KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12.augustil 2019.a Tallinnas Väärteoasja number 4-19-2133 (xxxx) Kohtunik Katre Poljakova Väärteoas

§ 72

lg 1 järgi rahatrahviga 600 eurot ja A-T OÜ karistamises

§ 72

lg 2 järgi rahatrahviga 1600 eurot ning lõpetada A G ja A-T OÜ suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Juhindudes VTMS §-st 23 hüvitada A-T OÜ-le riigi eelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu summas 2389, 20 eurot.
2. Juhindudes VTMS §-st 23 hüvitada A G riigi eelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu summas 2179 eurot. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates 1 kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 12.septembril 2019.a. Kohtuvälise menetleja otsus ja kaebuse sisu Käesolevas väärteoasjas on Maksu – ja Tolliameti vaneminspektor L. Anikejeva poolt 21.03.2019.a koostatud väärteootsus nr xxxx, millisest nähtub, et kohtuväline menetleja karistas

§ 72

lg 1 järgi A G rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600.- eurot ning sama otsusega karistati

§ 72lg 2 järgi A-T OÜ rahatrahviga 1600 eurot. VTMS § 38 lg 1 ning Kr

MS § 175 lg 1 p 3 alusel nõuti A-T OÜ-lt välja ekspertiiside kulud kogusummas 11 437,20.- eurot. Märgitud väärteootsusest nähtub, et A G heidetakse ette

§ 72

lg 1 ja A-T OÜ-le

§ 72

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist, milline leidis aset 06.02.2018.a xxxx. Nii nähtub väärteootsusest, et A-T OÜ juhatuse liiget A G ning A-T OÜ-d süüdistatakse Tolliseaduse (edaspidi

) § 72 lg 1 ja lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises s.o liiduvälisest riigist Eestisse tollisoodustusega toimetatud ja tollijärelevalve all oleva kütusega teadvalt ebaseaduslike toiminute tegemine (aktsiisivaba kütuse veokite kütusepaakidest väljapumpamine, ladustamine ja teisele isikule üleandmine). 06.02.2018.a kontrolli käigus tuvastasid Maksu – ja Tolliameti ametnikud, xxxx 2 merekonteinerit nr xxxx ja nr xxxx, millised kuulusid A-T OÜ-le ning, milles olid 1000-liitrised paakmahutid kütusega ja tankurpüstoliga ühendatud pump. Konteineris nr xxxx viibis A-T OÜ juhatuse liige A G ja nimetatud konteineri kõrval seisis sõiduauto reg nr xxxx, millise kütusepaagis oli tankurpüstol. Merekonteineris nr xxxx seisis 8 1000-liitrist plastikmahutit kütusega ja merekonteineris nr xxxx asus 18 1000-liitrist plastikmahutit kütusega. A-T on esitas 06.02.2018.a tolliametnikele 166 tšekki konteineris xxxx tasunud kütuse soetamise kohta. Vaidlustatud väärteootsuses märgitakse, et menetluse käigus on tuvastatud, et A-T OÜ tegeleb rahvusvaheliste kaubavedudega ja vastavalt 06.02.2018.a esitatud kütusetšekkidele on A-T OÜ soetanud kütust ajavahemikul 01.12.2017.a. kuni 04.02.2018.a üldkoguses 61151,71 liitrit, millest 59508,83 liitrit oli soetatud xxxx ja 1642,88 liitrit kütust soetati muudest riikidest. Ekspertiiside käigus tuvastati, et tegemist oli kerge kütteõliga üldkoguses 25205 liitrit ning konteinerites olnud kütused olid sarnased ja ei vastanud väävlisisalduse poolest ja mõned proovid ka tiheduse järgi Eestis kehtivatele standarditele. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et A-T OÜ sõidukite kütusepaakides liiduvälisest riigist (xxxx) toimetatud aktsiisivaba kütus oli 06.02.2018.a tolli järelevalve all ja antud kütust oli lubatud kasutada selles sõidukis, millega kütus oli Eestisse toimetatud. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et nende andmetel ei ole A-T OÜ-le kunagi väljastatud aktsiisilao luba, seega ei lubanud toll ladustada A-T OÜl-l aktsiisivaba kütust, eelpool märgitud aadressil. A-T OÜ juhatuse liikme A G oma tegevusega (kütuse väljapumpamine sõidukite kütusepaakidest, ladustamine konteinerites ja osa aktsiisivaba kütuse pumpamine sõiduautosse) rikkus ATKEAS § 68 lg 6 tingimusi. A-T OÜ on aktsiisimaksja, kellel tekkis aktsiisi maksmise kohustus rikkumise avastamise päeval, sest menetluse käigus ei ole tuvastatud kütuse väljapumpamise päeva. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli tuvastamist leidnud fakt, et A-T OÜ on kaubaveoga tegelev firma, mis kasutab oma tegevuses veoautosid, teostab rahvusvahelist vedu ja firma juhatuse liige peab teadma tema tegevusvaldkonnas kehtivat seadusandlust, nõudmisi ja tingimusi. Eeltoodust tulenevalt kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et A G tegeles kuni 06.02.2018.a aktsiisivaba kütuse väljapumpamisega sõidukitest ja ladustamisega konteinerites A-T OÜ majandustegevuse raames ja A-T OÜ huvides. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et A G pani 06.02.2018.a toime

§ 72

lg 1 koosseisule vastava väärteo s.o 2 liiduvälisest riigist Eestisse tollisoodustusega toimetatud ja tollijärelevalve all oleva kütusega teadvalt ebaseaduslike toimingute tegemine (aktsiisivaba kütuse veokite kütusepaakidest väljapumpamine, ladustamine tolli loata ja teisele isikule üleandmine).

§ 72

lg 2 järgi on sama teo eest ettenähtud vastutus juriidilisele isikule (A-T OÜ-le). A G heidetakse väärteootsuses ette, et tema pani

§ 72

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult, sest ta teadis, et aktsiisivaba kütust on keelatud väljapumbata kütusepaakidest ja anda üle teistele isikutele, kuid pumpas aktsiisivaba kütuse sõidukite kütusepaakidest, et vältida kütuse vargust. Samuti leidis kohtuväline menetleja, et A-T OÜ on temale etteheidetud s.t

§ 72

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo läbi oma juhatuse liikme A G kaudu toime pannud kavatsetult, firma majandustegevuse raames ja firma huvides. Väärteomenetluse käigus kohtuväline menetleja õigusvastasust ning isikute süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asus seisukohale, et nii A G kui ka A-T OÜ on nendele etteheidetud väärteo toimepanemises, mis on kvalifitseeritud vastavalt

§ 72lg 1 ja lg 2 järgi toimepanemises süüdi.

Menetlusalustele isikutele karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja arvestas nende süü suurust, KarS § 57 lg 1 p 2 tulenevat karistust kergendavat asjaolu (s.o kahju vabatahtlikku hüvitamist) ning õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti fakti, et menetlusalustel isikutel puudus varasem karistatus. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 05. aprillil 2019.a kaebuse esitajate A-T OÜ ja A G esindaja jurist M. Krautmann koostatud kaebus Maksu – ja Tolliameti väärteoasjas nr xxxx koostatud otsusele, millises taotletakse tühistada Maksu- ja Tolliameti 21.03.2019.a otsus A G väärteoasjas nr xxxx

§ 72

lg 1 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotletakse, Maksu- ja Tolliameti 21.03.2019.a otsuse tühistamist AT OÜ väärteoasjas nr xxxx

§ 72

lg 2 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivsena taotletakse maakohtult Maksu- ja Tolliameti 21.03.2019.a otsusega väärteoasjas nr xxxx

§ 72

lg 1 järgi A G määratud karistuse 75 trahviühiku ja

§ 72lg 2 järgi A-T OÜ määratud karistuse 800 euro vähendamist.

Maakohtul palutakse tühistada Maksu- ja Tolliameti 21.03.2019.a otsus väärteoasjas nr xxxx A-T OÜ-lt ekspertiisikulude summas 11 437,20 eurot väljanõudmise osas ning jätta ekspertiisikulud täies ulatuses riigi kanda. Kohtuliku uurimise käigus palutakse uurida kohtuistungil kõiki väärteotoimikus olevad dokumentaalseid tõendeid ning mõista Eesti Vabariigilt A G ja A-T OÜ kasuks välja valitud kaitsjale väärteomenetluses ja maakohtu menetluses makstud tasu. Esitatud kaebuses märgitakse, et valitud kaitsjale makstud tasu tõendavad dokumendid esitab kaitsja kohtumenetluse käigus. Menetlusalused isikud leiavad, et nad ei ole vaidlustatud karistusotsuses kirjeldatud süütegu toime pannud ning seetõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses märgitakse, et vaidlustatud väärteootsuse järgi on menetlusaluseid isikud karistatud Tolliseaduse (

) § 72 lg-te 1 ja 2 järgi.

§ 72

näeb ette karistused ebaseaduslike toimingutega Eestis oleva kaubaga.

§ 72

lg 1 järgi liiduvälisest riigist Eestisse tollisoodustusega toimetatud või tollijärelevalve all oleva kaubaga tehtavate teadvalt ebaseaduslike toimingute või tehingute eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut võiarestiga.

§ 72

lg 2 järgi sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Kohtul tuleb anda hinnang, kas A-T OÜ tegi tollisoodustusega ja tollijärelevalve all oleva kaubaga ebaseadusliku toimingu või mitte. Kaebuse esitajad on asunud seisukohale, et kuna

§ 72

ei sätesta vastutust mitte igasuguste toimingute eest, mida tehti tollisoodustustega sisseveetud või tollijärelevalve all oleva kaubaga, vaid üksnes ebaseaduslike toimingute eest, 3 on sellise süüdistuse sisustamiseks vajalik viidata õigusnormile, mis tunnistab osa toimingutest ebaseaduslikeks. Kooskõlas VTMS § 69 lg 2 p-s 1 tuleb väärteoprotokollis esitada väärteo lühikirjeldus. Väärteootsuse tegemisel on kohtuväline menetleja seotud väärteoprotokolli piiridega, s.t peab lähtuma otsuse tegemisel teokirjeldusest, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Riigikohus on sedastanud, et lubamatu on olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07 , p 11.). Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et menetlusalused isikud leiavad, et väärteoprotokollis esitatud väärteo lühikirjeldus ei ole neile arusaadav, mistõttu ei olnud menetlusaluste kaitseõigus tagatud. Samuti on väärteootsuses tuginetud ka faktilistele asjaoludele, mida väärteoprotokollis esitatud väärteo lühikirjelduses ei sisaldu. Nii on väärteootsuses leitud, et kütuse ladustamine toimus tolli loata ja puudus kütuse ladustamiseks aktsiisilao luba. Väärteoprotokollist ja väärteootsusest ei selgu, millised tolliõigusnorme on menetlusalused isikud rikkunud ja miks need toimingud on ebaseaduslikud. Seonduvalt tolliõigusega on väärteoprotokollis esitatud väärteo kirjelduses viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 952/2013,
3. oktoobrist 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (edaspidi määrus nr 952/2013), artiklitele 250 lg 2 p-le d ja artiklile 23 lg-le
4. Määruse nr 952/2013 art 250 lg 2 p d sätestab, et ajutise impordi protseduuri võib kohaldada üksnes järgmiste tingimuste täitmise korral, kui on täidetud liidu tollialaste õigusaktidega kehtestatud täieliku või osalise tollimaksust vabastuse nõuded. Kaebuses selgitatakse, et käesolevas asjas ei ole väärteo lühikirjelduses märgitud, et kütusele oleks kohaldatud ajutise impordi protseduuri ja menetlusalused isikud oleks sellise tolliprotseduuri kohaldamisest teadlikud. Nimetatud kütus ei olnud suunatud ühelegi tolliprotseduurile. Toll ei ole teada andnud, et soovib kütusepaakides olevat kütust kontrollida

§ 34alusel.

Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et asjasse puutumatu on ka viide määruse nr 952/2013 art 23 lg-le

1. Nimetatud artikkel reguleerib taotluse alusel tehtud tolli otsuste haldamist, järgmist ja täitmist. Maksu- ja Tolliamet tolliasutusena ei ole menetlusaluste taotluse alusel mingeid otsuses teinud. Kohtu tähelepanu juhitakse faktile, et väärteootsuses viitab kohtuvälise menetleja määruse nr 952/2013 art 5 p-le 24 ja art 134 lg-le
2. Art 5 lg 4 sätestab mõiste „liiduväline kaup” – punktis 23 nimetamata kaup või kaup, mis on kaotanud liidu kauba tollistaatuse. Nimetatud säte, mis määratleb määruses kasutatavad mõisted, ei saa osutada tolliõigusnormide rikkumisele. Kaebuse esitaja leiab, et väärteootsusest ei selgu, milles seisneb menetlusaluste isikute poolt art 134 lg 1 rikkumine. Vaidlus puudub selles, et A-T OÜ tõi kütuse Eestisse standardses kütusepaagis. Euroopa Liidu tolliterritooriumile toodud kaup suunatakse tollialaste õigusaktidega ettenähtud korras selleks soovitud tolliprotseduurile sõltuvalt kauba edasise kasutamise eesmärgist või vajadusest. Praegusel juhtumil ei olnud tegemist kaubaga, mille puhul suunatakse kaup nõutavatele tolliprotseduuridele (tolliladustamine, vabasse ringlusesse lubamine, seestöötlemine, vabatsoon, ajutine import jne). Standardses kütusepaagis sissetoodud kütust tolliprotseduurile ei suunata ja tollijärelevalvele ei allutada. Väärteoprotokolli ega väärteootsuses ei ole näidatud, mille alusel Maksu- ja Tolliamet leiab, et standardses kütusepaagis olev kütus kuulub tollijärelevalve alla. Seega ei ole kohtuväline menetleja tõendanud, et see kütus oli tollijärelevalve all. Kuna

§ 72

kohaselt peab tegu olema toime teadvalt, siis peab kohtuväline menetleja tõendama muu hulgas asjaolu, et A-T OÜ ja A G teadsid seda, et kütusepaagis olev kütus on tollijärelevalve all. Kaebuse esitajate hinnangul ei selgu väärteootsusest, et mille alusel kohtuväline menetleja leiab, et kütuse standardsest kütusepaagist väljapumbatud kütuse hoidmiseks pidi A-T OÜ omama Maksu- ja Tolliameti kui tolliasutuse luba. Seadusest sellist loa nõuet ei tulene. 4 Kohtule esitatud kaebuses kaebuse esitajad esitavad ka vastuväited ka võimalikule tollisoodustusega kauba argumendile. Tollisoodustused on loetletud Tolliseaduse peatüki 10 paragrahvides 47-52. Nimetatud paragrahvidest ei tulene, et standardses kütusepaagis sisse toodud kütus oleks tollisoodustusega kaup

§ 72tähenduses.

Eeltoodu põhjal kaebuse esitajad leiavad, et kuna tegemist ei olnud tollisoodustusega kaubaga ja kaup ei olnud tollijärelevalve all, siis ei saanud nad kütusega teha teadvalt mistahes ebaseaduslikke toiminguid ja tehinguid tollialaste õigusaktide tähenduses. Asutud on seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole blanketset norme nõuetekohaselt sisustanud. A-T OÜ kütuse aktsiisivabalt kasutamiseks ette nähtud tingimusi ei täitnud, sest võttis kütuse sõidukist välja ja ladustas kütuse, mitte sõiduki remondi ajaks nagu seadus maksuvabastuse kehtimiseks lubab, vaid varguste ära hoidmiseks. Seega ei ole keelatud mistahes kütuse sõidukist väljavõtmine ja ladustamine. Maksuvabastuse kehtimisekson lubatud ainult kütuse väljavõtmine ja ladustamine remondi ajaks. Kohtule esitatud kaebuses juhitakse tähelepanu teadmisele, et A-T OÜ selgitas, et ta võttis kütuse sõidukite kütusepaakidest välja ja ladustas selle varguste ära hoidmiseks. Kuna A-T OÜ rikkus maksuvabastuse kehtimiseks ettenähtud tingimusi, siis tekkis A-T OÜ-l nimetatud kütuselt aktsiis tasumise kohustus ATKAES § 24 lg 10 alusel. Väärteootsuses on viidatud asjaolule, et A-T OÜ esitas ühekordse aktsiisideklaratsiooni kinnipeetud kütuselt koguses 25200 liitrit ja tasus kütusaktsiisi. 13.04.2018.a määrusega kohtuväline menetleja tagastas kinnipeetud kütuse koguses 25205 liitrit. Maksu- ja Tolliameti poolt pärast kütuse aktsiisi tasumist kütuse tagastamise fakt on kaebuse esitajate hinnangul oluline, sest näitab, et Maksu- ja Tolliamet ei ole tuvastanud muude maksude tasumise kohustust ega võtnud ka kauba tollijärelevalve alla. Kaebajad esitajad leiavad, et kui selle kütus oleks olnud tollijärelevalve all, siis mis tahes rikkumise tuvastamisel oleks Maksu- ja Tolliamet sellest A-T OÜ-d nõuetekohaselt teavitanud ja rakendanud meetmeid tollijärelevalve tõhustamiseks ning tagamiseks, nt rakendanud Tolliseaduses §-des 61-62 sätestatud tollijärelevalve meetmeid. Mingeid tollialaseid tegevusi ja protseduure ei ole selle kauba suhtes rakendatud. Kaebuse esitajad on asunud seisukohale, et käesoleva juhtumi puhul on tegemist olukorraga, kus A-T OÜ on enda tegevusega minetanud kütuse aktsiisivabalt kasutamise õige ja sellest tekkinud maksukohustuse riigi ees täinud. A-T OÜ ei ole toime pannud

§ 72sätestatud väärtegu.

Kaebuse esitajad e nõustu ei kohtuvälise menetleja seisukohaga ka selles, et aktsiisikaupa võib ladustada ainult aktsiisilaos. Ladustamise reeglid sõltuvad sellest, milline aktsiisikauba staatus. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses üheks ette heidetavaks teoks on kütuse teisele isikule üleandmine. Väärteootsusest ei selgu, kellele A-T OÜ kütuse üle andis. Samuti tuleb silmas pidada, et menetlusaluseid isikud on karistatud liiduvälisest riigist soetatud kütusega seotud ebaseaduslike toimingute ja tehingute ees. Samas väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on tuvastanud, et A-T OÜ soetas esitatud ostudokumentide järgi kokku 59508,83 liitrit kütust, millest 1642,88 liitrit kütust on soetatud muudest riikidest. Kuna kütus oli soetatud nii Venemaalt ja muudest riikidest, siis ei ole kohtuväline menetleja tõendanud, et teisele isikule üle antud kütus oli just liiduväline kütus. Järelikult esineb kõrvaldatud kahtlus, et teisele isikule üle antud kütus võis olla soetatud muudest riikidest. Kohtuväline menetleja ei ole väitnud, et need muud riigid oleks olnud liiduvälised riigid. Asutud on seisukohale, et väärteoprotokollis esitatud väärteo lühikirjeldust ei hõlma menetlusaluste isikute toimingud ja tehinguid mujalt, s.o mitte liiduvälisest riigist soetatud kütusega. Kaebuse esitaja leiab, et ekspertiisi kulude väljanõudmine A-T OÜ-lt ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas ei tõendata ekspertiisiaktidega tõendamisele kuuluvad asjaolusid. Väärteo 5 lühikirjelduses ei sisaldu asjaolusid, mida oleks vaja tõendada ekspertiisiaktidega. Ekspertiisiaktidega on tõendatud kütuse füüsikalis-keemilised omadused ja nende kütuse kogus.

§ 72kohaldamise seisukohast ei oma need asjaolud tähendust.

Seepärast on ekspertiisi kulude väljanõudmine põhjendamatu. Kokkuvõtvalt kaebuse esitajad on seisukohal, et väärteomenetluses tuvastatud asjaolude valguses ei ole võimalik kuidagi jaatada seda, et A-T OÜ ja A G on oma tegevusega realiseerinud

§ 72

lg-te 1 ja 1 koosseisu, s.t on esitanud teinud liiduvälisest riigist Eestisse tollisoodustusega toimetatud või tollijärelevalve all oleva kaubaga tehtavate teadvalt ebaseaduslike toimingute või tehingu. Ebaseaduslikke toimingud ja tehingud ei ole tehtud ning tegemist ei olnud tollisoodustusega sissetoodud ja tollijärelevalve all oleva kaubaga. Menetlus kohtus ja kohtuotsuse põhjendused Kaebajaid on kohtuvälise menetleja otsusega karistatud Tolliseaduse § 72 alusel, s.o liiduvälisest riigist Eestisse tollisoodustusega toimetatud ja tollijärelevalve all oleva kütusega teadvalt ebaseaduslike toimingute tegemise (aktsiisivaba kütuse veokite kütusepaakidest väljapumpamine, ladustamine tolli loata ja teisele isikule üleandmine). Selles osas avaldas kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi alguses avaldanud, et menetleja on kohtuvälise menetluse käigus on A G ja A-T OÜ tegevuse ebaõigesti kvalifitseerinud

§ 72

järgi, kuna nimetatud kütus ei olnud tollijärelevalve all, samuti on vaieldav, kas tegemist oli tollisoodustusega Eestisse toimetatava kaubaga. Samas ei võtnud kohtuvälise menetleja esindaja kaebust õigeks, vaid palus kohtul sama väärteoprotokolli raames tuvastada, et A G ja A-T OÜ on rikkunud Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 68 lg 6, pannes selliselt toime Maksukorralduse seaduse § 1552 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod (vt 30.05.2019.a kohtuistungi protokoll tl 32). Kuna selline kohtuvälise menetleja poolne positsiooni muutus oli kaebuse esitajatele ja nende kaitsjale ootamatu, siis taotlesid nad täiendavalt aega oma seisukohtade ettevalmistamiseks. Kohus, tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega, ära kuulanud tunnistajate ütlused, kaebuse esitaja kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad kohtulikes vaidlustes, leiab järgmist. Kohtupraktikas ei ole välistatud olukord, et kohus, tuginedes väärteo kirjelduses toodud asjaoludele, isiku käitumisele uue õigusliku hinnangu, millega ei raskenda süüdlase olukorda, kuid seda tehes ei tohi kohus väljuda väärteoprotokolli raamidest. Nimelt sätestab VtMS § 87, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Sellest nõudest tingituna peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ning millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3). (p 13) Riigikohus oma lahendites on korduvalt märkinud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). 6 Väärteo lühikirjelduse (originaaltoimik lk 131) kohaselt 06.02.2018.a kontrolli käigus tuvastasid Maksu – ja Tolliameti Uurimisosakonna ametnikud aadressil Pähklimäe 4, Maardus, Harjumaal merekonteinerid nr XXXX ja nr XXXX kütusega 1000-liitristes plastikmahutites (PVC mahutid) kütusega ja tankurpüstolitega. Merekonteineri nr XXXX kõrval seisis sõiduauto reg nr xxxx, millise kütusepaagis oli tankurpüstol, sõidukis olid I N ja S N koos lapsega. Merekonteineris nr XXXX viibis A-T OÜ juhatuse liige A G. Territooriumil aadressil Xxxx merekonteinerite number XXXX ja nr XXXX kõrvale oli pargitud mitu veoautot. Merekonteineris nr XXXX asuv kütus oli pumbatud välja konteineri kõrval seisvatest veoautodest. Esitatud arvete järgi enamus antud kütuses on seotatud xxxx ja toimetatud Eestisse veokite kütusepaakides. Väärteo kirjeldusest (originaaltoimik lk 132) nähtub, et A-T OÜ esitatud tšekkidele järgi on kütus soetatud ajavahemikul 01.12.2017.a. kuni 04.02.2018.a üldkoguses 61151,71 liitrit, millest 59508,83 liitrit on soetatud Vene Föderatsioonis ja 1642,88 liitrit kütust soetati muudest riikidest. Väärteomenetluses on kohtuvälise menetleja süüdistusfunktsiooni kandja ning temal lasub väärteomenetluses tõendamiskoormus. Selles väärteoasjas sai kohtuvälise menetleja lõplik positsioon, ehk siis see, millist rikkumist menetlusalustele isikutele ette heidetakse, selgeks alles kohtulikes vaidlustes. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas kohtulikes vaidlustes, et sama väärteokirjelduse ja kogutud tõendite pinnalt on võimalik tuvastada, et menetlusalused isikud on toime pannud ATKEAS § 68 lg 6 nõuete rikkumise, pannes selliselt toime MKS § 1552 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod ATKEAS § 68 lg 6 sätestab, et aktsiisivabalt sisseveetud kütust tohib kasutada ainult selles sõidukis, millega kütus Eestisse veeti, kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta, ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Kohtu hinnangul ei ole selle väärteoasja kohtuvälise ja kohtuliku menetluse käigus tõsikindlat tõendamist leidnud fakt, et kütus, mis oli A-T OÜ kasutuses oleval territooriumil ladustatud, oleks välja pumbatud merekonteineri XXXX kõrval seisvatest veoautodest. Kohtuväline menetleja ei ole kogunud tõendeid merekonteinerite kõrval seisnud sõidukite piiriületuste kohta, mis oleks võimaldanud kontrollida, kas nimetatud veoautodega on üldse Venemaal käidud, et selliselt tõendada kütuse soetust Venemaalt ja nende toimetamist Eestisse konkreetsete veokite kütusepaakides. Ühtegi tõendit pole kogutud kütuse väljapumpamise fakti kohta. Vaatlusprotokolliga 21.02.2018.a on vaadeldud A-T OÜ juhatuse liikme A G poolt väljastatud kütuse tšekke, mis tõendavad kütuse soetust Venemaalt, kuid nagu öeldud, pole tuvastatud, milliste sõidukite kütusepaakides see kütus Eestisse toimetati, kas need olid samad sõidukid, mis olid merekonteineri kõrval, millele viidatakse väärteoprotokollis ning tõendatud ei ole ka kütuse väljapumpamise ja ladustamise fakt. Nii nähtub 21.02.2018.a vaatlusprotokolli lisaks olevatest kütuse ostutšekkidest muuhulgas seegi, et osa kütust on ostetud nt xxxx (originaaltoimiku tl 62) – 29.01.2018.a 401 liitrit, samuti on kütust ostetud vähemalt neljal korral (14.11.2017.a; 4.12.2017.a; 10.12.2017.a ja 15.01.2018.a) Eesti äriühing P O OÜ-st. 7 Seega on tõusetunud kahtlus, et kütus, mida A G 06.02.2018.a perekond N sõidukisse tankis, võis olla soetatud Eestis. Eelpoolnimetatud kahtlusi ei ole kohtu hinnangul võimalik täiendavate tõendite kogumisega kõrvaldada ning need tuleb tõlgendada menetlusaluste isikute kasuks. Kõike öeldut kogumis hinnates leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada täies ulatuses ning lõpetada menetlus A G ja A-T OÜ suhtes VtMS § 29 lg 1 p 1 ettenähtud alusel. Menetlusaluste isikute kaitsja on kohtule esitanud taotluse hüvitada menetlusalustele isikutele nende õigusabikulud vastavalt A-T OÜle 2389, 20 eurot ja A G 2179 eurot. Arvestades, et kohus rahuldab kaebuse ja tühistab kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus, tuleb ka menetluskulud hüvitada menetlusalustele isikutele täies ulatuses. Katre Poljakova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8