Obsah (6)

§ 272§ 126§ 134§ 173§ 174§ 162

2-17-13718 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 2-17-13718 Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks 03.12.2019, kell 15.00, Jõhvi tegemise aeg Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Tsiviilasi N Z h

§ 272lg 1, nt.

asjade ostu dokumendid). Toimiku materjalides olevad esemete nimekirjad (I kd, tl. 12, 115) seal toodud asjade omandiõigust ei tõenda. Dokumendist pole aru saada kelle poolt ja millal need on koostatud ning puudub igasugune viide sellele, et tegemist oleks hagejale kuuluvate asjadega. Samuti on hagejal kohustus tõendada, et kostja on asjade valdaja (AÕS § 82 lg 1), kuid hageja ei ole tõendanud ka seda, et vaidlusalused asjad oleks kostja I, Agrages OÜ valduses. Hageja lepinguline esindaja on eelistungil väitnud, et asjad pidi üle andma Rosinola OÜ ja kohtuistungil selgitanud, et kostjalt I ei ole asju kunagi välja nõutud. Kostja I on eelistungil omakorda selgitanud, et tal ei ole olnud ruumide valdust alates ajast, kui hageja ruumid üürile võttis ning praegu on ruumide valdajaks uus üürnik (XXX). Kuna isik kelle vastu nõue esitatakse peab olema asja valdaja, kuid hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused asjad on kostja I valduses, siis ei ole ka siit tulenevalt võimalik hagi kostja I vastu rahuldada.

1. Kuna ruumide, kus vaidlusalused asjad asuvad, valdajaks on käesoleval ajal kolmas isik (uus üürnik), siis järeldub sellest, et kostjal II puudub ruumidesse juurdepääs, millest tulenevalt ei saa asuda seiskohale, et ka kostja II oleks asjade valdaja. Kostja II on vastuses hagile väitnud, et alates 12.07.2017 tal ruumide valdust ei ole (valdus lõppes hageja ja kostja II vahelise üürilepingu lõppemisega), st. kostjal II ei olnud ruumide, kus vaidlusalused asjad asuvad valdust juba enne hagi esitamist (14.09.2017). Seega ei ole hageja tõendanud ka seda, et asjad oleksid kostja II valduses. Hagejale pidi hiljemalt eelistungil olema arusaadav, et käesoleval ajal on väidetavad hageja esemed järgmise ruumide üürniku valduses ning 3 asja on Rosinola OÜ juhatuse liikme, XXX isiklikus valduses. Kui asjad on äriühingu juhatuse liikme (praegusel ajal endise juhatuse liikme) vahetu tegeliku võimu all, siis sellist valdust ei saa samastada juriidilise isiku (kostja II) valdusega, kelle vastu antud juhul on hagi esitatud. Vaidlusalused asjad asusid ruumides, mida üüris Rosinola OÜ, kes tegutses seal oma majandustegevusega ning olukorras kus juhatuse liige viib asjad oma elukohta, ei saa asuda seisukohale, et asjad on juriidilise isiku valduses. Eeltoodu alusel tuleb hageja esmane vindikatsiooninõue mõlema kostja vastu jätta rahuldamata.
2. Alternatiivselt on hageja palunud kostjatelt välja mõista kahju hüvitisena 4873, 43 eurot. Nõude sisuks on asja taassoetamise väärtuse (VÕS § 132 lg 1) või väärtuse (VÕS § 132 lg 2) hüvitamine. Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud et ta on asjade omanik ja asjad on kostjate valduses, ei ole kohtu hinnangul ka eeltoodu kõrvale jätmisel hagi kostjate vastu võimalik rahuldada. Riigikohus on leidnud, et kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade 3 2-17-13718 väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui hageja asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina vajalik (RKTKo-d 2-15-1663 p 21 ja 2-16-6563 p 25).
3. Hageja on kohtuistungil väitnud, et ta ei ole kostjalt I nõudnud asjade väljaandmist, millest järeldub, et hageja ei ole kostjale I andnud sellel eesmärgil täiendavat tähtaega. Seega ei ole ka siit tulenevalt täidetud kostjalt I kahju hüvitise nõude tingimused. Lisaks ei ole hageja mõlema kostja osas tuginenud asjaolule, et tähtaja määramine ei ole vajalik, kuna hageja on kaotanud huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju. Hageja on nõudnud kahju hüvitist kostjatelt solidaarselt, kuid VÕS § 68 lg-st 1 tuleneb, et õiguskaitsevahendi (mh. kahju hüvitamise) kohaldamise eelduste täitmine tuleb tuvastada iga solidaarvõlgniku suhtes eraldi. Seega isegi kaasvaldaja valdus ei anna iseenesest alust nõuda kahju hüvitamist ka teiselt kaasvaldajalt. Hageja taotluse tunnistajate üle kuulamiseks jätab kohus rahuldamata, kuna tunnistajate ütlustega soovis hageja tõendada asjaolu, et kostja II ei ilmunud asjade üleandmiseks kohale, mis aga asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust. Hagi hind

§ 126

lg 1 kohaselt määratakse isiku valdusest asja väljanõudmise vaidluse puhul hagihind asja väärtusega.

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hageja on välja toonud, et asjade koguväärtuseks on 4873, 43 eurot, mis on ka hagi hinnaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna otsus tehti hageja kahjuks, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja I, OÜ Agrages Trade menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 554 eurot. Kohus leiab, et kostja I esindaja tunnihind 95 eurot ja ajakulu ning tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb hagejalt välja mõista. Kostja II menetluskulude nimekirja ei esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4