← Eesti

2-19-2382/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-2382 Tsiviilasi XX j

) § 191 lg-le 2 ja leidis, et avaldajad on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu erikontrolli läbiviimiseks. Avalduses toodud asjaolude alusel võib mõistlikul isikul tekkida kahtlus, mille kohaselt RR viis ühingu vara või kasumliku majandustegevuse välja oma poja ettevõttesse Mercans, tekitades puudutatud isikule kahju. 3.3.

§ 191lg 3 alusel määras kohus erikontrolli läbiviijaks vandeadvokaadi M.

Lemetti, kes on andnud nõusoleku ja on võimeline erikontrolli nõutaval tasemel läbi viima. Kuigi M. Lemetti ja avaldajate lepinguline esindaja on olnud töökaaslased ja koostööpartnerid, ei välista see M. Lemetti erapooletust. M. Lemetti ei ole avaldajatest ega nende esindajast sõltuv ega ole esitatud info põhjal saanud avaldajate või ühingu kohta konfidentsiaalset teavet. Kuivõrd erikontrolli läbiviimise kulud kannavad avaldajad, on põhjendatud, et erikontrolli läbiviija on isik, kellel on avaldajate usaldus ja kelle vastuseid avaldajad usaldavad. 3.4. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldajate kanda, aga määras, et puudutatud isiku õigusabikulu ei tule avaldajatel hüvitada. MÄÄRUSKAEBUS 4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse tervikuna. Puudutatud isiku palub alternatiivselt:

(1)tühistada vaidlustatud määrus või
(2)kui ringkonnakohus leiab, et erikontrolli määramine on põhjendatud, siis tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 ning saata asi tagasi maakohtule uue erikontrolli teostaja määramiseks või
(3)kui ringkonnakohus teeb ise uue määruse siis mitte määrata erikontrolli läbiviijaks M. Lemettit ning asendada erikontrolli läbiviija

§ 191

lg-te 1 ja 2¹ alusel määrates erikontrolli läbiviijaks kohtu määratava erapooletu isiku. Ühtlasi palub puudutatud isik määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kui kohus ei jäta riigilõivu teiste menetlusosaliste kanda. Menetluskulud palub puudutatud isik panna avaldajate kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 191lg 2, kuna puuduvad erikontrolli määramise alused.

Avalduses pole nimetatud konkreetseid tehinguid ja toiminguid, mille suhtes erikontrolli taotletakse. Maakohus tuletas need ise meelevaldselt ja väljus avalduse piiridest; maakohus leidis

§ 191lg 3 ebaõigesti rakendades, et M.

Lemetti on erikontrolli läbiviimiseks sobiv ja erapooletu isik. Erikontrolli läbiviija ei saa olla isik, kes oli varasemalt tihedates tööalastes suhetes avaldajate esindajaga. 3

(7)MENETLUSE EDASINE KÄIK
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. septembril
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei pea põhjendatuks teha täpselt ühtegi otsustutest
(1)–
(3), mis on refereeritud eespool p-s
  1. Vaidlustatud määruse tühistamise tõttu ei ole vaja käsitleda sama määruse täitmise peatamisega seonduvat tulenevalt maakohtu
  2. juuli 2019 määrusest.
  3. Esmalt sedastab ringkonnakohus, et erikontrolli määramise üldised eeldused on eeldatavasti täidetud, mistõttu avaldust ei saa jätta rahuldamata. 7.1.

§ 191

lg 1 kohaselt on osanikel, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, õigus nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega.

§ 191

lg 2 esimese lause järgi võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt, kui erikontrolli osanike otsusega ei määrata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et need tingimused on täidetud. 7.

  1. Erikontrolli taotlevad aktsionärid või osanikud ei pea tõendama väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks äriühingul oma huve ega õigusi kaitsta (vt Riigikohtu
  2. mai 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10 teine lõik). Kuigi

§ 191

lg 2 teine lause näeb ette, et kohus võib erikontrolli määrata üksnes mõjuval põhjusel, piisab mõjuva põhjuse olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. Erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust üksnes juhul, kui on täiesti ilmselge, et kahju, mille võimalikku tekitamist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on erikontrolli tasu suurust arvestades ebaproportsionaalselt väike (vt ka Riigikohtu

  1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 15; kokkuvõtvalt
  2. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 17 esimene lõik). Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldusega, et mõjuv põhjus esineb. 7.
  3. Käesolevas asjas tuginesid avaldajad mh väidetele, et ühingust viidi välja klient, käive, domeen ja tooted. Vaidlustatud määrus neid väiteid eraldi küll ei kajasta, aga ringkonnakohtu hinnangul on need koostoimes piisavad sisustamaks mõjuvat põhjust

§ 191lg 2 teise lause tähenduses.

  1. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui esitas erikontrolli läbiviimiseks küsimused, mida avaldajad ega puudutatud isik ei formuleerinud ning mida menetlusosalistega ka ei arutatud. 8.
  2. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Viidatud sätte kohaselt on kohtul hagita asja läbivaatamisel aktiivne roll ja ta peab rakendama uurimispõhimõtet. Sellest ei tulene siiski, et kohus saaks ka hagita asjas ise asuda sisustama kohtusse pöördunud isiku tahet. Nimelt näeb TsMS § 3 lg 1 ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Maakohtu määrusest ei nähtu, millistel alusel määras kohus erikontrolliga hõlmatud ajavahemiku nii, et selles sisaldub menetlusaeg kuni maakohtu määruse tegemiseni, kuigi avaldajad pole tuginenud menetluse kestel toimunud sündmustele. 4

(7)8.
  1. Erikontrolli määramine eeldab võimalikult konkreetsete küsimuste esitamist. Puudutatud isik viitab asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peaks erikontrolli määramisel vähemalt üldjuhul märkima kohtumääruses (resolutsioonis) küsimused, mille kohta avaldaja erikontrolli läbiviimist soovib. Kui avaldaja tõi erikontrolli läbiviimise avalduses välja tehingud, milliste kohta ta eelkõige selgitust soovis saada, siis peavad need kajastuma omakorda küsimustes, mille alusel erikontroll läbi viiakse (vt
  2. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-11, p 10). Kuigi avaldajad märkisid avalduses terve rea tehinguid, millel põhinevad nende etteheited ühingu juhtimisele, ei kajastu need avalduse ega ka vaidlustatud määruse resolutsioonis. Avaldajad on konkreetsete küsimuste esitamisest üldse hoidunud ja maakohus sõnastas küsimused ise, sh vähemalt osaliselt väljudes avalduse piiridest. 8.
  3. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda TsMS § 340¹ lg 1 alusel avaldajatele võimalus avaldust erikontrolli küsimuste osas täiendada. Kui avaldajad esitavad üldiseid küsimusi, mis ei ole seotud tehingu või isikuga, siis tuleb neil ka põhjendada, mis takistab konkreetsema küsimuse formuleerimist. Ühingul peab olema võimalus vastata avaldajate koostatud küsimustele ja kohus saab avalduse lahendamisel hinnata, millised küsimused on põhjendatud. Avalduse, sh erikontrolliks esitatavate küsimust täpsustamist kohtumenetluse käigus on peetud lubatavaks ka senises kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu
  4. mai 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 9 kolmas lõik). 8.
  5. Tulenevalt erikontrolli olemusest kui väikeosanike kaitseks mõeldud instrumendist, ei peaks vähemalt üldjuhul saama erikontrolliks küsimusi esitada ühing, kelle suhtes kontrolli läbiviimist palutakse. Kuigi puudutatud isik on käesolevas asjas sõnastanud ka ettepanekuid küsimuste osas, siis väljuvad need avalduses märgitud raamidest ega saa eeldatavasti olla kontrolli ese. Puudutatud isik ei põhjendanud, miks ei saa ühingu juhatus ise kontrollida neid asjaolusid, mille kohta palub ühing küsimusi esitada.
  6. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus kaebuse väiteid seoses erikontrolli läbiviija isiku ja tema erapooletusega. 9.1.

§ 191

lg 3 esimese lause kohaselt võivad erikontrolli läbiviijaks olla audiitorid ja vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Põhimõtteliselt on õige ühingu maakohtule esitatud vastuses ja kaebuses väljendatud seisukoht, et erikontrolli läbiviija peab olema sõltumatu ja erapooletu. Mh tuleneb erapooletuse nõue

§ 191

lg 2¹ esimesest lausest, mis võimaldab erikontrolli läbiviija tema erapoolikuse korral asendada. Avaldajad palusid määrata erikontrolli läbiviijaks vandeadvokaadi, kelle puhul sätestab advokatuuriseaduse (AdvS) § 43 lg 1, et ta on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest.

§ 191lg 6 teise lause järgi kohaldatakse erikontrolli tegeva vandeadvokaadi vastutusele Adv

S-s sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul saab seetõttu vandeadvokaadist erikontrolli läbiviija puhul eeldada, et ta on sõltumatu ja erapooletu. 9.

  1. Riigikohus on leidnud, et korduvat erikontrolli taotlev osanik peab tooma lisaks formaalsetele sidemetele esile ka mingi sisulise põhjenduse või kahtluse, et erikontrolli läbiviija on erapoolik või on varjanud mingeid olulisi asjaolusid, mis tema erapooletuses kahtlusi võivad tekitada (vt
  2. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 19 kolmas lõik). Viidatud asjas tugines väikeosanikust avaldaja mh väitele, et erikontrolli läbiviija (vandeaudiitor) oli enamusosanikku esindava advokaadibüroo partneri vend. Kõrvutades seda seost ja seadusest tulenevaid audiitori sõltumatust tagavaid kohustusi, leidsid kohtud, et avaldaja väide ei ole piisav seadmaks kahtluse alla erikontrolli läbiviija erapooletust. Ringkonnakohus peab korduva erikontrolli puhul märgitud kriteeriume põhimõtteliselt ülekantavateks ka esmase erikontrolli määramise olukorrale. Seetõttu peaks ühing vandeadvokaadi sõltumatuse ja erapooletuse eelduse kummutamiseks tooma esile ka muid põhjendusi peale avaldajate nimetatud kandidaadi varasema kokkupuute avaldajate esindajatega. 5

(7)9.
  1. Eeltoodu ei tähenda, et asja uuel läbivaatamisel ei peaks kaaluma teisi kandidaate erikontrolli läbiviijaks. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus mh erikontrolli läbiviijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ja on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma ning kes on esitanud TsMS § 603 lg 3 kohase nõusoleku. Vastavalt TsMS § 604 lg 1 teisele lausele ei ole kohus isiku määramisel avaldusega seotud.
  2. Ringkonnakohus peab lisaks vajalikuks käsitleda erikontrolli läbiviija tasuga seonduvat. 10.1.

§ 191

lg 3 kohaselt määrab kohus enda määratud erikontrolli läbiviija tasustamise korra ja tasu suuruse. Erikontrolli läbiviija määramist ning tema tasustamist reguleeritakse ka TsMS

  1. ptk-s. TsMS § 605 lg 2 teise lause alusel võib kohus nõuda avaldajalt erikontrolli läbiviija tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist kohtu kontole. Sama sätte kohaselt võib kohus jätta avalduse rahuldamata või menetluse lõpetada, kui kohtu määratud ettemaksu summat määratud tähtpäevaks ei tasuta. 10.
  2. Erikontrolli määramisel peab kohus nõudma erikontrolli läbiviijalt eelnevat kalkulatsiooni töö ajalise mahu ja hinna kohta koos tööde loetelu ja sellele kuluva ajaga, seega siduvat hinnapakkumist (Riigikohtu
  3. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-11, p 9). Nii toimimise eesmärk on ühest küljest anda erikontrolli läbiviija kandidaadile teada, millise sisuga kontrolli temalt oodatakse, ning teisest küljest anda kohtule ja menetlusosalistele teavet kontrolli eeldatava maksumuse kohta. Seega tuleb vähemalt üldjuhul esmalt selgitada välja küsimused, mille kohta erikontrolli läbiviijalt hinnangut oodatakse ja alles seejärel saab nõuda temalt siduva hinnapakkumise esitamist. 10.
  4. Käesoleval juhul toimis maakohus vastupidi ja nõudis nii hinnapakkumist kui ka kulude katteks ettemaksu enne avalduse menetlusse võtmist. Seetõttu on M. Lemetti hinnapakkumine sõnastatud nii, et seda ei saa pidada siduvaks eelmises p-s 10.2 märgitud tähenduses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb viidatud puudus kõrvaldada, st esmalt selgitada välja erikontrolliks esitatavate küsimuste maksimaalne võimalik ulatus, seejärel nõuda kandidaadilt (või kandidaatidelt) siduvad hinnapakkumised, otsustada vajaduse korral täiendava ettemakse nõudmine ning alles pärast seda avaldus lahendada. Koos erikontrolli määramisega peab kohus otsustama

§ 191lg 3 järgi ka erikontrolli läbiviija tasu suuruse ja tasustamise korra.

10.

  1. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus kohtud ei ole avaldajalt ettemaksu nõudnud ja avaldajal ei olnud võimalust tekkivaid kulutusi ette näha ning kulutusi ei saa jätta juriidilise isiku enda kanda, võtab kohus, lubades erikontrolli läbiviimise, mille tasu ületab deposiiti kantud rahasumma, riigile kohustuse kanda erikontrolli läbiviimise vajalikud kulud ja erikontrolli taotleja maksejõuetuse riisiko (Riigikohtu
  2. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 32-1-9-11, p 12 esimene lõik). Sellise kohustuse võtmine ei ole vähemalt üldjuhul põhjendatud. Erikontrolli määramise mittesiduva eelarve alusel tuleb niisiis kaaluda erikontrolli määrajale kohustuse panemist kohut viivitamatult teavitada, kui erikontrolli kulud on ületamas teatavat rahasummat, ja oodata enne kontrolli jätkamist kohtu juhiseid.
  3. Lisaks eiras maakohus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvat TsMS § 442 lg 5 esimest lauset, kui jättis vaidlustatud määruses tegemata otsustuse esialgse õiguskaitse abinõu jätkuvuse või lõppemise kohta. Kuigi
  4. märtsi 2019 määruses on tingimuslikult määratud ühingu kustutamise keelu kehtivus kuni erikontrolli läbiviimiseni, siis oleks menetluslikult korrektne kajastada see ka menetlust lõpetavas lahendis.
  5. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks maakohtu menetluslike rikkumiste kõrvaldamist määruskaebuse menetlemisel ja põhjendab seda järgmiselt. 12.
  6. Avalduse õigeks lahendamiseks on vajalik avalduse oluline täiendamine, eelkõige selgete küsimuste formuleerimine. Seetõttu algab asja läbivaatamine sisuliselt algusest peale, mida ei ole põhjendatud ega menetluslikult ökonoomne teha kaebemenetluses. 6

(7)12.2. TsMS § 477² lg 1 alusel teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetanud isiku üle. Kohus võib selleks mh anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kuigi

§ 191

lg 5 kohaselt esitavad erikontrolli läbiviijad erikontrolli tulemuste kohta aruande osanike koosolekule, siis ei välista see vähemalt teatavas osas kohtu järelevalvekohustust (vt ühe konkreetse võimaluse kohta eespool p 10.4 viimane lause). Maakohtule jääb nende järelevalvetoimingute tegemise kohustus ka juhul, kui erikontrolli läbiviija määrab kõrgema astme kohus. Samas on pigem põhjendatud, et maakohus saab ise ka teha otsustuse, keda määrata täitma ülesannet, mille üle tuleb hiljem järelevalvet teostada. 12.3. Riigikohtu senises praktikas on samuti peetud põhjendatuks asja uueks läbivaatamiseks saatmist maakohtule just olukorras, kus TsMS §-dest 602-605 ja

sätetest juhindudes on vaja otsustada erikontrolli määramine praktiliselt algusest peale ning mh kaaluda erikontrolli läbiviija kandidaadiks oleva isiku sobivust ja sõltumatust (vt

  1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 17).
  2. TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja uuel läbivaatamisel. Siis saab maakohus ka lahendada TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel puudutatud isiku taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks, sest selle edukus oleneb määruskaebusega seonduvate menetluskulude jaotusest. 13.
  3. Menetluskulude jaotuse kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude jaotust erikontrolli määramise menetluses reguleerib TsMS § 172 lg 6, mille kohaselt kannab erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud menetluse kulud üldjuhul juriidiline isik, kuid kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (Riigikohtu
  4. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 20 esimene lõik). Menetluskulud peaks jääma avaldaja kanda nt juhul, kui erikontrolli määramise taotlemisel oli avaldaja pahauskne, st teadis, et tegelikult ei ole alust erikontrolli määrata (Riigikohtu
  5. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 20 teine lõik). Maakohus kasutas vaidlustatud määruses samuti sellist erandlikku võimalust, aga ei põhjendanud seda piisavalt. Kui seadus näeb ette kulude jaotamise viisi, siis tuleb sellest kõrvalekaldumist põhjendada. 13.
  6. Lisaks on maakohtu seisukohad menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustamisel teataval määral vastuolulised. Kohtul on võimalik jaotada eri liiki menetluskulud erinevalt (vt selle kohta nt Riigikohtu
  7. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15, p 36 teine lõik), aga vältida tuleks lahendust, mille korral kulude jaotuse otsustus on suures osas üksnes näilik, st selle järgi kantavad õigusabikulud osutuvad kõik mittevajalikeks.
  8. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus ei ole TsMS § 606 lg 2 alusel edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.