Obsah (4)

§ 367§ 405§ 173§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-116403 Kohtuasi Lüganuse vald, Püssi linn, Viru

§ 367

sätete kohaselt kindla summana kohtuotsuse tegemiseni ja edasi seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. KOSTJA VASTUS

1. Kostja sai hagiavalduse 30.09.2019 isiklikult kätte e-posti teel (kinnitades seda e-posti teel kohtule saadetud kinnituses 30.09.2019), kuid sisulist vastuväidet hagile ei ole esitanud. Kostja A. G. märkis, et kohus võib teha lahendi enda äranägemisel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab hagi.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks Kohus nõustub, et oma olemuselt kuulub korteriühistu võla nõue korteriomaniku vastu lahendamisele hagimenetluses, kuivõrd nende tunnuseks on vaidlus või eeldatav vaidlus poolte vahel. Hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Siiski on seadusandja näinud ette mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 18 jj). Lisaks eeltoodule märgib kohus, et vale menetlusliik ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 p 20, 3-2-1-101-13 p 14). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks asja lahendus menetlusliigist oleneda, eriti lihtmenetluse asjade puhul (

§ 405

), kus kohtul on menetlusreeglite kujundamise vabadus märkimisväärselt suur (vt ka Riigikohtu 06.04.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, pd 10, 11). Eeltoodut ja asjaolu, et nõue A. G. vastu on esitatud hagina ning kohus on menetlusse võtnud hagina, lahendab kohus asja hagimenetluses.
2. Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates
3. aastast märgitud Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn xxx ühisomanikena kantud A. G. ja M. G.,.
4. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 3 Vastavalt KrtS § 40 lg 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
5. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastuväidet esitanud, seega järeldab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid nõudele ja kostja on hageja nõude omaks võtnud ning vaidlust nõude olemasolu ja suuruse osas ei ole.
6. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu tõendi A. G. võla kohta ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest, samuti teenustasu tariifid. Väljavõtte kohaselt on aprill 2018 – september 2019 ajavahemiku eest võlg 1252,58 eurot. Kuna kostja sisulisi vastuväiteid nõudele ei esitanud, loeb kohus, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal on täitmata kohustusi hageja ees ning kohustuste suuruse osas. 9. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja viivise nõue seisuga 13.09.2019.a. ajavahemikus eest 60,97 eurot on põhjendatud.

§ 367

tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Hageja taotleb

§ 367

alusel viivise väljamõistmist 0,07% päevas kindla summana kohtuotsuse tegemiseni ja edasi kuni põhinõude täitmiseni kostja poolt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise

§ 367alusel alates 14.09.2019.

a kuni 17.10.2019 so kohtuotsuse tegemiseni ehk (1252,52 x 34 päeva x 0,022% / 100) 9,36 eurot ning edasi kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. 4 10. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus 11.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja taotletud menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 200 eurot / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5