KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Rain Keres kohustustest vabastamise m

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Kohus edastas võlausaldaja taotluse võlgnikule 12.03.2019 ning palus vastust hiljemalt 26.03.
2. Võlgnik kohtule vastust ei esitanud.
3. 14.05.2019 toimus kohtuistung, kus võlgnik selgitas, et tema sissetulek on XXX euro vahel ning ta saab selle sularahas. Võlgnik on tasunud võlausaldajatele nii palju, kui ta on olnud võimeline. Võlgniku hinnangul on ta täitnud kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnik selgitab, et on kandideerinud tööle, kuid kõikjal on pakutud talle töötasu alla 500 euro. Võlgniku lapsed elavad taas tema juures. Kohus andis võlgnikule täiendava tähtaja võlausaldaja taotlusele vastamiseks.
4. Võlgnik esitas 29.05.2019 kohtule aruande, millest nähtus, et võlgnik oli detsembris 2018 saanud OÜ-lt PP2 töötasu 900 eurot ning päevarahasid summas 878 eurot. Märtsis 2019 oli võlgnik saanud tulumaksutagastust summas 450 eurot. Märtsis 2019 eraldas võlgnik 3/7 usaldusisiku arveldusarvele 17 eurot, sellest 3,43 eurot on automaatselt tagasi kantud võlgniku peamisele arveldusarvele. Seega on usaldusisiku arveldusarve jääk 13,57 eurot. Võlgnik andis teada, et teenib sularahas töötasu vahemikus 785-900 eurot.
5. 29.08.2019 küsis kohus teiste pankrotivõlausaldajate seisukohta Swedbank AS taotlusele.
6. 30.08.2019 esitas Eesti Energia AS seisukoha, milles väljendas toetust Swedbank As taotlusele. Võlausaldaja märgib, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldajale laekunud kokku 6,36 eurot ehk 2,98% kogunõudest ning võlgniku käitumine ei ole lubatav isikule, kes taotleb enda kohustustest vabastamist.
7. 11.09.2019 teavitas Aktiva Finants OÜ kohut, et on omandanud Versobank AS nõude Rain Kerese vastu.
8. 12.09.2019 esitas Aktiva Finants OÜ seisukoha, milles väljendas toetust Swedbank AS taotlusele. Aktiva Finants OÜ hinnangul ei ole võlgnik piisava hoolsusega täitnud aruannete esitamise kohustust, sest aruanded on valdavalt tähtaegselt esitamata ning ei sisalda adekvaatset ülevaadet võlgniku sissetulekute ja senise tegevuse kohta. Samuti ei ole võlgnik arvestavas mahus oma kohustusi täitnud, kuid kuna puudub ülevaade võlgniku tegelikust varalisest seisundist, ei saa võlausaldaja ka hinnata, kuivõrd põhjendatud on mittetäitmine.
9. 13.09.2019 teavitas Maksu- ja Tolliamet, et neil puudub nõue Rain Kerese vastu ning jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
10. Kohus tegi päringu töötamise registrisse, millest nähtuvalt on võlgnik olnud Tartu Varahaldus OÜ juhatuse liike 01.01.2015-31.12.
11. Võlgnik on olnud töölepingulises suhtes Tartu Varahaldus OÜ-ga 01.01.2016-01.07.2016 ning OÜ-ga PP2 01.10.201801.12.
13. Äriregistri andetel puuduvad võlgnikul osalused ettevõtetes. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kinnistuid omandanud. Võlgniku nimele ei ole registreeritud sõidukeid, võlgnik ei ole ühegi sõiduki vastutav kasutaja. KOHTU SEISUKOHT 33.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 34.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

35. Võlausaldaja Swedbank AS on 11.03.2019 esitanud kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks seoses

§ 173toodud kohustuste rikkumisega.

Taotluse kohaselt näitab võlgniku käitumine välja ükskõikset suhtumist kohustustesse ning annab alust arvata, et võlgnik varjab asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Võlgnik ei ole kohtule esitanud korrektset ülevaadet teenitud sissetuleku ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete osas, mistõttu ei ole võlgniku kohustuste täitmine kontrollitav. 4/7 36.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 37.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Rain Keres on kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud kaks kuud OÜ-s PP2 ning sealt on laekunud talle arveldusarvele tulu. Ülejäänud menetluse kestel ei ole võlgnik ametlikult töötanud. Võlgnik on selgitanud, et elab juhutöödest, hiljem teenis tulu taksosõiduga. Võlgniku sissetulekud laekuvad sularahas ning võlgnik ei saa tõendada sissetulekute suurust. Võlgnik on oma aruannetes esitanud kohtule tabelid, milles on kirjas igakuine sissetulek, kuid kohtul puudub võimalus võlgniku sissetulekuid kontrollida, sest võlgnik ei ole esitanud kohtule kontoväljavõtteid, millelt tulu laekuks ega muid tõendeid, mis võiksid tõendada sissetuleku suurust. 38. Kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et võlgnik peab asuma ametlikult tööle (nt kohtuistungi protokoll II kd tl 59). Võlgnik on kohtule selgitanud oma aruannetes, et tal ei ole õnnestunud tööd leida. 14.05.2019 kohtuistungil märkis võlgnik, et talle on küll pakutud tööd, ent liiga madala töötasuga (II kd tl 59). Kohtu hinnangul hõlmab

§ 173

lg 1 võlgniku kohustust vastu võtta igasugune töö, kui võlgnikul ei ole võimalik sellest paremat tööd leida. Võlgnik selgitas 14.05.2019 kohtuistungil, et mitteametlikult töötamine on tulusam (II kd tl 59). Kohtu hinnangul on võlgnikul küll kohustus eelistada tulutoovamat tööd, kuid mitte sattudes niiviisi vastuollu Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. Pankrotiseaduse eesmärk ei ole sundida võlgnikku hoidma kõrvale maksude tasumisest selleks, et teenida suuremat töötasu ning seega ka võlausaldajate nõudeid paremini täita. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku väited tööst keeldumise kohta. 39. Kohtul puudub selge info, milliseid töökohti on võlgnikule pakutud ning kas nendest saadav sissetulek võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 173

lg-st 1 tuleneva töötamiskohustuse eesmärgiks on, et võlgnik teeniks tulu, millest teha igakuiseid eraldisi võlausaldajatele. Antud menetluses ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, mis võimaldaks teha igakuiseid eraldisi võlausaldajate nõuete katteks. Võlgnik väidab, et on mõistlikult tulutoovat tööd otsinud, kuid tal on õnnestunud saada pakkumisi üksnes vähetasustatud töödele (II kd tl 59). Kohus leiab, et tööst keeldumine, töötegemise vältimine või valiv suhtumine töösse ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega ning selle kaudu on võlgnik rikkunud

§ 173

lg 1 toodud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova töö või selle otsimisega selle kaudu. Võlgnik on olnud teadlik töötamiskohustusest, mistõttu on ta rikkunud kohustust süüliselt VÕS § 104 lg 5 mõistes. Võlausaldaja huvide kahjustamine on antud juhul tuvastatav asjaolust, et võlausaldajatel oleks võlgniku ametliku töötamise korral õigus võlgniku arestitavale sissetulekule või arestitava sissetuleku puudumisel võimalus kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustust nõuetekohaselt. 40.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varajama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 41. Võlausaldaja märgib taotluses, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lg 2 teavitamiskohustust jättes esitamata dokumente, esitades neid hilinenult ning jättes täitmata kohtu korraldused. Kohus leiab, et kuigi võlgnikuga on esinenud probleeme tähtaegade järgimises (näiteks I kd tl 137, 144, 149), siis on võlgnik kohtule edastanud vajaliku info või esitanud selle info kohtuistungil. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras 5/7 võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-46-13 p 14). Kohus nõustub võlausaldajaga, et võlgnik ei ole aruannete ja kohtu päringutele vastamisega hilinemisel andnud endast parimat, kuid ei leia, et asjaolusid arvestades oleks tegemist rikkumisega, mis üksi annaks alust kohustustest vabastamisest keelduda. 42. 29.11.2018 esitatud aruandes märkis võlgnik, et on asunud tööle ettevõttesse PP2 OÜ. Aruannet kontrollides tuvastas kohus, et võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust. Kohtuametniku ja võlgniku kirjavahetusest selgus, et võlgnik oli töötanud kaks kuud Norras (II kd tl 37, 51). Seega on võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 toodud kohustust teatada tegevuskoha vahetusest.

Kohtule ei ole aga teada, et võlgnik oleks seda kohustust rikkunud teadlikult sooviga kahjustada võlausaldajate huve. Kohtule on võlgnikuga suhtlusest tekkinud veendumus, et kohustust rikuti teadmatusest. 43.

§ 173

lg 3, 4 ja 5 kohaselt on võlgnik kohustatud loovutama usaldusisikule 75% oma arestitavast sissetulekust, kui kohus pole teisiti määranud. Kohus on võlgniku 29.11.2018 aruannet kontrollides tuvastanud, et võlgnik oleks pidanud võlausaldajatele loovutama 632,33 eurot. Võlgnik tasus võlausaldajatele 100 eurot.

1. Võlgnik avaldas seisukohta, et kuna osa laekunud summast oli päevaraha, siis ei olnud tegemist sissetulekuga. Võlgniku hinnangul oli töötasu XXX eurot ning ta on nõuetekohaselt täitnud loovutamiskohustust (II kd tl 37, 51).
2. Arestitava sissetuleku arvutamisel lähtutakse ka pankrotimenetluses täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.
3. Päevaraha on täitemenetluse seadustikus loetletud sissetulekuna ning tuleb seega arvestada nende sissetulekute hulka, millest võlgnikul tekib loovutuskohustus. Tööandjal puudub kohustus töötajat ülal pidada ning praktikas on tavapärane, et töötaja kannab eluaseme, toidu ja muu toimetulekuga seotud kulud oma töötasust. Seega tuleb lugeda ka need rahasummad, mis maksti võlgnikule selgitusega „päevaraha“ võlgniku sissetulekute hulka.
4. 29.05.2019 esitatud aruandest nähtuvalt sai Rain Keres detsembris 2018 töötasu summas XXX eurot ning päevarahasid summas 878 eurot, seega olid võlgniku sissetulekud detsembris 2018 1778 eurot, millest oleks pidanud usaldusisikule loovutama 472,34 eurot. Rain Keres loovutas usaldusisiku arvele 13,57 eurot.
5. Seega on Rain Keres rikkunud

§ 173

lg 3, 4 ja 5 tulenevat loovutuskohustust, jättes novembris 2018 usaldusisiku arvele loovutamata 532,33 eurot ning detsembris 2018 458,77 eurot.

1. Kohus on võlgnikule selgitanud, et päevaraha tuleb arvestada sissetuleku hulka ning võlgniku arvestus ei ole korrektne (II kd tl 39, 50). Seega on võlgnik olnud teadlik oma kohustustest ega ole neid tahtlikult täitnud ka tagantjärele. Järelikult on võlgnik kohustust rikkunud süüliselt VÕS § 104 lg 5 mõistes.
2. Võlausaldajate huvide kahjustamine tuleneb antud juhul loovutuskohustuse olemusest, sest selle kohustuse rikkumisega jäävad võlausaldajad ilma rahast, millele neil on seaduse alusel õigus. 51.

§ 175

lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks 6/7 soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku, kes täitab iseenese usaldusisiku rolli, ära 14.05.2019 toimunud kohtuistungil. Kohus saatis võlausaldajatele 29.08.2019 kirja, milles andis võimaluse arvamuse esitamiseks. Oma seisukoha on esitanud võlausaldajad Eesti Energia AS ja Aktiva Finants OÜ, kes leiavad, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud ning toetavad Swedbank AS avaldust. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 52. Eelolevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173

lg-st 1 tulenevat töötamiskohustust ning

§ 173

lg-st 3, 4 ja 5 tulenevat loovutuskohustust ning keeldub

§ 175lg 2 p 2 alusel võlgniku kohustustest vabastamast.

53.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Rain Kerese pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Rain Kerese pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7/7