(11)osas teostati remonti, mille vastustaja luges tõendatuks asjaoluga, et kuni 27.01.2017 oli mahuti 105 baaskõrgus 19.09.2013 taatlustunnistusel 12475 mm, uuel 03.02.2017 taatlustunnistusel on baaskõrgus 12535 mm; g) kütus nimetusega „Gasoil“ on ATKEAS § 19 lg 1 kohaselt kütus, mis kuulub maksustamisele kütuse aktsiisiga. Vaidlus on selles, kas MTA poolt on õigesti tuvastatud mahutis 101 puudu olev kütus 61,248 tonni ulatuses ja kas saab lugeda, et nimetatud kaup on tollijärelevalve alt välja läinud ning esineb alus selle maksustamiseks. Samuti on vaidlus selles, kas maksuhaldur on maksumenetluses täitnud piisavalt uurimis- ja põhjendamiskohustust ning kogunud ja hinnanud nõuetekohaselt asjas tähtsust omavaid tõendeid.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja mahutis 101 puuduoleva kütuse koguses 61,248 tonni olemasolu tõendanud ega põhjendanud kütuse kadumist, mistõttu on MTA lugenud selle põhjendatult tollijärelevalve alt väljaviiduks ning määranud tasumisele kuuluvad maksud.
2. Kaebaja leiab, et MTA on põhjendamatult lugenud tuvastatuks, et mahuti 101 osas oli mahutis 0 mõõdu juures allpool mõõteplaati kütust 22,878 tonni. Kaebaja leiab, et arvestades Gasoil erikaalu, oleks MTA pidanud tuvastama, et vastav kogus oli 29,667 tonni, st vahe on 6,789 tonni. Kaebaja hinnangul ei võimalda seda tuvastada ka Inspectorate Estonia AS-i mõõtetulemused. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja väide põhineb taatlustunnistusel nr ES/2013/110 kajastatul, mille kohaselt on mahuti 101 mittemõõdetava, ehk allapoole mõõteplaati jääva kütuse kogus 34 365 liitrit. Kohtu hinnangul tähendab taatlustunnistusel märgitud kogus seda, et allapoole mõõteplaati võib jääda kütust kuni 34 365 liitrit, kuid see ei tähenda seda, et vastav kogus kütust mahutisse alati ka jääb. Taatlustunnistusel võimaliku mahuti mittemõõdetava, ehk allapoole mõõteplaati jääva mahu näitamine ei tõenda, kui palju tegelikult mahutis mingil konkreetsel ajahetkel kütust on. Kütuse konkreetse koguse saamiseks on vajalik teostada mahumõõtmine, mida praegusel juhul on teinud akrediteeritud mahumõõtja Inspectorate Estonia AS. Ka kaebaja ei väida, et alati, kui kütuse väljastamisel on mahuti 0 mm juures tühi, siis allapoole mõõteplaati jääb alati kütus muutumatus koguses 34 365 liitrit. Enne ja pärast kütuse väljastamist mahutist 101 teostas mahumõõtmisi Inspectorate Estonia AS ja selle kohta on koostatud mõõtmisakt nr
3. Sellelt on näha, et enne kütuse mahutist väljastamist oli mahutis kütust 622 mm koguses 180,532 tonni ning väljastatud kütuse kogus 157,654 tonni. Ka kaebaja enda poolt esitatud tollideklaratsioonilt 17EE1210EE90448647 on näha, et deklareeritud kauba koguseks on 157,654 tonni. AS Marine Bunker poolt punkerlaevale Viimsi vastuvõetud kütuse koguseks on samuti 157,654 tonni. Mõõtmisakti nr 1700360 kohaselt on mahuti peale kütuse väljastamist 20.02.2017 0 mm juures tühi. Mõõtmisaktis märgitud mahutisse jäänud kütuse koguseks on 22,878 tonni. Seega on maksuhaldur kontrollakti punktis 3.2.1 ja maksuotsuse punktis 2.2.1 õigesti leidnud, et kui mahuti 101 mõõtmiste järgi oli mahutis enne kütuse väljastamist kütust koguses 180,532 tonni ja sellest 157,654 tonni saadeti punkerlaevale Viimsi, siis pidi mahutisse 101 alles jääma kütust koguses 22,878 tonni. Seega on ka õige maksuhalduri järeldus, mille kohaselt oli seega mahutis 101 vaatluse toimumise päeval kütust 0 mõõdu juures allpool mõõteplaati koguses 22,878 tonni ning maksuhaldur lähtus põhjendatult akrediteeritud mõõtetulemustest, mitte taatlustunnistusel toodud võimalikust maksimaalsest mõõteplaadi alla jääda võivast kogusest. Vastustaja on maksuotsuse punktis 3.2 nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta lähtub konkreetsetest mõõtetulemustest ega arvesta taatlustunnistusel toodud näitajatega ega ole rikkunud põhjendamiskohustust.
4. Kaebaja on viidanud kaebuses ja maksu- ja vaidemenetluses ka asjaolule, et mahutis 101 puudu olev kaup nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710 19 47) on osaliselt mahutis
5. Samuti leiab kaebaja, et vastustaja käsitlus mahuti 103 osas on selgelt vastuoluline. Kaebaja seisukoht ei ole põhjendatud. 26.1 Puudub vaidlus selles, et mahutis 101 pidi olema kaup nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710 19 47). Mahutis 103 ladustatakse teist kaupa nimetusega „kütteõli RMD-80“ (KN kood 2710 19 62). Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, mille kohaselt pumbati kaup nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710 19 47) mahutisse 103, siis kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kontrollimenetluses kau6

(11)pa nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710 19 47). Seega esineb viidatud kauba puudujääk ka juhul, kui kaebaja väited ümberpumpamise kohta vastaksid tõele. Mahutites 101 ja 103 ladustatakse erinevaid kütuseid. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kui tegemist oleks ühe ja sama kütusega, siis vaidlust puudujäägi osas ei oleks tekkinud. Seega ei ole õige kaebaja käsitlus, et olukorras, kus mahutis 101 on puudujääk ja mahutis 103 ülejääk tuleks mahutis 103 olev kauba ülejääk automaatselt arvata mahutis 101 oleva puudujäägi katteks. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastas, et mahutis 101 esineb „Gasoil“ puudujääk, ei muuda seda iseenesest olematuks asjaolu, et mahutis 103 on mõne muu koostisega kütuse ülejääk. Maksuhalduri seisukoht ei ole nimetatud küsimuses vastuoluline ning maksuhalduri põhjendused on arusaadavalt välja toodud kontrollakti punktis 3.2.2 ja maksuotsuse punktides 3.3.3 ja 3.

1. Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega ega korda neid siinjuures üle. Maksuhaldur ei ole seejuures jätnud arvestamata kaebaja selgitustega, vaid on neid analüüsinud ning väidete tegelikkusele vastavust kontrollinud. MTA põhjendused laoarvestuse puudujääkide kohta ei muuda tõepoolest iseenesest aktsiisikauba olemasolu tollilaos olematuks, kuid antud juhul ei tuvastanud maksuhaldur aktsiisikauba olemasolu tollilaos. Samas oleks aktsiisikauba olemasolu tollilaos olnud võimalik tuvastada mh nõuetekohase laoarvestuse kaudu, kuid praegusel juhul kaebaja laoarvestus seda ei võimaldanud. 26.2 Maksuhaldur ei pidanud kaebaja väidete kontrollimiseks viima läbi kaebaja kogu laoarvestuse võrdlust seisuga 21.02.
2. Kaebaja on väitnud, et detsembris 2015 oli põhjendatud kahtlus, et mahutis 105 võib olla toimunud produkti leke, millest tulenevalt tuli viivitamatult ja koheselt reageerida. Seega pumbati kaebaja selgituste kohaselt mahutis 105 olnud „Gasoil“ jääk mahutisse 103, kuid samas kajastati terminali laoarvestuses „Gasoil“ liikumine mahutist 105 mahutisse
3. Seega pidi maksuhaldur kaebaja väidete tegelikkusele vastavuseks kontrollima üksnes mahutite 101, 103, 105 mõõtmisakte ja laoarvestust. Maksuhaldur on seda teinud, nõudes seejuures kaebajalt vastavate tõendite esitamist ning on tõendeid analüüsinud. Maksuhalduri poolt teostatud põhjalikud analüüsid on toodud kontrollakti punktis 3.2.2 ja maksuotsuse punktis 3.3.3, millega kohus nõustub. 26.3 Asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt on toimunud kütuse liigutamine mahutite 101, 105 ja 103 vahel, mille toimumist maksuhaldur ei ole ka välistanud, ei tähenda veel seda, et kaebaja väited puudujäägi puudumise kohta tuleks lugeda tõesteks. Kaebajal oli kuni 30.06.2017 kehtinud TS § 13 lg 1 ja 2 kohaselt kohustus tõendada, et mahutis 101 olema pidanud kütust ei ole tollijärelevalve alt välja viidud. Viidatud kohustus tuleneb ka maksukorralduse seaduse (MKS) §-is 56 sätestatud kaasaaitamiskohustusest. Kaebaja ei ole maksumenetluses tõendanud ega selgitanud, millisel kuupäeval toimus kütuse ümberpumpamine mahutist 105 mahutisse 103 ega selgitanud, millal võeti mahutis 105 olev kütuse „Gasoil“ jääk mahuti 101 laoarvestuses arvele. Ehkki maksumenetluses esitatud mõõtmisaktide põhjal ei ole maksuhalduril olnud kahtlust selles, et mahutisse 105 jäi „Gasoil“ jääk, ei ole maksumenetluses esitatud tõendeid selle kohta, millisesse mahutisse see kütus edasi liikus. Kaebaja ise on maksumenetluses tunnistanud, et mahutisse nr 105 jäänud „Gasoil“ jääk ei ole laoarvestuses õigesti kajastatud. Olukorras, kus maksumenetluses ei olnud maksuhalduril võimalik tuvastada kütuse liikumist mahutist 105 mahutisse 103 ning polnud võimalik tuvastada, kuhu see pumbati, on maksuhaldur jätnud õigesti aktsepteerimata kaebaja väite, mille kohaselt mahutis 101 puudu olev kütus asub osaliselt mahutis nr
4. Peale kaebaja enda väidete, ei ole maksuasja materjalide juures mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks kauba liikumine mahutist 103 mahutisse
5. Kaebajale sai asjaolu, et maksuhaldur kaebaja käsitlusega ei nõustu, teatavaks juba hiljemalt kontrollaktiga tutvumisel. Sellele vaatamata ei ole kaebaja esitanud oma väite kinnitamiseks täiendavaid tõendeid, vaid on piirdunud formaalsete etteheidete esitamisega maksuhalduri käsitlusele. Vastavaid tõendeid ei ole esitatud ka kohtumenetluses. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsuse vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-27-15 p 20) on rõhutatud, et tõendamiskoormus läheb maksukohustuslasele üle vaid siis, kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur kajastanud põhjaliku analüüsi talle kättesaadavaks 7

(11)tehtud tõenditest ning toonud välja oma järeldused. Maksuhalduri seisukohad pidid kaebajale seega olema üheselt selged. Seega oleks kaebaja pidanud hiljemalt kohtumenetluses esitama tõendid, mis tõendavad, et mahutis 101 puudu olev kütus asub osaliselt mahutis

1. Kaebaja seda teinud ei ole, vaid on ka kohtumenetluses piirdunud formaalsete etteheidetega maksuhalduri tegevusele maksumenetluse läbi viimisel. Seega on kaebaja väited tõendamata. 26.
2. Kohus on käesolevas otsuses põhjendanud, miks ei saa arvestada mahutite nö surnud jäägi suuruseks taatlustunnistusel toodud võimaliku jäägi suurust. Tegemist ei ole alati ja muutumatuna mõõteplaadi alla jääva jäägiga, vaid võimaliku maksimaalse jäägiga. Seega ei pidanud maksuhaldur mahutite 101, 103, ja 105 puhul igal juhul arvestama taatlustunnistustel olnud näitajatega. Maksuhaldur on põhjendatult arvestanud konkreetsete mahumõõtmiste tulemustega. 26.5 Õige ei ole ka kaebaja väide, mille kohaselt oleks maksuhaldur pidanud teostama mahutis 103 oleva kauba keemilise analüüsi tuvastamaks, et välistatud on nimetatud kujul kütuse segunemine või et segunemist ei ole toimunud. Maksuhalduril ei ole maksukorralduse seaduses toodud uurimispõhimõttest ega LTS-ist tulenevalt kohustust teha mistahes toiminguid kõikvõimalike väidete kontrollimiseks, vaid üksnes selliseid toiminguid, mis võimaldavad selgitada välja tegelikud asjaolud. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et mahutis 103 ladustatakse erinevat kaupa võrreldes mahutis 101 puudu oleva kaubaga. See tähendab, et kui ka oleks viidud läbi ekspertiis, siis oleks tuvastatud, et mahutis 103 oleva kauba keemiline koostis ei vasta mahutis 101 olema pidanud Gasoil keemilisele koostisele. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastas, et mahutis 101 esineb Gasoil puudujääk, ei muuda seda iseenesest olematuks asjaolu, et mahutis 103 on mõne muu koostisega kütus, mille osas esineb ülejääk. Mahutis 103 oleva kauba keemiline koostis ei tõenda kuidagi seda, et tegemist on osaga mahuti 101 puudujäägist. Seejuures ei muuda asjaolu, et kütuste segunemise tulemusel lakkab olemasolev kaup hävimise tulemusel olemast, puudu oleva kütuse maksustamist. Olukord võiks erinevate pettusevõimaluste välistamiseks olla aktsepteeritav juhul, kui maksuhaldurile on esitatud korrektne laoarvestus, millelt nähtub üheselt erinevate kütuste liikumine ja segunemine. Praegusel juhul vastavat dokumentatsiooni maksuhaldurile esitatud ei ole, millest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebaja paljasõnalised väited erinevate kütuste võimaliku segunemise ja „Gasoil“ puudujäägi mahutis 103 ladustamise osas, ei tõenda Gasoil puudujäägi puudumist mahutis
3. Seega ei ole maksusumma määratud ebaõigesti osas, mis ei arvesta ülejäägiga mahutis
5. Järgnevalt analüüsib kohus kaebaja väiteid, mille kohaselt võib osa puudu olevast kütusest asuda torustikes. 27.1 21.02.2017 teostatud vaatluse protokollis puudub märge, et vaatluse käigus oleks torustikke kontrollitud. Kaebaja seadusjärgne esindaja on vaatlusprotokollis kinnitanud, et kõik kaubad, mis kuuluvad mõõtmisele ja proovide võtmisele, on vaatlusel osalevatele ametnikele esitatud. Vaatlusprotokollis on märge, et „21.02.2017 on aktsiisilao, ajutise ladustamise koha ja tollilao lubadega seotud mahutid nr: 101, 103, 104, 105, 211, 407, 408 ja
6. Nimetatud mahutites ladustatud kauba mõõtis ja kaubast võttis proovid Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Mõõtmise ja proovivõtu juures viibis laopidaja esindajana Analiit- AA OÜ inspektor. Laoarvestuse ning kauba vastavus tuvastatakse pärast mõõtmis- ja analüüsitulemuste MTA-le esitamist“. Kaebaja seadusjärgne esindaja on vaatlusel osalenud, kuid ei juhtinud tähelepanu asjaoludele, et osa kütusest võib olla torustikes, võis olla toimunud leke või et kontrollida tuleks ka siibrite korrasolekut. Seega leidis kaebaja, et vaatlusega olid hõlmatud kontrolli teostamise seisukohalt olulised objektid ning torustike kontrollimine ei ole kontrolli tulemuste seisukohalt oluline. Sellises olukorras puudus maksuhalduril vajadus torustiku kontrollimiseks. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et kaebaja esindaja ei oleks juhtinud maksuhalduri tähelepanu vajadusele torustikke kontrollida, kui õige oleks kaebuses esitatud väide, mille kohaselt võib transporditorustik olulises ulatuses oma mahu tõttu Gasoili sisaldada. Samas on kaebaja ise oma 04.10.2017 ja 29.09.2017 kirjas selgitanud, et peale torustiku tühjenemist ei saa sinna jääva produkti kogust üldse kontrollida. Seega on ka asjakohatu etteheide, 8

(11)mille kohaselt ei teostanud maksuhaldur torustiku kontrolli. Kaebaja teavitas maksuhaldurit alles peale vaatluse toimumist ja mahumõõtmise tulemuste teada saamist asjaolust, et osa mahutis 101 puudu olevast kütusest võib olla torustikus. Nimetatu viitab asjaolule, et kaebaja on alles peale puudujäägi avastamisest teada saamist asunud otsima põhjendusi, et seada kahtluse alla puudujäägi esinemist. Maksuhaldur kontrollis kogu kaebaja mahutiparki. Kõik mahutid on ühendatud torustikega. Kaebaja seletus torustikus oleva kütuse osas on eluliselt ebausutav ka seetõttu, et nende mahutite osas, kus tuvastati puudujääk, oli kütus torustikus, kus puudujääki aga ei tuvastatud, kütust torustikus kaebaja väidetel ei ole. Ometi toimub laoarvestus ja tööprotsess ühtemoodi kõigi mahutite osas. 27.2 Maksuhaldur on kontrollakti punktis 3.2.3 ja maksuotsuse punktides 2.2.3 ja 3.5 analüüsinud kaebaja väiteid seonduvalt torustikus oleva kütuse kogusega. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus, et Inspectorate Estonia AS on oma 06.12.2017 kirjas selgitanud, kuidas määratakse mõõtmise käigus see, kui palju kaupa võib konkreetse väljastamise puhul jääda torustikku. Inspectorate Estonia AS ei ole väitnud, et nad kütuse kogust torustikus ei kontrolli, vaid on kinnitanud vastupidist. Kirjas selgitatakse, et pärast laeva lastimist määratakse, kui palju kaupa oli pardal ja kui palju läks mahutist välja ning nende numbrite võrreldes võib määrata kui palju kaupa on jäänud torustikku. 20.02.2017 mahuti mõõtmisaktil nr 17000360 on mahutist 101 välja viidud ja punkerlaevale Viimsi vastu võetud kütuse kogused samad, mistõttu kütust torustikku mõõtmise hetkel jääda ei saanud. Ka mõõtmisaktil on märge, mille kohaselt on torustik tühi. Seetõttu on ebaõige kaebaja väide, et torustiku nullpunkti märkimine toimub kokkuleppe alusel terminali, kliendi ja labori vahel. Kaebaja väide, mille kohaselt võib hüpoteetiliselt esineda olukord, kus siibri ebakorrapärase sulgemise tõttu võib osa kütusest torustikku tagasi valguda, võib küll olla teoreetiliselt õige, kuid tegemist on oletusliku käsitlusega, mis ei tähenda, et see vaidlusalusel juhul aset leidis. Maksustamisel saab lähtuda üksnes tegelikust olukorrast, mitte hüpoteetilistest võimalustest. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt siiber 20.02.2017 pumpamise järgselt nõuetekohaselt ei sulgunud ning osa kütusest valgus torustikku tagasi. Kaebaja ei ole ka välja toonud, millises mahus kütust torustikku tagasi valgus ja millises ulatuses oleks tulnud maksusummat korrigeerida. Seega ei lükka kaebaja praegusel juhul ümber Inspectorate Estonia AS mõõtmisaktil nr 17000360 toodud järeldust, mille kohaselt oli torustik tühi. Maksuhaldur ei saa maksuotsuse tegemisel arvestada kaebaja hüpoteetiliste väidetega, vaid konkreetsete ja kontrollitavate mõõtetulemustega. 28. Kaebaja on lisaks väitnud ka seda, et osa kütusest võis hävineda mahuti 105 remondi tagajärjel. Ka viidatud väide on äärmiselt teoreetiline. Kui kaebaja soovis viidatud väitele kui maksukohustust vähendavale asjaolule tugineda, oleks ta pidanud seda tõendama, esitades samas väited, kui palju mahutis 105 olnud kütust lekke tagajärjel hävis ja kui palju alles jäi. Maksuhaldur ei saa maksukohustuse määramisel arvestada oletustega. Samuti loeb kohus usutavaks, et olukorras, kus mahuti lekke tagajärjel oleks voolanud maha tonnide viisi kütust, oleks kaebaja pidanud viivitamatult teavitama keskkonnaohust ning võtma tarvitusele abinõud tagajärgede likvideerimiseks. Kuivõrd viidatud asjaolude kohta tõendid puuduvad, siis ei saanud maksuhaldur viidatud asjaoluga maksustamisel ka arvestada. Maksuhaldurile ei esitatud ka teavet põhjustest, miks mahuti erakorraline remont toimus ja kas ning millises ulatuses leke toimus. Ka kaebaja poolt 24.09.2018 menetlusdokumendi lisaks olevate fotodega ei ole võimalik tõendada ei lekke toimumist ega ka lekke tagajärjel tekkinud puudujääki. 29. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 1 lõike 1 kohaselt maksustatakse kütus aktsiisiga. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et kütus nimetusega „Gasoil“ on ATKEAS § 19 lg 1 kohaselt kütus, mis kuulub maksustamisele kütuse aktsiisiga. ATKEAS § 24 lõige 7 sätestab, et võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordi ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine tolliseadustiku mõistes. Kauba impordiks käibemaksuseaduse (KMS) § 6 lõike 1 punkti 3 kohaselt on ka muud juhtumid, millega kaasneb tollivõla tekkimine tolliseadustiku tähenduses, § 13 lg 1 alusel moodustavad imporditava kauba maksustatava väärtuse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad mak9

(11)sud ning muud kauba sihtkohta toimetamisega kaasnevad kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Kohus on käesoleva eelmistes alapunktides kontrollinud kaebaja väiteid puudujäägi puudumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja mahutis 101 puuduoleva kütuse koguses 61,248 tonni olemasolu tõendanud ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Seetõttu on MTA lugenud selle põhjendatult tollijärelevalve alt väljaviiduks ning määranud tasumisele kuuluvad maksud.

1. Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse ka põhjusel, et see ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning et maksumenetluses on rikutud menetlusnorme. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. MKS § 46 lg 2 kohaselt peavad olema maksuhalduri kohustusi panevad haldusaktid kirjalikud ja põhjendatud. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab maksuhalduri haldusakt olema selge ja üheselt arusaadav. MKS § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähtsust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksumenetluse läbi viinud õiguspäraselt, välja on selgitatud asjas tähtsust omavad asjaolud ning kontrollitud on kaebaja väiteid, mis nende tõesuse korral oleksid võinud maksukohustust vähendada. Viidatud on asjakohastele õigusaktide sätetele ja Euroopa Kohtu praktikale. Maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses põhjalikult selgitanud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt võib mahutis 101 puudu olev kütus asuda mahutis 103, miks ei ole usutav, et mahutis 101 puudu olev kütus asub torustikus ning miks ei ole asja lahendamisel vajalik teostada kogu terminalisüsteemi vaatlust ega analüüsida mahutis 103 oleva kütuse keemilist koostist. Seejuures ei ole maksuhaldur maksumenetluses piirdunud õigusliku analüüsiga, vaid on kontrollinud kaebaja väiteid sisuliselt, pöördudes selgituste saamiseks asjaomaste isikute poole ning analüüsinud dokumente mahus, mis oli vajalik kaebaja väidete kontrollimiseks. Maksuhaldur on arvestanud maksukohustust vähendavate asjaoludega ulatuses, milles ta pidas kaebaja väited põhjendatuks. Maksuhaldur on nõustunud kaebaja laoarvestuse korrigeerimisega 23.02.2017 ning lugenud tuvastatuks, et mahutis 101 pidi olema kaupa nimetusega Gasoil 84,126 tonni, ehkki esialgse laoarvestuse kohaselt pidi mahutis olema kaupa 91,780 tonni. Samuti on maksuhaldur vähendanud maksukohustust seeläbi, et on aktsepteerinud, et mahutis 101 oli vaatluse toimumise päeval kütust 0 mõõdu juures koguses 22,878 tonni. Seega on maksuhaldur oma esialgset seisukohta korrigeerinud 30,532 tonni ja sellega kaasneva maksukohustuse ulatuses. Seega on asjakohatu kaebaja väide, mille kohaselt ei ole maksuhaldur arvestanud maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Vastates kaebaja põhjendustele ei ole maksuhaldur ka tuginenud ainuüksi kaebaja poolt esitatud laoarvestusele, vaid on kontrollinud kaebaja poolt esitatud väidete alusel asjaolu, kas mahutis 101 puudu olev kaup on tollikontrolli alt välja viidud, st kontrollitud on maksuobjekti, mitte üksnes dokumente. Maksuhaldur ei ole rajanud oma järeldusi üksnes kahtlustele, vaid maksumenetluses tuvastatud asjaoludele. Seejuures on vaideotsuses vastatud kaebaja kõigile sisulistele argumentidele. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega, ei tähenda, et maksuhaldur oleks rikkunud põhjendamis- ja uurimiskohustust. Nimetatust tulenevalt ei ole maksuotsus õigusvastane ka põhjusel, et selle andmisel ei ole järgitud menetlusnorme.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 18.04.2018 maksuotsus on õiguspärane ning selle andmisel ei ole rikutud menetlusnorme. Kaebus jääb rahuldamata. MENETLUSKULUD 32.

(11)/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 11