Tsiviilasi nr 2-19-12984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 25. november 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib

§ 405

lg 1 p 9 kohaselt sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 444

lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi Peeter Paejärve (kostja) vastu põhivõla 297,25 eurot, viivise 214,53 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot, samuti alates 17.08.2019 tasumata põhivõlalt viivise 0,07% päevas väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX kliendinumbriga XXX, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus kaupade (mobiiltelefon) ja teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud 01.-30.09.2016 teenuste kasutamise eest esitatud 01.10.2016 arvet nr XXX summas 297,25 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 18.10.
2. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 01.02.2018 hagejale. Üldtingimuste p 7.10 alusel on õigus kostjalt nõuda viivist 0,07% võlasummast päevas. Hageja on arvestanud viivist 297,25 eurolt 18.10.2016 kuni 16.08.2019 eest 214,53 eurot. VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja kostjalt võlateatiste saatmise eest sissenõudmiskulu 30 eurot.
3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.10.2019.

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks 31.10.

1. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
2. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi
3. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
4. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping ning osamaksetega vara müügileping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. 2

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 21.03.2016 kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arve nr XXX eest tasumata 297,25 eurot (võlgnevuse sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 2,90 eurot). 01.10.2016 esitatud arve on aga koos käsitlustasuga summas 70 eurot, mille sissenõudmise õigus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest. Viidatud lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 36 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Kohtu hinnangul on käsitlustasu näol sisuliselt tegemist leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse paketi lõpetamise või muutmise korral väiksema miinimumarvega või kuutasuga paketi vastu kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Arvestades kuutasu maksumust 13 eurot ja osamakse suurust 6,75 eurot kuus on leppetrahv 70 eurot ebamõistlikult suur. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda, mistõttu kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 227,25 eurot (297,25 – 70 = 227,25). 6. Nimetatud summalt 227,25 eurot on hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.10) viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% (0,07 × 365) aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 24% aastas (8 × 3) ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt RKTKm 3-2-1-2516 p 13). Viivise arvestus kuni 16.08.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 51,39 eurot. Arve number Summa Maksetähtpäev Viivitatud päevi Viivis XXX 227,25 18.10.2016 1032 51,39 7. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.08.2019. Hageja nõude õiguslik alus on

§ 367

.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni 3

§ 367

alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 227,25 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Arve nr XXX järgse võlgnevuse sissenõudmisel nõuab hageja 15.03.2018 võlateatise eest 20 eurot, 15.04.2018 võlateatise eest 5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku 30 eurot. Kohus märgib, et nõude suuruse hindamisel arvestatakse põhinõuet koos võimalike kõrvalnõuetega meeldetuletuskirja saatmise aja seisuga. Kui esimese tasulise meeldetuletuskirja saatmise hetkel on nõude suurus kuni 500 eurot, kuid kohtusse nõude esitamise hetkel on nõude suurus üle 500 euro, ei või esimese meeldetuletuskirja saatmise eest nõuda hüvitist kõrgema määra alusel. Kuivõrd esimese tasulise meeldetuletuskirja saatmise ajal 15.03.2018 võlgnes kostja hagejale vaidlusaluse arve järgi põhinõudena 227,25 eurot, mis koos seadusjärgses määras viivisega ei ületanud 500 eurot, on VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 ja lg-s 6 sätestatut arvestades põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude katteks 25 eurot (15 + 5 + 5).
2. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 227,25 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 51,39 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 227,25 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 10.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~56% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ja 44% ulatuses hageja kanda. 12.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kostja hagile ei vastanud, ei ole tal menetluskulusid, mille rahalist suurust kindlaks määrata, tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 4

§ 175lg 1 mõttes (masshagi, lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja –mahukas).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 154 eurot (56% 275 eurost). 13. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 154 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5