Tsiviilasi nr 2-19-12959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 17. oktoober 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht

§ 175lg 1 mõttes. 7. Jätta menetluskulud 48% ulatuses Lauri Mällo kanda ning 52% ulatuses Aktsiaselts Plus

Plus Capital kanda.

1. Välja mõista Lauri Mällolt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 84 eurot.
2. Välja mõista Lauri Mällolt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulult 84 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektronposti aadressil laurimallo@online.ee, millelt kostja on 28.09.2019 kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendades tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud kostja vastu nõude, mis tuleneb XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingute ning osamaksetega vara müügilepingute rikkumisest. Hageja on omandanud nõude kostja vastu Elisa Eesti AS-lt (esialgne võlausaldaja) loovutuse teel. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 16.08.2019 seisuga 85,23 eurot, millest 31,84 eurot on põhinõue, 28,39 eurot viivis ja 25 eurot sissenõudmiskulu. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista põhinõudelt viivise 0,07% päevas alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et otsuse tegemisel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (

§ 436lg 7, § 438 lg 1).

Viidatud sätete alusel on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega. Nii liitumis- kui osamaksetega vara müügilepingud on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. Hageja palub mõista kostjalt välja üldtingimuste p 7.10 alusel viivise 0,07% päevas. Riigikohus on leidud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 10). Lepingute sõlmimise ajal oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8,05% aastas. Järelikult ületab üldtingimuste p-s 7.10 sätestatud määr (0,07% päevas ehk 25,55% aastas; 365 × 0,07) kolmekordset seadusjärgset määra (24,15% aastas; 8,05 × 3) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks. VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära. Seega on sissenõutavaks muutunud viivisenõue põhjendatud 8,90 euro ulatuses (viivise arvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 2

§ 407lg 6).

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt põhivõla 31,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8,90 eurot ja alates 17.08.2019 põhivõlalt seadusjärgses määras lisanduva viivise väljamõistmise osas.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~48% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 48% ulatuses kostja kanda ja 52% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses

§ 175lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja menetluskuluna 84 eurot (48% 175 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 84 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3