) § 4 lg-s 4 sätestatud ülesande täitmiseks omapoolse ettepaneku kompromissi koostamiseks, allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks, et kohus ise edastaks selle kostjale allkirjastamiseks. Hageja vastas 17.09.2019 kohtule, kuid kompromissilepingut ei esitanud. Samuti ei teavitanud hageja kohut võlgnevuse ega viiviste tasumisest. 4.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hageja nõuet tunnistades hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu
lg 1 alusel.
lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 5.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. 6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Arvet Aheri vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15 862,40 eurot, millest 9002,38 eurot on põhinõue ja 6860,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 04.06.2019 seisuga. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise 0,06% päevas põhinõudelt 9002,38 eurot alates 05.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2142,36 eurot. Kohus märgib siinjuures, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei ole põhjendatud mõista edasiulatuvalt välja viivist põhinõuet ületavas määras (hageja ei ole põhistanud hagis põhinõudest suurema kahju tekkimist). Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise (jätnud pikema aja jooksul oma lepingulised kohustused täitmata), jätab kohus hageja menetluskulud
8.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on 1170 eurot, millest 750 eurot on riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja kulud. 8.1.
lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 17 833,92 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 750 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 750 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 8.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud
Esindustasu arve kohaselt on õigusabiteenus seisnenud dokumentide komplekteerimises ja analüüsis (1 tund 30 minutit) ning menetlusdokumendi (hagiavaldus) koostamises ja esitamises (2 tundi) ajakuluga kokku 3 tundi 30 minutit ning tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (lepingu rikkumine), hageja nõude olemust (täitmisnõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, kostja on hagi õigeks võtnud, asi lahendati kirjalikus menetluses) ning asjaolu, et esitatud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, leiab, et õigusabikulu
8.
lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 900 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.