, mõistes hageja kasuks välja ka sissenõudekulud 25 eurot, mida veelkordselt nõutakse käesolevas tsiviilasjas ja lisaks menetluskulud – riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulud 100 eurot põhjendatud ja vajalikus ulatuses

§ 175lg 1 mõttes.

Käesolevalt oleks saanud hageja kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses ja kohus lahendada ühes menetluses. Selline hageja käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, vaid tegemist on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega. Hageja selline pahatahtlik tegevus – nõude esitamine samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt – raiskab põhjendamatult kohtute ressursse ning kandub hilisemalt üle täitemenetlusse (iga eraldiseisev kohtulahend võimaldab alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kaasa uute täitekulude tekkimise).

1. VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
2. Hagejale on tsiviilasjas nr 2-19-4650 välja mõistetud sissenõudekulud 25 eurot. Kuivõrd nimetatud piirmäär kehtib lepingu mitte arve kohta, jätab kohus hageja käesolevas hagiavalduses esitatud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks 25 eurot rahuldamata. Menetluskulud 9.

§ 163

lg 1 alusel kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.
2. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks sellele on hagejale juba sama lepingu alusel esitatud hagi lahendamisel õigusabikulud ja riigilõivu summa välja mõistetud. 3 Tsiviilasi nr 2-19-11826 Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus vajalikuks menetluskulude suurust kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4