Obsah (5)

§ 103§ 96§ 97§ 102§ 98

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 26. juuli 2019 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-18-16816; X. X-Xhagi X.X. vastu ülalpidamise kohustuse puud

§-st 102 tulenev vastuväide, s.o taotleda enda osalist või täielikku vabastamist ülalpidamiskohustuse täitmisest seoses asjaoluga, et isikul ei ole võimalik ülalpidamiskohustust tulenevalt oma majanduslikust seisundist võimalik täita. Samuti on hageja seisukohal, et ta tuleks ülalpidamiskohustusest vabastada ka

§ 103

lg 1 punktide 1, 2 alusel, kuna kostja on elukestva alkoholitarbimise tõttu ise enda tervisliku seisundi halvenemise põhjustanud ning samuti ei ole kostja hagejale alkoholitarbimise tõttu normaalset ülalpidamist võimaldanud. 2 Hageja palub tuvastada X.X-X ülalpidamise kohustuse puudumine X. Xsuhtes. Hageja täiendavalt lisab, et hageja ei ole kunagi koos kostjaga elanud, sest kostja lahkus pere juurest enne hageja sündi. Toiduaineid, mööblit või muid esemeid (sh jalgratast) ei ole kostja kunagi hagejale või hageja emale viinud. Hagejale ostis jalgratta X.X., kes abiellus hageja emaga 01.08.

1. a ehk siis, kui hageja oli 9 aastane. X.X. on hageja ema toetanud ka hageja kasvatamisel ja ülalpidamisel. Hageja ema ei ole esitanud kostja vastu hagi kohtusse elatise saamiseks. Hageja ema küsis korduvalt kostjalt toetust hageja ülalpidamiseks, kuid kostja hagejale ülalpidamist ei andnud. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 2629,08 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 2329,08 eurot. Kostja põhjendused Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja oli abielus X. X, kellega koos on neil kolm ühist last (vanuse järjekorras X ja X) ning enne seda oli X. kolm last (X, X ja X), kes samuti kuulusid abikaasade kooselu ajal nende perekonda. Perega koos elati xxxxx külas xxxxxxx lähedal. X. töötas karjalaudas ning kostja oli traktorist-söötja. Kuna mõlemal oli sissetulek, siis peeti kõiki lapsi ülal ja kasvatati ühiselt. Kostja täpselt ei mäleta, kuid lapsed olid siiski juba koolis, v.a X, kui kostja asus elama perest eraldi. Kostja on sh elanud ja töötanud Viljandis ja ka Kõpus, töökohti oli miilitsa välisvalves valvurina, Viljandi 3.lasteaias oli kütjana ja mujal. Mingil ajal esitas X. X kostja vastu lastele alimentide maksmise nõude, mille kohus ka rahuldas. Selle otsuse alusel võeti kostjalt töökohtades 50% tema palgast laste ülalpidamiseks. Kuna sellest on aega juba möödas, kostja täpselt kõiki summasid ja aastaid ei mäleta, kuid teab, et palgast alimentide kinnipidamine toimus päris mitu aastat. Siis kehtis seadus, et kui oli kolm last, läks pool palka alimentideks. Kuigi kostja elas perest eraldi, käis ta lapsi (sh hagejat) vaatamas ning võttis siis alati ka midagi kaasa, et lapsi toetada, need olid peamiselt toiduaineid. Kostja mäletab, et mingil ajal käis ta igal nädalal laste juures. Seal olles aitas ta ka majapidamistöid teha, saagis puid või isegi muretses küttepuid. Kui X. lastega Polli kanti kolis, siis aitas X. Xneid mööbliga, et eluruumi sisustada. X. Xmäletab ka seda, et ta on lastele toeks asju viinud. Täpsemalt mäletab, et viis vähemalt kaks jalgratast, X sai sealjuures ühe jalgratta endale. X. Xsai umbes viis aastat tagasi selgroo vigastuse, kui ta ühte rasket kotti tõstis. Pärast seda oli ta Viljandi haiglas ühe aasta ja 2015 aastast on ta elanud Karksi Kodus. Lapsed teda vaatamas ei ole käinud. Mingit kinnisvara ega olulist vallasvara ta ei oma. X. Xon oma vanuse ning tervisliku seisundi tõttu abivajav isik. Hagist nähtuvalt seisnevat kostja rikkumine selles, kostja ei tasunud hageja kasvatamiseks ja ülalpidamiseks elatist ega panustanud muul viisil hageja ülalpidamisse. Kostja on maksnud hageja emale laste kasvatamiseks alimente, mis on tema palgast ka kohtuotsuse alusel kinni peetud. Kostja on lapse (hageja) ülalpidamisel osalenud ka muul viisil, perest eraldi elama asumise järel toetanud, sh peamiselt toiduainetega, ning aidanud ka majapidamistööde tegemisel. Kostja sõnul on ta hageja kasvatamisel vähemalt viimase esimestel eluaastatel osalenud igapäevaselt, kui elati perena koos. Seega ei ole hageja väide, et kostja on jämedalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust tõendatud. Hageja poolt on tõendamata, et kostja abivajadus on tekkinud tema alkoholismi tagajärjel. Kostja on käesoleval ajal juba mitu aastat pensionieas, mistõttu tõendab juba see iseenesest tema abivajadust. Peale selle on konkreetsemalt X. Xliikumispuue tekkinud trauma tagajärjel. Kostja arvates puudub alus hageja vabastamiseks oma isa ülalpidamiskohustusest ka sellel põhjusel, et väidetavalt hageja sissetulekud ja varanduslik seis seda ei lubaks. Hageja keskmine sissetulek olevat 1108,43 eurot kuus. Hageja peab tasuma eluaseme laenu igakuiselt kuni 15.03.
2. a summas 313 eurot ja väikelaenu kuni 15.11.
3. a igakuiselt summas 134,62 eurot. Kostja arvates ei ole 3 välistatud, et hageja sellise sissetuleku juures on võimeline tasuma isale ülalpidamist. Hageja ei ole välja toonud riiklikke toetusi, mida makstakse lapsele. Sünnitunnistusest nähtuvalt on lapsel isa, kes peaks ka omalt poolt hagejat lapse ülalpidamisel aitama. Viljandi Vallavalitsuse 25.07.
4. a korraldusest nr 2-3/718 nähtuvalt osalevad X. Xülalpidamisel ehk hooldustasu tasumisel nii vald, kui ka hageja kaks õde, mis tähendab, et konkreetselt hageja kohustus ei saa olla ülemäära suur. Kostja ei ole jämedalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust, kostja abivajadus ei ole tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärje, hageja sissetulekud ja varanduslik seis võimaldavad tal enda kohustust isa ees täita. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 621,60 eurot. Kohtu põhjendused Käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõue tema täielikuks ülalpidamiskohustusest vabastamiseks jätab kohus rahuldamata.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja on kohustatud kostjat ülal pidama. Kostja esindaja on esitanud asjaolud, mille kohaselt on kostjal abivajadus, kuivõrd kostja on paigutatud hoolekandeasutusse, kus kostja viibib käesoleva ajani (I kd, tl 63-81). Viljandi Vallavalitsuse korraldusest

1. juulist 2018 nr 2-3/718 (I kd tl 204-206) nähtuvalt otsustas vald, järgmiselt: „X. Xhoolekandeteenuse maksumusest kalendrikuus, millest on maha arvatud X. Xpension 95% ja sotsiaaltoetus puuetega inimestele 100% ulatuses (selle olemasolul) ning Viljandi Vallavalitsuse poolt tasutav osaline makse 100,00 eurot kalendrikuus tasuvad puudujääva maksumuse ülalpidamiskohustusega isikud järgmiselt: X 25%, X.X 25% ja X. X-X50% ulatuses tagasiulatuvalt alates 01.07.
2. a kuni 28.02.
3. a.“ Vaidluse all ei ole ka asjaolu, mille kohaselt kostja ei ole võimeline iseseisvalt kõiki oma ülalpidamisega seotud kulusid kandma, sest kostja igakuine sissetulek ei kata tema kohatasu.

§ 103

lg 1 järgi võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel (p 1); õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu (p 2) või õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes (p 3). Hageja tugineb teiste hulgas alusele, mille kohaselt tuleb ta vabastada ülalpidamiskohustusest täielikult, sest temalt on ülalpidamiskohustuse täitmist äärmiselt ebaõiglane nõuda, sest kostja on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust hageja vastu. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et X. Xei ole X.X. kasvatamisel ja ülalpidamisel osalenud ning et kostja oleks hagi rahuldamist kaasatoovalt jämedalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. 4 Tunnistaja X. Xi ütluste kohaselt X. Xei elanud pere juures ning seda kohe peale X sündi. X. Xi ütlused ei ole aga hagi rahuldamist tingivalt piisavalt usaldusväärsed (II kd tl 9 pöördeltl 11), sest nende detailsuse aste ei ole kõrge. Tunnistaja X.X. ütluste kohaselt käis X. Xka pere juurest lahkumise järel külas 5-6 korda kuus (xxxxxx), külas käis ka xxxxxxx ( xxxxx lähedal), aga harvem. Kostja X. Xvande all antud ütluste kohaselt elas ta hagejaga koos. Kostja küll täpselt ei mäleta, kui vana hageja oli, kui kostja läks perekonnast eraldi elama. Kostja kinnitas, et palga sai kõik X. , X. käes oli kogu raha (II kd tl 13-14 pöördel). X. Xabielu hagejaga on tõendatud üheselt ka Viljandi Maakohtu 24.03.1992 otsusega, millega lahutati X. Xja X. Xi abielu (II kd tl 3-4). viidatud otsusest nähtuvalt X. Xi selgituste kohaselt taotles ta lahutust, kuna nad elavad juba seitse aastat lahus (s.t 1985 aastast). Kohus tuvastas järgnevalt selle faktilise asjaolu ning lahutas abielu. Lapsed X ja X jäeti X. Xi juurde. Nimetatud tõendiga on tõendatud, et kostja osales vahetult X.X. kasvatamisel ja ülalpidamisel vähemalt kaks aastat, s.o X sünnist 1983 aastal kuni 1985 aastani. Peresuhete puudulikkus ja halb kvaliteet hageja vanemate vahel ei too kaasa käesoleva hagi rahuldamist. Hageja ema tegevus kostja tõrjumisel pere elust ei loo kostja suhtes etteheideteks alust. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, mille kohaselt kostja kooselu perega tõendab ka Rahvusarhiivi teatis 31.05.2019 nr 7-3/19/1758, mille kohaselt kostja töötas Viljandi sovhoosis mh 23.05.1984.a kuni 12.05.1986.a. (II kd tl 8). Kuna hageja ema ja isa koos hagejaga elasid tollel ajal Viljandi Näidissovhoosi territooriumil ja töötasid näidissovhoosis, siis on selle tõendiga tõendatud, et X. Xelas hagejaga koos ka 1986 aastal, so hageja kolm esimest eluaastat. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, mille kohaselt hagiavalduses on välja toodud, et X. Xviimane registreeritud elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel oli kuni 25.03.1996. a Marna küla, Pärsti vald (praegune Viljandi vald). Viljandi Rajooni Rahvakohtu kohtumääruse nr AA-16, 19.07.1985 alusel mõisteti kostjalt välja alimendid laste X, X ja X ülalpidamiseks alates 09.07.1985. a. (I kd tl 58,88-89). Määruse resolutsiooni järgi alimentide väljamõistmine kuulus viivitamatult täitmisele. Arhiivifondi „Viljandi Rajooni Rahvakohus” (1945-1990) täiteasjadest osas nähtub, et avatud on alimentide sissenõudmise toimik nr AA-16. Kohtumääruse alusel on algatatud täitemenetlus alimentide sissenõudmiseks ning täitelehed on kohtutäiturile välja saadetud 19.07.1985. Täitemenetluse toimik on lõpetatud 2002 aastal. X. Xi pangakontodest, mis on avatud 31.03.1999 ja 26.01.2000 nähtub, et kostja poolt ei ole kantud elatisraha kuni täitemenetluse lõpuni so 2002 aastani (I kd tl 93-197). Iseenesest ei too kaasa hagi rahuldamist asjaolu, et kostja ei osalenud viidatud ajal elatise andmise kaudu hageja kasvatamises. Varasemal perioodil toimunud tavalise praktika kohaselt kanti kohustatud isiku töötasu täituri korraldusel tööandja poolt hoiukassasse, kust toimusid sularaha väljamaksed alimentide saamiseks õigustatud isikutele. Teisena tugineb hageja alusele, mille kohaselt hageja tuleb vabastada ülalpidamiskohustusest täielikult, sest temalt on ülalpidamiskohustuse täitmist äärmiselt ebaõiglane nõuda, sest kostja abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Ka see alus ei leidnud kohtulikul uurimisel kinnitust. Kohus leiab, et

§ 103

lg 1 p-s 1 sätestatud alus ei ole hagi rahuldamiseks piisav, sest kostja abivajadus ei ole selgelt ja mööndusteta mõistetavalt tekkinud kostja enda ebamõistliku 5 käitumise tagajärjel. Kostja vanuses inimesed on eas, mille puhul abivajadust saab eeldada. Vastavate meditsiiniliste näidustuste ja sotsiaalselt ebaturvaliste olukordade tekkimisel on vajalik (sotsiaal-)abi tekkinud abivajaduse katmiseks ühiskonnas elementaarne. Kostja poolt pikaajaline alkoholi tarvitamine ei ole vastuvaidlematult ja tõsikindlalt käesoleva olukorra st kostja abivajaduse tekkepõhjuseks (I kd tl 66-67, 72). Kolmandana tugineb hageja alusele, mille kohaselt hageja tuleb vabastada ülalpidamiskohustusest täielikult, sest hageja muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma kostjale ülalpidamist, kahjustamata enese ja hagejaga koos elava alaealise lapse tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 98

lg 1 kohaselt eelistatakse juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Hagejalt on õigustatud ülalpidamist saama esmajärjekorras tema alanejad sugulased so hageja laps. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja keskmine sissetulek hagi esitamisel oli 1108,43 eurot kuus (I kd tl 7-12). Hageja peab tasuma eluaseme laenu igakuiselt kuni 15.03.

1. a summas 313 eurot ja väikelaenu kuni 15.11.
2. a igakuiselt summas 134,62 eurot (I kd tl 13-17). Olukorras kus kostja ülalpidamisse panustavad ka kostja teised lapsed, siis on igale lapsele langev kohustuse osa sedavõrd väike, et puudub alus hagi rahuldamiseks hageja poolt kohtule 08.07.2019 esitatud tõendist (II kd tl 30) tuleneva informatsiooni valguses seoses viimase töösuhte lõpetamisega. Hagejal puudub ka põhistatud takistus järgmise töösuhte loomiseks. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et hageja on võimeline tasuma kostjale ülalpidamist olukorras, kus hageja lapse ülalpidamisel osaleb eelduslikult ka lapse isa. Coop Panga laen on võetud koos X.X., kellega koos tuleb laenukoormist jagada. Kohus möönab, et kostja panus hageja ülalpidamisse oli väiksem võrreldes panusega vanemate õdede osas, kes tasuvad mõlemad 25% kostja ülalpidamiskuludest. Tulenevalt esitatud nõudest ja hoolimata selle suhtes tehtud käesolevast kohtuotsusest on hagejal võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja taotleda kostja ülalpidamiskulude katmisel enda osa vähendamist. Õige pole kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt Viljandi Vallavalitsuse 25.07.
3. a korralduse nr 2-3/718 halduskohtus vaidlustamata jätmisega on hageja enda kohustust korralduses määratud ulatuses kostja ees tunnistanud. Menetluskulude jaotus Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 621,60 eurot (koos käibemaksuga), mille koosseisus on õigusabikulu 600 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud 21,60 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. 6 Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 2629,08 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 2329,08 eurot. Kostja esindaja on esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud hageja esindaja õigusabi tunni hind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: hagi koostamine 3 tundi so 300 eurot, 24.01.
4. a seisukoha koostamine 1,5 tundi; 08.07.
5. a menetlusdokumendi koostamine 1,5 tundi, kokku 6 tundi so 600 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: 09.05.2019 istungiks ettevalmistamine 0,5 h ja istung 1 h, 06.06.2019 istungiks ettevalmistamine 0,5 h ja istung 2,5 h, kokku 4,5 h so 450 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja sõidukulusid kokku on 62,40 eurot ning riigilõivu 300 eurot. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 1412,40 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et tegemist on perekonnaasjaga ja kostja abivajadust ning tema suhteliselt vähest panust hageja ülalpidamisse, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda ja kostjale riigi õigusabi andmisega seotud menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 7