← Eesti

2-18-12983/52

Obsah (5)§ 1§ 20§ 29§ 22§ 63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12983 Tsiviilasi CC

) § 29 lg-st 2 lahendab kohus korteriühistu organi otsuse vaidlustamise nõuded hagita menetluses. 5.2. Maakohus tuvastas vaidlusaluse koosoleku protokolli järgi otsuste

(1)–
(4)vastuvõtmise volinike koosolekul.

20 lg 1 kaudu korteriühistu puhul kohaldatava mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse mh juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine (p 2), juhatuse liikmega tehingu tingimuste määramine (p 4) ja majandusaasta aruande kinnitamine (p 5). MTÜS § 19 lg 2 keelab nende küsimuste otsustamise andmise põhikirjaga juhatuse või muu organi pädevusse. Seega ei olnud volinikud pädevad otsuseid

(1)–
(4)vastu võtma ja need tuleb tunnistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 alusel kehtetuks. 5.
  1. Avalduse esimese taotluse rahuldamise tõttu pole vaja käsitleda muid väiteid, sh otsuste võimalikku tühisust. 5.
  2. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 172 lg 1 alusel ja jättis need puudutatud isiku kanda. Avaldajate esindaja põhjendatud tasumäär on 125 eurot/t (lisandub käibemaks). Avaldajale I kuni
  3. veebruarini 2019 osutatud õigusteenust pidas 3
(10)maakohus vajalikuks 8,5 t ulatuses ning avaldajatele II ja III samal ajal osutatud teenust 5,25 t ulatuses. Pärast nimetatud kuupäeva kõigile avaldajatele osutatud teenusest oli vajalik 9 t. Nii avaldaja I kui ka avaldajate II ja III riigilõivu kulu hindas maakohus summale 150 eurot. Eelneva põhjal mõistis kohus puudutatud isikult avaldaja I kasuks välja 1425 eurot (= 8,5 × 125 + 20% + 150), avaldajate II ja III kasuks 937,50 eurot (= 5,25 × 125 + 20 % + 150) ning kõigi avaldajate kasuks veel 1455 eurot (lähtudes ilmselt siiski arvutusest 9,7 × 125 + 20%). MÄÄRUSKAEBUS 6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, v.a selle resolutsiooni p 3, ja uue määrusega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik panna avaldajate kanda. Puudutatud isik ei nõustu, et MTÜS § 19 lg 2 välistab volinike pädevuse võtta vastu otsused
(1)–
(4). Kuna

sellele sättele ei viita, siis ei ole see korteriühistu puhul kohaldatav. MENETLUSE EDASINE KÄIK

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. juunil
  3. Ringkonnakohus selgitas
  4. oktoobri 2019 määrusega menetlusosalistele menetluslikku olukorda ja tegi ettepaneku esitada täiendavaid seisukohti, mida sai teha kuni
  5. oktoobrini 2019 ning neile vastata kuni
  6. novembrini
  8. Avaldajad esitasid
  9. oktoobril 2019 seisukoha, milles mh esitasid väite, et vaidlusaluse koosoleku kohta pole saadetud seitse päeva ette teadet ühelegi volinikule, sh EE-le. Avaldajad leidsid jätkuvalt, et koosoleku algusajal kell 17.30 puudus kvoorum, koosolek oli vastuolus heade kommete ja seadusega ning volinikel puudus vajalik pädevus. Avaldajate hinnangul ei ole volinikul õigust volitada end koosolekul esindaja isikut, kes ei ole volinik, sest MTÜS ega põhikiri ei näe ette sellist võimalust.
  10. Puudutatud isik esitas
  11. novembril 2019 mh taotluse võtta vastu kaks täiendavat dokumentaalset tõendit, millega ta soovis tõendada vaidlusaluse koosoleku kohta teate saatmist kõigile volinikele SMS-i teel. Avaldajad palusid
  12. novembril 2019 kohtule saadetud e-kirjas tagastada puudutatud isikule
  13. novembri 2019 seisukohad kui hilinenult esitatu või anda avaldajatele võimalus esitada nende kohta oma seisukohad. Ringkonnakohus võimaldas avaldajatel seisukoha esitamise. Avaldajad märkisid
  14. novembri 2019 täiendavas seisukohas, et põhikiri ei näe ette koosoleku kokkukutsumist SMS-i teel, aga puudutatud isiku sellekohane väide kinnitab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Ühtlasi märkisid avaldajad II ja III, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise ajal olid nad puudutatud isiku juhatuse liikmed ja oleksid koosoleku kohasest kokkukutsumisest teadnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb avalduse sisulise lahendamise ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramises osas TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue sisulise lahendi, millega jätab avalduse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse ja avaldajad kannavad kõik menetluskulud. Puudutatud isik märkis määruskaebuses, et ta ei vaidlusta maakohtu määruse resolutsiooni p
  16. Vigade parandamise määrust pole menetlusosalised vaidlustanud. Seega on määruskaebemenetluses vaidluse all avalduse rahuldamine nii nagu maakohus seda tegi määruse resolutsiooni p-des 1 ja 2, samuti menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 menetluslik otsustus on TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 alusel edasi kaebamata jõustunud. 4

(10)
  1. Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku
  2. novembri 2019 taotluse kahe täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. Avaldajad väitsid alles
  3. oktoobri 2019 menetlusdokumendis selgelt, et volinikele ei ole kutseid saadetud, varem olid väited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta üldisemat laadi. Kuna puudutatud isiku tõendamiskoormisesse kuulub mh ka koosoleku kokkukutsumise korra järgimine, siis on põhjendatud sellekohased tõendid vastu võtta.
  4. Kaebuse sisuliselt ainus väide on põhjendatud ja toob kaasa maakohtu määruses avalduse sisulise lahendamise kohta sisalduva otsustuse tühistamise. 12.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ja avaldajatega, et volinike koosolekul puudus pädevus otsuste
(1)–
(4)vastuvõtmiseks. Õige on maakohtu arusaam, et otsustega
(1)–
(4)lahendati küsimusi, mis on märgitud MTÜS § 19 lg 1 p-des 2, 4 ja
  1. Alates
  2. jaanuarist 2018 ei ole korteriühistud enam mittetulundusühingud, vaid moodustavad juriidiliste isikute eriliigi (

§ 1

lg 4).

eelnõu (462 SE, XII koosseis) seletuskirja järgi kohaldatakse korteriühistu juhtorganitele MTÜS-i sätteid, millele

otseselt viitab (vt lk 45, 111). Niisiis saab MTÜS sätteid korteriühistu volinike koosoleku puhul rakendada ulatuses, milles

neile otseselt viitab.

§ 20

lg 1 ega sama seaduse ükski muu säte ei viita MTÜS § 19 lg-le 2, mistõttu ei ole see säte erinevalt sama paragrahvi esimesest lõikest korteriühistu puhul kohaldatav. 12.2.

§ 20

lg 1 teine lause näeb mh ette, et korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks samas seaduses sätestatule MTÜS §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 25 koosneb neljast lõikest ja

ei tee nende kohaldamise osas erisusi. Järelikult on korteriühistu puhul rakendatav MTÜS § 25 lg 2, mille järgi kohaldatakse volinike koosolekule seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. 12.

  1. Lisaks MTÜS § 19 lg 2 ebaõigele kohaldamisele eksis maakohus ka selle sisustamises. Nimelt tuleneb MTÜS § 25 lg-st 2, et volinike koosolek ei ole muu organ MTÜS § 19 lg 2 tähenduses. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks sisutuks MTÜS § 25 lg 4, sest sel juhul MTÜS § 19 lg 1 p 1 välistaks üldse põhikirja muutmise volinike koosoleku otsusega. 12.
  2. Maakohus leidis, et puudutatud isiku põhikirja (tl 7–9) p-d 4.13 ja 4.15 on vähemalt osaliselt vastuolus seadusega, täpsemalt MTÜS § 19 lg-ga
  3. Kuna MTÜS § 19 lg 2 korteriühistu puhul ei kohaldu, siis sellist vastuolu ei esine.
  4. Maakohus ei viinud läbi piisavas ulatuses eelmenetlust ega arutanud vaidlust menetlusosalistega kõigist aspektidest. Need puudused saab ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada. 13.1.

§ 29

lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Avaldajad pöördusid kohtusse volinike

  1. juuli 2018 otsuste vaidlustamiseks. Viidatud otsuste vastuvõtmisest möödus 60 päeva reedel
  2. septembri
  3. Avaldajad II ja III esitasid avalduse
  4. septembril 2018, kuigi see on eksitavalt dateeritud
  5. septembriga
  6. Järelikult oli vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg nimetatud avaldajate avalduse esitamise ajaks möödunud ja nad ei taotlenud selle ennistamist

§ 29lg 4 alusel. Praeguseks on tähtaja ennistamine võimatu, sest vahepeal on juba möödunud Ts

MS § 67 lg-s 2 sätestatud ennistamist üldse võimaldav kuue kuu pikkune ajavahemik. 13.2. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate arusaamaga, et

§ 29

lg 3 sätestab aegumistähtaja.

eelnõu seletuskirja kohaselt soovis seadusandja

§ 29

lg-ga 3 kehtestada materiaalõigusliku õigust lõpetava tähtaja, mida kohus kohaldab omal algatusel (vt lk 56). Eespool p-s 12.1 esitatud kaalutlustel ei kohaldu MTÜS § 24 lg 1 ja

§ 29lg 2 sõnastuse tõttu ei saa kohaldada ka Ts

ÜS § 38 lg 5. Avaldajate II ja III avalduse hilinenult esitamine toob kaasa selle rahuldamata jätmise osas, milles nad taotlevad vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist. See ei muuda vaidluse ulatust, sest avaldaja I pöördus kohtusse tähtaegselt. 5

(10)13.
  1. Avaldajad soovisid esimese võimalusena volinike otsuste kehtetuks tunnistamist ja teise võimalusena tühisuse tuvastamist. Kuigi maakohtu
  2. ja
  3. septembri 2018 määrustega on menetlusse võetud kehtetuks tunnistamise nõue, siis on menetluse käigust ja menetlusosaliste toimingutest aru saada, et vaidluse all on nii kehtetuks tunnistamine kui ka tühisuse tuvastamine. Keegi menetlusosalistest ei vastanud ringkonnakohtu
  4. oktoobri 2019 määruse samasisulise selgituse peale, et nad oleks menetluse esemest teisiti aru saanud. Nimetatud alustel vaidlustamise eeldused ja asjaolud on erinevad, mida maakohus ega ka menetlusosalised piisavalt ei eristanud. Seetõttu esitas ringkonnakohus
  5. oktoobri 2019 määruses õiguslikud selgitused ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti. 13.
  6. Riigikohus on leidnud, et kui hageja palub eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Seega ei ole otsuse tühisuse tuvastamiseks alati vaja esitada eraldi nõuet, vaid piisav on avaldusest nähtuv tahe puudustega otsusest vabaneda ja selle alusena märgitud asjaolud (
  7. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17.1). Samad põhimõtted kehtivad hagita asjas korteriühistu organi otsuse vaidlustamsel. 13.
  8. Kehtetuks saab kohus tunnistada üksnes sellise otsuse, mis ei ole tühine (vrd Riigikohtu
  9. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 14 kolmas lõik). Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks esmalt kontrollida, kas väidetava puudusega otsus osutub tühiseks (järgnevas p 14 ja selle alapunktid) ning alles seejärel hinnata otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid (p 15 koos alapunktidega). Käesoleval juhul on avaldajad soovinud nõuete lahendamist sellest erinevas järjekorras, aga eelmises p-s 13.4 märgitud kaalutlustel ja TsMS § 477 lg 5 tõttu ei ole kohus hagita asjas avaldajate taotlusega seotud. Samas tuleb nii tühisuse kui kehtetuks tunnistamise alustena kontrollida neid asjaolusid, mis avaldajad on piisava selgusega esile toonud.
  10. Ringkonnakohus kontrollib, kas menetluses on ilmnenud ja tõendatud asjaolusid, mis annavad alust tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisus. 14.
  11. Korteriühistu volinike otsusele tuleb

§ 20

lg 1 teise lause kaudu kohalduva MTÜS § 25 lg 2 järgi kohaldada seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Samuti kohalduvad korteriühistule kui

§ 1lg 4 järgi eraõiguslikule juriidilisele isikule Ts

ÜS asjakohaseid sätteid, selle näeb otsuste kehtivuse osas otsesõnu ka ette

§ 29lg 2 teine lause. Ts

ÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi on juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

§ 29

lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Eelnevast tuleneb, et seadus nimetab korteriühistu organi otsuse tühisuse alused ammendavalt ja need on järgmised: - vastuolu heade kommetega; võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumine; otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine; koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. 6

(10)14.
  1. Avaldajad ei eristanud maakohtus, millised nende esile toodud konkreetsed asjaolud viitavad volinike otsuste tühisusele. Ringkonnakohus selgitas
  2. oktoobri 2019 määruses, et tühisuse alusena saab põhimõtteliselt kontrollida kokkukutsumise korra väidetavat rikkumist (järgnevas p-d 14.3 ja 14.4) ning otsuste vastuvõtmise korra rikkumist (p-d 14.5 – 14.9). Kuigi avaldajad tuginesid
  3. oktoobri 2019 seisukohas üldsõnaliselt vastuolule heade kommetega, siis ei toonud nad esile asjaolusid, mis sellisele vastuolule viitaks. Nagu märgitud eespool p-s 13.4 lasus avaldajatel vaidlustatud otsuste puudustele viitavate asjaolude esile toomise koormis. 14.
  4. Volinike koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud eelkõige juhul, kui volinikele jääb teade koosoleku kohta saatmata ja sellest rikkumisest puudutatud volinik ka koosolekule ei ilmu. Nimelt on asjakohane

§ 29lg 1 sõnastatud sisuliselt identselt äriseadustiku §-dega 172¹ ja 296.

Riigikohus leidis viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: kas kõigi isikute osalemine või rikkumisest puudutatud isikute hilisem heakskiit. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama. Kui rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses (vt 4. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15; 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus on varem leidnud, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka

§ 29lg 1 kohaldamisel (24.

mai 2019 määrus tsiviilasjas nr 218-3477, p 11). 14.

  1. Ringkonnakohus tuvastab puudutatud isiku SMS-ide väljavõtte põhjal, et
  2. juulil 2018 saadeti teade vaidlusaluse koosoleku kohta 25-le telefoninumbrile (tl 142–143). Tunnistaja OO ütlustest nähtub, et vaidlusaluse koosoleku toimumine oli talle kui volinikule ammu teada ja ta sai kutse e-kirja teel (tl 63–64). Lisaks on puudutatud isik esitanud
  3. juuliga 2018 dateeritud kutse ärakirja (tl 35). Neid tõendeid koostoimes hinnates jõuab ringkonnakohus järeldusele, et puudutatud isik järgis volinike koosoleku kohta teate saamisel piisavas ulatuses põhikirja p 4.15 kaudu kohalduvat p 4.
  4. Seadus ei näe ette korteriühistu volinike koosoleku kokkukutsumiseks rangemaid tingimusi. Seadus ega põhikiri ei keela volinikele kutsete saatmist muul viisil, sh SMS-i teel. Seoses avaldajate väitega, et koosoleku kutset ei saanud EE, märgib ringkonnakohus viitega eelmisele p-le 14.3, et nimetatud voliniku koosolekul osalemise tõttu (tl 10) ei saa talle teate saatmise väidetavale puudusele enam tugineda. Niisiis ei tuvasta ringkonnakohus, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. 14.
  5. Otsuste vastuvõtmise korda võib olla oluliselt rikutud, kui hääletamist ei toimunud. Üldjuhul saab koosoleku läbiviimise ja hääletamise käiku tõendavaks dokumendiks pidada protokolli, mille sisu näeb ette MTÜS § 21 lg
  6. Kuigi TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, siis peaks protokolli õigsust pigem eeldama. Sellele viitavad nii MTÜS § 10 lg 3 ja § 44 lg 1, mille kohaselt on protokoll registrikannete üks alusdokument, kui ka nt sama seaduse § 21 lg 8 ülesehitus, mis näeb ette võimaluse taotleda protokolli notariaalset tõestamist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kirjeldatud eeldusest lähtuda ka käesoleval juhul. Avaldajad ei tõendanud, et protokoll ei kajasta koosoleku tegelikku käiku ega hääletamistulemusi. Tunnistaja HH ütlustes ei ole konkreetseid viiteid hääletamise mittetoimumisele, vaid vastuseks kohtu küsimusele tunnistaja just kinnitas vastupidist, et otsused võeti vastu ja vähemalt osades küsimustes hääletati (tl 73–76). Kui avaldaja II kirjeldas maakohtu
  7. veebruari 2019 istungil vaidlusaluse koosoleku käiku, siis ta küll eitas hääletamise toimumist, aga ei selgitanud sisuliselt, mil viisil päevakorrapunktide arutelu siis volinike seas lõppes (tl 65). Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et vaidlusaluse koosoleku protokoll (tl 31–34) tõendab otsuste

(1)–
(4)hääletamist. 7
(10)14.
  1. Avaldajate väitel puudus volinike koosolekul vajalik kvoorum. Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Õiguslikult on vaieldav, kas kvoorumi puudumise tagajärg on otsuse puudumine, tühisus või kehtetuks tunnistamise võimalus. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et otsuse kehtetuks tunnistamine eeldab, et see on kehtivalt, selleks seadusega õigustatud kvoorumi poolt, vastu võetud (vt
  2. juuni 2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-00, põhjenduste teine lõik). Hilisemas praktikas on viidatud kvooruminõuete rikkumisele kui võimalikule tühisuse alusele (nt
  3. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14 teine lõik, ja
  4. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 9). Õiguskirjanduses seevastu ollakse seisukohal, et kvoorumi puudumine on kas otsuse kehtetuks tunnistamise alus (K. Saare jt. Ühinguõigus I, Tallinn 2015, lk 210, äärenr 1019 ja 1022) või järeldatakse kvooruminõude rikkumisest otsuse puudumist (P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa, Tallinn 2012, lk 289–290). Lähtudes eespool p-des 13.4 ja 13.5 märgitud kaalutlustest, peab ringkonnakohus põhjendatuks kontrollida kvoorumi nõuete täidetust pigem otsuse vastuvõtmise korra võimaliku rikkumisena, st otsuse tühisuse ühe alusena. 14.7.

§ 20

lg 2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Põhikirja p 4.8 järgi on puudutatud isiku üldkoosoleku kvoorumiks piisav 30% liikmete osalemine, aga p 4.14 teise lause kohaselt koosneb volinike koosoleku kvoorum volinike enamusest (üle poole). Vaidlustamata asjaoludel on puudutatud isikul 24 volinikku, seega tuleb kontrollida, kas koosolekul osales vähemalt 13 volinikku või esinduse lubatavuse korral nende esindajat. Menetlusosaliste avaldustest nähtub, et protokollile lisatud registreerimisnimekirjas (tl 10) on pärast parandust kajastatud 15 voliniku andmed, kellest 12 osalesid vähemalt nimekirja kohaselt koosolekul isiklikult ja 3 esindaja vahendusel (volikirjad tl 11–13). Kolmest esindatud volinikust esindas ühte omakorda volinik, teist kahte mitte-volinikud. Kvoorumi puudumise väite kontrollimisel tuleb avaldajate esiletoodu põhjal hinnata eelkõige kahte aspekti: kas volinike asemel võivad osaleda koosolekul nende (mittevolinikest) esindajad (järgnevas p 14.8) ja kas protokolli lisana koostatud nimekirjas märgitud volinikud või nende esindajad koosolekul tegelikult osalesid (p 14.9). 14.8.

§ 22

lg 5 esimene lause sätestab, et üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud.

§ 20

lg 1 kaudu kohalduv MTÜS § 22 lg 1 näeb samuti ette võimaluse, et hääl antakse esindaja vahendusel. Põhikirja p 4.7 järgi on esindusõiguse tõendamiseks piisav lihtkirjalik volikiri. Ringkonnakohus ei näe viidatud sätete valguses takistust selleks, et voliniku asemel osaleb ja hääletab koosolekul tema esindaja, kes ise ei ole volinik. 14.9. Sarnaselt eespool p-s 14.5 märgituga tuleb ka koosolekul osalemise osas lähtuda protokolli ja selle lisade õigsuse eeldusest. Vaidlusaluse koosoleku protokollis on viide lisale 1 ja märge, et koosolekul osavõtuks registreerus 15 volinikku või nende esindajat. Lisaks 1 olevas nimekirjas on volinikud või nende esindajad oma registreeringu märkinud käsikirjaliselt ja selle ka allkirjaga kinnitanud. Nimekiri on kooskõlas tunnistaja OO ütlustega, et ta saabus viimasena ja pärast seda alustati koosolekuga. Kuigi tunnistaja HH avaldas, et registreerimist ei toimunud, siis täpsustas ta kohe, et ta lihtsalt ei näinud allkirjade andmist. Seega ei saa HH ütlustest järeldada, et volinikke ei registreeritud. Tõendatud ei ole, et keegi registreerunud volinikest või esindajatest oleks OO saabumise ajaks või enne päevakorraküsimuste arutamise ja hääletamise lõppu lahkunud. Kokkuvõtvalt järeldub eeltoodust, et vaidlusalusel koosolekul osales 15 volinikku või volitatud esindajat, kes võtsid vastu vaidlusalused otsused. Otsuste vastuvõtmise korra rikkumist ega kvoorumi puudumist ringkonnakohus ei tuvasta. 8

(10)
  1. Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas avaldaja I avalduse alusel tuleks vaidlusalused otsused tunnistada kehtetuks (avaldajate II ja III avalduse vastava taotluse rahuldamata jätmise põhjuse kohta vt eespool p-d 13.1 ja 13.2). 15.
  2. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.

ei näe ette täiendavaid kehtetuse aluseid ega võimalda selles osas kohaldada MTÜS sätteid (vt eespool p 12.1). Järelikult saab kohus tunnistada kehtetuks korteriühistu volinike otsuse, kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Vastuolu peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama kehtetuks tunnistamise nõude esitaja, st käesoleval juhul avaldaja I. 15.2. Avaldaja I tugines esmalt puudustele seoses otsuste vormistamisega, sh et otsuseid ei oleks tohtinud vormistada väljavõttena ja sellest ei nähtunud piisava selgusega otsuste sisu. Need väited ei viita vastuolule seaduse ega põhikirjaga.

§ 63

lg 1 sätestab, et korteriühistute register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, kui samast seadusest ei tulene teisiti. MTÜS § 10 lg 4 kohaselt võib organi koosoleku protokolli asemel registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus, kusjuures väljavõtte sisule, allkirjastamisele ja sellele lisatavatele dokumentidele kehtivad vastava organi koosoleku protokolli sätted. Vaidlusalune väljavõte (tl 6) koostati otsuse

(4)kohta ja väljavõte kajastab piisava selgusega selle otsuse sisu. Väljavõte on kohaselt allkirjastatud ja selles viidatakse lisana volinike nimekirjale koos volikirjadega. 15.3. Järgmiseks heitis avaldaja I ette, et volinike koosolekut juhatas ühistu juhatuse liige, kes ei ole volinik, kusjuures koosoleku juhatajat ja protokollijat üldse ei valitud. Seadusest ega põhikirjast ei tulene, et volinike koosolekut peaks juhatama või protokollima volinik, samuti ei näe need ette tingimusi juhataja ega protokollija valimiseks.

§ 20

lg-s 1 viidatud MTÜS § 25 lg 2 järgi kohaldatakse volinike koosolekule samas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Liikmete üldkoosoleku osas ei näe kumbki viidatud seadustest samuti ette, et koosolekut peaks juhatama või protokollima korteriühistu (mittetulundusühingu) liige. Pigem on tavapärane, et korteriomanike üldkoosolekut juhatab juhatuse liige, kes ei pea olema korteriomanik. Eespool p-s 14.5 märgitud kaalutlustel tuleb ka siinkohal uuritavas osas eeldada protokolli õigsust. Protokoll ja sellest tehtud väljavõte kajastavad nii koosoleku juhataja kui ka protokollija valimist. 15.4. Seoses koosoleku läbiviimisega märkis avaldaja I, et päevakord ei olnud selge, otsuste

(1),
(2)ja
(4)arutamist ei toimunud ning volinike hääli ei loetud, sh puuduvad häälte lugemislehed ja –tulemused. Need etteheited pole põhjendatud. Põhikirja p 4.9 esimese lause kohaselt saab koosolek vastu võtta otsuseid üksnes küsimustes, mis on märgitud kokkukutsumise teates. Ringkonnakohtu hinnangul kajastab vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakord piisava selgusega neid teemasid, mille kohta võeti vastu otsused
(1)–
(4). Päevakorra selgust tuleb hinnata eelkõige lähtudes kriteeriumist, kas koosolekule kutsutud isikud said tegelikult aru, mis küsimused tulevad arutusele. Käesoleval juhul ei toonud avaldaja I esile, et volinike jaoks oleks päevakord jäänud arusaamatuks. Lisaks sätestab

§ 20

lg 1 kaudu kohalduv MTÜS § 20¹ lg 5 mh, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Volinike koosolekule kohalduvad samad sätted, st käesoleval juhul võis 24-st poole ehk 12 osaleja nõusolekul koosolekul arutada küsimusi, mis ei olnud eelnevalt päevakorras. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud normi tõlgendada nii, et see võimaldab päevakorra sisu ja tähendust koosolekul ka täpsustada. Kuna otsused võeti protokolli kohaselt vastu 15 poolthäälega ühehäälselt, siis sai päevakorra võimalikud puudused kõrvaldada eelkirjeldatud viisil. 9

(10)Sarnaselt eespool p-ga 14.5 ja 15.3 tuleb ka koosoleku käigu ja hääletamise osas eeldada protokolli õigsust. Protokolli järgi toimus kõigi otsuste
(1)–
(4)vastuvõtmise eel samades küsimustes arutelu ja iga otsuse juurde märgiti vastuvõtmine 15 poolthäälega ehk ühehäälselt. See on kooskõlas OO tunnistajaütlusega. Seadusest ega põhikirjast ei tulene, et hääli tuleks lugeda ja tulemusi märkida teatava kindla korra kohaselt, mh hääletussedeleid kasutades. Seega ka siinkohal uurivas osas viidi koosolek läbi ja tehti otsused vastavalt seadusele ja põhikirjale.
  1. Kokkuvõtvalt jäävad nii avaldaja I kui ka avaldajate II ja III avaldused rahuldamata. Vaidlusalused otsused pole tühised ega kehtetud. Seetõttu pole ka vaja eristada kohtumääruse resolutsioonis ühelt poolt avaldaja I ning teiselt poolt avaldajate II ja III avalduste alusel otsuste kehtetuks tunnistamise nõuete rahuldamata jätmise erinevaid aluseid.
  2. Avalduse tervikuna rahuldamata jätmise tõttu tuleb muuta menetluskulude jaotust. Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldajate kanda, kes TsMS § 165 lg 1 järgi vastutavad kulude kandmise eest võrdsetes osades. Menetluskulude jaotuse muutumine tingib nende rahalise kindlaksmääramise kohta tehtud otsustuse tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus nii riigilõivu väljamõistmisel kui ka pärast
  3. veebruari 2019 kantud kulude summa arvutamisel, aga kogu kulujaotust puudutava otsustuse tühistamise tõttu ei oma üksikud eksimused enam tähtsust. Menetluskulud tuleb maakohtul uuesti rahaliselt kindlaks määrata (Riigikohtu
  4. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22).
  5. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 3 alusel, aga sama paragrahvi neljanda lõike järgi on kaebeõigus ainult avaldajatel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.