← Eesti

2-19-6183/11

Obsah (9)§ 477§ 367§ 172§ 174§ 175§ 144§ 177§ 445§ 617

2-19-6183 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-6183 Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Sillamäe linn, Viru pst 7 korteriüh

) § 613 lg 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldus on esitatud korteriühistu poolt sama korteriühistu korteriomaniku vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku omandis on korteriomand asukohaga XXX. Nimetatud kortermaja haldajaks ja kommunaalteenustega varustajaks on Sillamäe linn, Viru pst 7 korteriühistu ning teenuste saajaks puudutatud isik. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt arveid, mida puudutatud isik ei ole tasunud. Puudutatud isik avaldas kohtuistungil, et on nõus avaldaja nõuete suuruste ja arvestusega. Kohus selgitab, et avaldus on esitatud korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste nõudes, kus osa võlgnevusest ja viivistest on tekkinud enne

  1. jaanuari 2018, mil (korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) ja korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) asemel hakkas kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS). Seega on enne
  2. jaanuari 2018 tekkinud asjaolude osas vaidluse lahendamisel kohaldatavaks õiguseks kuni
  3. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates
  4. jaanuarist 2018 tekkinud asjaolude osas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) (KrtS § 65). Lähtuvalt KOS 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 on korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 alusel võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist 4

(8)2-19-6183 kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 40 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lähtuvalt KrtS § 42 lg 1, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et avaldaja nõuded on tõendatud korteriühistu põhikirjaga, mille punkti 20 alapunkti 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldus). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist (t.l.-12). Samuti

  1. aprillil 2016 üldkoosoleku protokolliga, mille punkti 2.1 kohaselt kinnitati igakuise tasu suuruseks 0,0518 eurot 1 m2 kohta vastavalt registreeritud pinnale, so 31,54 eurot (608,90 x 0,0518) (t.l.-24). Lisaks igakuisele maja korrashoiu kulule lisandub muru niitmise ja haljastuse ees tasu alljärgneva valemi alusel: 608,9/5959,28 M2 = 0,1022, mille tõendamiseks esitas avaldaja kohtule muru niitmist ja haljastust pakkuva ettevõtte poolt edastatud arved (t.l.-99-105). Kohus nõustub avaldaja poolt koondtabelites esitatud põhivõlgnevuse arvestusega (t.l.-3, pöördel). Seisuga
  2. märts 2019 moodustab puudutatud isiku poolt tasumata majandamiskulude võlgnevus kokku 971,57 eurot (võlgnevus alates
  3. detsembrist 2016). Puudutatud isik vastuväiteid või omapoolset arvestust põhivõla osas kohtule ei esitanud. Kohus nõustub avaldaja poolt koondtabelites esitatud viivise arvestusega (t.l.-4, pöördel). Avaldaja on õigesti arvutanud viivist alates
  4. jaanuarist 2017 kuni
  5. detsember 2017 KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras 0,07% päevas igalt võlgnetavalt summalt ning edasi alates
  6. jaanuarist 2018 kuni
  7. aprill 2019 KrtS § 42 lg 1 kohaselt VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud määras ehk 0,02% päevas. Sissenõutav viivis perioodi eest
  8. jaanuar 2017 kuni
  9. aprill 2019 moodustab 221,86 eurot. Puudutatud isik vastuväiteid või omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud. Puudutatud isik avaldas kohtule, et on nõus avaldaja nõuete suuruste ja arvestusega ning vaidleb ainult tasaarvestuse osas. Puudutatud isiku taotluse kohaselt on esitatud puudutatud isiku poolt avaldaja vastu hagiavaldus, mis menetletakse tsiviilasjas 2-15-
  10. Nõude sisuks on puudutatud isiku poolt korteriühistu teenindamisel olevate hoone konstruktsioonide remondikulud, mille kohaselt on avaldaja kohustatud hüvitama puudutatud isikule 9,76% remonttööde maksumusest, s.o 4565,05 eurot. Puudutatud isik avaldab avaldaja nõude tasaarvestamisest avaldaja nõudega. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. 5

(8)2-19-6183 Kohus tuvastas, et tasaarvestuse sisuks on puudutatud isiku nõue, mis menetletakse tsiviilasjas 215-18267 ja millega avaldaja ei ole nõus. Seega on avaldaja puudutatud isiku väidetavad nõuded vaidlustanud. Kohtu arvates, kuivõrd puudutatud isiku poolt tsiviilasjas 2-15-18267 esitatud hagi korteriühistu vastu on kohtu menetluses ning avaldaja on puudutatud isiku väidetavad nõuded vaidlustanud eelnimetatud kohtumenetluse raames, ei saa puudutatud isik oma väidetavat nõuet avaldaja nõudega tasaarvestada. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse nõude tasaarvestuseks rahuldamata. Kohus rahuldab KOS § 13 lg 1, KrtS § 40 lg 1, KÜS § 7 lg 4, KrtS § 42 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 ning

§ 367

alusel avalduse ja mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks majandamiskulude võlgnevuse perioodi

  1. detsember 2016 kuni
  2. märts 2019 eest 971,57 eurot ja kuni
  3. aprill 2019 sissenõutavaks muutunud viivise 221,86 eurot, kokku 1193,43 eurot ning viivise põhinõudelt alates
  4. aprillist 2019 kuni põhinõude (971,57 eurot) täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  5. jaanuari ja
  6. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus ning et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt

§ 175lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kohaselt on avaldaja kandnud seoses nimetatud asja menetlemisega alljärgnevad kulud: 1) avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot; 2) avaldaja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 660 eurot (ei sisalda käibemaksu) - tõendite kogumine ja nende analüüs, avalduse koostamine ja kohtusse esitamine 300 eurot (ajakulu 2,5 h = 120 eurot/tund); puudutatud isiku vastusega tutvumine ja 23.05.2019 menetlusdokumendi koostamine 240 eurot (ajakulu 2 t = 120 eurot/tund); kohtuistungiks ettevalmistamine ja 20.11.2019 kohtuistungil osalemine 120 eurot (ajakulu 1 t = 120 eurot/tund); 3) kohtuvälise kuluna menetlusosalise transpordikulu, mis on kantud käesoleva menetlusega seoses - 44,77 eurot. Kohus kooskõlas

§-ga 176 lg 7 ja 8 toimetas menetluskulude nimekirja puudutatud isikule kätte ja andis puudutatud isikule tähtaja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik ei esitanud kohtule seisukoha avaldaja menetluskulude nimekirja osas. Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. 6

(8)2-19-6183 Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on avaldaja menetluskuluna puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus lähtub avaldaja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Avaldaja lepinguline esindaja on kohtule esitanud avalduse, milles sisulist osa 3,5 lehekülge, esitas vastuse puudutatud isiku seisukohale, milles sisulist osa 1,5 lehekülge ning osales kohtuistungil kestusega 34 minutit. Kohus loeb põhjendatuks avaldaja õigusabi kulud avalduse koostamisele, vastuse esitamisele ja istungil osalemisele 4,5 töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka avalduse asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aja. Kohus arvestab avaldaja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud avaldaja õigusabi kulud summas 540 eurot (120 x 4,5).

§ 174

lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja seega ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada. Äriregistri andmetel ei ole avaldaja käibemaksukohustuslane. Seega tuleb avaldaja õigusabikulud rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuga, s.o 648 euro ulatuses (120*20%+120)*4,5).

§ 144p 2 järgi on kohtuvälised kulud ka menetlusosaliste sõidukulud.

Avaldaja taotluse kohaselt seondub sõidukulu sõiduga Tallinn-Narva ja Narva-Tallinn kohtuistungile - 44,77 eurot (472 kilomeetrit). Kuivõrd kohtuistung toimus piirkonnas, kus avaldaja lepingulisel esindajal puudus elu ja/või tegutsemiskoht on avaldaja lepingulise esindaja sõidukulu vajalik ja põhjendatud. Kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 peab kohus võimalikuks lähtuda avaldaja esindaja sõidukulu põhjendatuse tuvastamisel Vabariigi Valitsuse

  1. juuli 2006 määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord". Määruse § 5 kehtestab hüvitise piirmääraks kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, mida makstakse isikule isikliku sõiduauto kasutamise korral teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Kohus leiab eespool viidatud Vabariigi Valitsuse
  2. juuli
  3. a määruse §-i 5 kohaldades, et põhjendatud hüvitatava sõidukulu suurus menetlusosalise lepingulisele esindajale, kes ei ole Eesti Advokatuuri liige ja ei osuta riigi õigusabi, on praegusel juhul 0,15 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta (st 0,15 x 472 km = 70,80 eurot). Seega leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja sõidukulu on põhjendatud taotletud ulatuses, s.o summas 44,77 eurot. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista avaldaja menetluskulud kokku 742,77 eurot (50+648+44,77).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 7

(8)2-19-6183 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse täitmise viis ja kord Kooskõlas

§ 445

lg 1 ja § 463 lg 2 määrab kohus avaldaja taotlusel kindlaks kohtumääruse täitmise viis ja korra ning kohustab puudutatud isikut maksma kohtumäärusega välja mõistetud summad avaldaja poolt määratud arvelduskontole. Jõustumine ja täitmine

§ 617

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.