Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1.
lg 3 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osaliselt, osas milles kohus jätab hageja nõuded rahuldamata.
lõigetes 1 ja 2 on sätestatud üldine hea usu põhimõte menetlusõiguste teostamisel. Koosmõjus peavad viidatud sätted tagama, et menetlusosalised tegutseksid oma õigusi kasutades viisil, mis vastaspoolt ei kahjusta. Olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitmeid hagisid, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt, on 2 vastuvõetamatu, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid (näiteks igalt asjalt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud). Antud juhul nähtub kohtute infosüsteemist (KIS), et tsiviilasjas nr 218-19431 on hageja nõudnud kostjalt samast liitumislepingust, kuid 01.12.2015 arvest tuleneva võlgnevuse 59,74 eurot väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja nõude tagaseljaotsusega, mõistes hageja kasuks välja ka sissenõudekulud 25 eurot, mida veelkordselt nõutakse tsiviilasjades nr 2-19-12992 ja 2-19-12931, lisaks menetluskulud – riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulud 100 eurot põhjendatud ja vajalikus ulatuses
Käesolevalt oleks saanud hageja kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses ja kohus lahendada ühes menetluses. Selline hageja käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, vaid tegemist on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega. Hageja selline pahatahtlik tegevus – nõude esitamine samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt – raiskab põhjendamatult kohtute ressursse ning kandub hilisemalt üle täitemenetlusse (iga eraldiseisev kohtulahend võimaldab alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kaasa uute täitekulude tekkimise).
lg 1 alusel kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.