Obsah (11)

§ 1§ 8§ 76§ 82§ 101§ 113§ 35§ 39§ 42§ 41§ 94

Tsiviilasi nr 2-19-117849 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija

§ 1

lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (hageja) ja Merike Mägi (kostja) vahel sõlmitud XX.XX.XXXX. a laenuleping nr XXX (dtl 28-36), mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 12 769 eurot ning poolte vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 1 (dtl 37-39) p 1 järgi kohustus kostja tagastama laenu vastavalt maksegraafikule (p 2) koos intressidega hiljemalt 10.02.
2. a. 9.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

1. Kuna kostja on tunnistanud põhivõlga summas 4960,54 eurot ja ei vaidle sellele vastu, ei võta kohus seisukohta kostja poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle. Seega kuulub hageja põhinõue summas 4960,54 eurot rahuldamisele.
2. Kostja vaidleb vastu kõrvalnõuetele. Lepingu järgi tuli kostjal tasuda laenult intressi 9% aastas laenujäägilt ning maksegraafiku (dtl 39) kohaselt tuli intress summas 95,77 eurot tasuda iga kuu
3. kuupäevaks. Kokku tuli perioodil s.o 10.03.
4. a kuni 10.02.
5. a 2 (lepingu kehtivuse ajal 12 kuu jooksul) tasuda kostjal intresse kokku 1149,24 eurot. Laenu tagasimakse arvestusest (dtl 41) nähtuvalt on kostja tasunud perioodil 04.04.
6. a kuni 12.03.
7. a intresse kokku 1245,01 eurot. Seega nähtub esitatud tõenditest, et kostja on nõutud summas intressi tasunud, mistõttu ei ole hageja intressi nõue summas 95,77 eurot põhjendatud.
8. Kostja vastuväidete kohaselt on viivisemäär ebamõistlik ning ilmselgelt hea usu põhimõtte vastane.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Lepingu p 10.5.1 järgi on viivise määraks 0,5% päevas. Kuigi hageja ei ole hagis viivise perioodi märkinud nähtub laenu tagasimakse arvestusest (dtl 41), et hageja on arvestanud viivist perioodi 11.06.
2. a kuni 01.08.
3. a eest. Hageja on viivist vähendanud põhivõlani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 4960,54 eurot.
4. Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel. Kui vaidlusalune laenuleping ja kokkulepped on sõlmitud tüüptingimusi kasutades, tuleb arvestada ka

-is tüüptingimusi reguleeritavate sätetega.

§ 35

lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepinguteks kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seega ei pea tüüptingimus olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepinguteks ning tüüptingimuseks loetakse ka muu ilma läbirääkimiseta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. 15.

§ 35lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud.

Selle sätte kohaselt peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski

§-s 42 sätestatud alusel see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et viimasel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Muu hulgas tuleneb

§ 39

lg 1 teisest lausest, et tüüptingimust tõlgendatakse kahtluse korral tingimuse kasutaja kahjuks.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega

§ 42

lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. 16. Kohus leiab, et viivisemäär 0,5% päevas (182,50% aastas) on laenuandja ühepoolselt kehtestatud üldtingimustes teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus

§ 42mõttes.

Seega on poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p-s 10.5.1 sätestatud viivisemäär 0,5% päevas

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt tühine ning viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub

§ 41

kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval 3 juhul

§ 113

lg-s 1 viivise seadusjärgne määr.

§ 113

lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldamisele

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3. Hageja arvestatud perioodi s.o 11.06.
4. a kuni 01.08.
5. a (417 päeva) eest on seadusjärgne viivis kokku 453,28 eurot.
6. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 5413,92 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4960,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 453,38 eurot. MENETLUSKULUD
7. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
8. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda.
9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
10. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 600 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
11. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 10 016,85 eurot tasuda riigilõivu 600 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 600 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
12. Arvestades menetluskulude proportsiooni kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 324 eurot (600 eurost 54%). /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4