Obsah (6)

§ 121§ 73§ 78§ 16§ 56§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoobril 2019 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-19-1764 kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sek

§ 121

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistatav Guido Tehvand isikukood: 38303162755; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Kannatanu esindaja advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lõikest 2, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Guido Tehvand

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

2. Jätta Guido Tehvandi süüdistusest välja kannatanule hematoomi tekitamine. 1 3.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Guido Tehvand ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Jätta rahuldamata O. S. –K. taotlus Guido Tehvandile lähenemiskeelu kohaldamiseks.
2. Välja mõista Guido Tehvandilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja õigusabikulud 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
3. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Guido Tehvandil on õigus tasuda menetluskulud 1398 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Guido Tehvandi viitenumber menetluskulude tasumisel on
5. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates
7. novembrist
8. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU I. Guido Tehvandit süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 2 järgi valu tekitavas kehalises väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Süüdistuse kohaselt kasutas Guido Tehvand 01.11.2016 ajavahemikul 19.00–20.00 aadressil XXX asuvas eramus füüsilist vägivalda oma endise abikaasa O. S.-K. suhtes. Füüsiline vägivald seisnes selles, et Guido Tehvand lõi lahtise käega vastu O. S.-K. paremat põske, mille tagajärjel kukkus O. S.-K. põrandale maha ning lõi pea vastu põrandat. Seejärel haaras Guido Tehvand kinni maas lamava O. S.-K. pükstest ning rebis ta pükstest kinni hoides nurgast välja. Pärast seda võttis Guido Tehvand O. S.K.a juustest kinni ning lohistas ta mööda maad kööki. Kogu tegevust nägi pealt Guido Tehvandi ja O. S.-K. a XXX-aastane poeg O.T.. Seejärel võttis Guido Tehvand esikust ahju kõrvalt kirve ning tegi maja köögis maas lamava O. S.-K. a suunas löögiliigutuse, mis ei tabanud. Pärast lööki tiris XXX aastane maas lebava O. S.K. a õlgadest kinni hoides magamistuppa ning O. S.-K. al õnnestus lüüa magamistoa uks jalaga kinni. Seejärel lõi Guido Tehvand kirvega vähemalt kahel korral vastu magamistoa ust öeldes, et „Ma löön teid maha“. Sellise tegevusega tekitas Guido Tehvand O. S.-K. ale füüsilist valu ning hematoomi paremale põsele. O. S.-K. ning O. T. tundsid reaalset ohtu oma elule ja tervisele.

1. II. KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS
2. Kannatanu O. S.-K. a ütluste kohaselt abiellusid nad esimest korda XXX ja lahutasid pärast poja O. sündi. Enne Soome minekut abiellusid nad uuesti ja lahutasid novembris XXX. Neil on üks ühine laps O. T. . Kooselu kestel esines korduvalt vägivalda. Politsei poole on ta pöördunud ühel korral Soomes ja Eestis seoses selle juhtumiga 01.11.
3. Sellel korral tekkis tüli põhjusel, et tema ei nõustunud andma Guido Tehvandile raha Norrasse või Rootsi tööle minemiseks. Guido Tehvand lõi teda lahtise käega vastu põske. Löögi tagajärjel ta kukkus akna ja pliidi vahele, tundis korralikku valu. Siis tiris Guido Tehvand teda pükstest, need rebenesid. Ta tiris juustest kööki, mille tõttu langesid pooled juuksed välja. Siis ta võttis selle kirve, suunas tema poole. O. oli samas kõrval, üritas teda tirida magamistuppa, toad on lähestikku. Ta lõi magamistoa ukse jalaga kinni, siis oli kuulda lööke vastu ust. Hiljem nägi ta uksel kirve jälgi. O. helistas häirekeskusesse, tema võttis kõne üle. Politsei tuli kiiresti kohale, Guido Tehvand oli selleks ajaks lahkunud.
4. Alaealine O. T. (sünd XX.XX.XXXX) kuulati üle 16.05.2018, tema ülekuulamine on videosalvestatud (tl 20-25). O. T. i ütlustest nähtub, et isa on emale mitu korda kallale tulnud, isegi kirvega. Siis lükkasid nad ukse kinni ja helistasid
5. Tema helistas, et politsei tuleks nende koju XXX, aga siis oli isa juba ära jooksnud. Helistas ta sellepärast, et isa tuli emale kallale ja tahtis neid kirvega maha lüüa. Võttis kirve kätte, nemad lükkasid ukse kinni, siis ta lõi vastu ust sellega. Enne kui kirve võttis, lükkas isa ema peaga vastu pliit. Tema oli eemal, nägi seda pealt. Ema hakkas nutma, tema ka. See sündmus juhtus mais 2016, tema käis XXX klassis siis. 3
6. 01.11.
7. a patrullilehe (tl 34-35) andmetel sai patrull koosseisus A.U. ja I. L., seoses peretüliga väljakutse kell 20.
8. Nad saabusid aadressile XXX kell 20.18 ja lahkusid 20.
9. Teataja O. S.-K. ütles, et tema mees Guido Tehvand jooksis ära enne politsei saabumist. Guido lõi teda lahtise käega näkku ja rebis tal teksapüksid katki. Tüli põhjus arusaamatu, Guido pidi kaine olema. Tüli nägi pealt XXX-aastane O.. Koostati infoleht. Avaldada ei soovi. Väliseid vigastusi ei näe.
10. Lähisuhtevägivalla infoleht (tl 36), mille täitis kiirreageerija A. U., sisaldab samu andmeid ja on registreeritud Politsei-ja Piirivalveameti dokumendiregistris 02.11.
11. Infolehe kohaselt ei ole kannatanu nõus kontaktandmete edastamisega ohvriabitöötajale.
12. Guido Tehvand ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi. Tema ütluste kohaselt provotseeris 01.11.2016 O. S.-K. teda sellega, et sugulased räägivad temast halba ja selle tõttu tekkis neil tüli. Ta tõstis naise ukse eest ära, ta ei tea, kas seda saab vägivallaks nimetada. Kui neil tekivad tülid ja ta ei näe selle lõppemist, läheb ta tavaliselt kodust ära, et laps ei näeks seda. 01.11.2016 tahtis ta kodust ära minna, aga O. S.-K. võttis kirve, seisis ukse ette ja ütles, et ei lähe sa kuhugi. Ta võttis temalt kirve ära ja viskas maha. Siis võttis naisel ümbert kinni, tõstis ta kõrvale ja läks välja. See oli köögi ja toa vahel, kus on magamistoa uks. Kirves võis maha visates minna vastu ust. Ta ei ole kirvega vastu ust tampinud. O. oli sellel ajal teises toas, elutoas, korraks vaatas aga nende juurde ei tulnud. Juustest ta abikaasat ei tirinud, ei löönud ega ähvardanud. Võib-olla läksid tal püksid tõstmise käigus katki. Ta lahkus ja tagasi ei tulnud.
13. Prokurör palus vastuolude tõttu avaldada Guido Tehvandi ütlused. Ülekuulamisel 08.08.2018 ütles ta uurijale, et kodus oli toona nende XXX-aastane laps O. T. , kes nägi tülitsemist pealt. Guido Tehvand väitis pärast ütluste avaldamist, et uurija ei pannud tema sõnu täpselt kirja.
14. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 28-33) nähtub, et nooremuurija L. T. külastas O. S.K. a elukohta 09.05.
15. Vaatluse käigus on fikseeritud magamistoa puidust uksel ukselingist allpool puidu kahjustused.
16. Prokurör esitas tõendina veel 2 fotot (tl 26-27) samast magamistoa uksest. O. S.-K. a sõnul tegi ta need
17. a jaanuari paiku, kuna uurija palus teha pildid enne kodukülastust. Fotod uksest on kannatanu 03.04.
18. a ülekuulamisprotokolli lisad. Kannatanu sõnul ei ole seda magamistoa ust pärast 01.11.2016 vahetatud.
19. Kohus loeb kannatanu O. S.-K. a ütlustega tõendatuks, et Guido Tehvand lõi teda 01.11.2016 nende ühises elukohas XXX lahtise käega vastu põske, mille tagajärjel ta kukkus. Löögi tagajärjel tundis kannatanu tugevat valu. Seejärel tiris süüdistatav kannatanut juustest. Ka juustest tirimisel tundis kannatanu valu. O. S.-K. a ja O. T. i ütlustega on tõendatud kannatanu kirvega ähvardamine. Magamistoa uksel fikseeritud jäljed, vaadates nende kuju ja hinnates seda tõendit koos kannatanu ütlustega, võivad olla tekitatud kirve tömbi osaga, kirve silmaga. 4
20. Kohus on seisukohal, et Guido Tehvandi ütlused ei ole usaldusväärsed ja neile ei saa tugineda. Süüdistatava ütlused on vastuolus kannatanu ütlustega, samuti alaealise tunnistaja O. T. i ütlustega. Süüdistatava ütlused selle kohta, et O. T. ei näinud 01.11.2016 õhtul nende kodus toimunud sündmust pealt, on ümber lükatud O. T. i ja O. S.-K. a ühesuguste ütlustega. Samuti on märgitud patrullilehele, et tüli nägi pealt XXX-aastane O. .
21. O. T. eksib sündmuse toimumise ajas, öeldes et see võis olla
22. a mais. Selline eksimine on tema vanust arvestades loomulik. Samas ta teab, et käis sellel ajal XXX klassis. XXXklassi lähevad lapsed reeglina XXX-aastaselt, O. T. oli 01.11.
23. aastal XXX aastane. Muus osas mäletab O. T. 01.11.2016 vägivallajuhtumit samasugusena nagu O. S.-K. . Tema mälus on talletunud kõige paremini tema jaoks kõige ebameeldivamad sündmused. Ta mäletab, et isa tuli emale kallale, lükkas ema vastu pliiti. Ema nuttis ja tema ka. Ta mäletab kirvest isa käes ja seda, kuidas nad emaga end magamistuppa lukustasid ja seejärel politseisse helistasid.
24. M. H. on T. L.T. lastepsühholoog. Tema ütluste kohaselt on ta tegelenud O. T. iga alates
25. aasta veebruarist, kui tema poole pöördus nõustamiseks lapse ema. Seoses lapsega on tema poole pöördunud ka lapse isa Guido Tehvand, seda soovitati talle kohtu poolt. O. T. on väljendanud talle hirmu isa vägivaldsuse pärast ja kirjeldanud mõnda intsidenti. Ta on rääkinud sellest, kuidas isa ähvardas kirvega rünnata ja tegi kägistamise liigutusi, keegi kannatada ei saanud. Nad lukustasid end magamistuppa ja helistasid päästeteenistusse. Seega on O. T. kirjeldanud 01.11.2016 toimunud juhtumit ühte moodi nii ütlusi andes kui ka psühholoogile. See näitab, et ta ei ole seda ise välja mõelnud.
26. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Guido Tehvand tekitas kannatanule löömisega kehavigastuse, hematoomi paremale põsele. Kannatanu ei ole kohtus ütlusi andes hematoomist rääkinud. Kannatanu sõnul tehti tema näost pilti. Kriminaalasjas sellist tõendit esitatud ei ole. Uurija, kellele O. S.-K. viitas, L. T., käis sündmuskohta vaatlemas poolteist aastat pärast vägivallajuhtumit. Seega ei saanud tema kannatanu vigastusi fikseerida. 01.11.2016 sündmuskohal käinud politseipatrull on märkinud patrullilehele, et väliseid vigastusi ei näe. Seega tuleb Guido Tehvandi süüdistusest jätta välja kannatanule hematoomi tekitamine.
27. Menetleja rikkus kriminaalmenetluse alustamata jätmisel KrMS § 6 nõudeid. Kannatanu soovist ei olene kriminaalmenetluse alustamine või alustamata jätmine. Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Õigeaegsel kriminaalmenetluse alustamisel oleks olnud võimalik koguda tõendeid kannatanul esinevate vigastuste kohta. Käesoleval juhul on jäetud see tegemata. Kriminaalmenetlust alustati rohkem kui aasta hiljem. Alles pärast seda, kui O. S.-K. pöördus uuesti politseisse, kuna lapsega suhtlemiskorra määramise istungil kohtus ütles kohtunik talle, et selline kehaline väärkohtlemine ei ole tõendatud. Tartu Maakohtu 14.05.
28. a määrusega (tl 3738) jäeti rahuldamata Guido Tehvandi avaldus lapse O. T. iga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Sellest määrusest nähtub, et Guido Tehvand esitas vastava avalduse kohtule 07.02.
29. 16.

§ 121

lg 1 koosseis sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi, milleks on teise inimese tervise kahjustamine (alt 1) ning valu tekitav kehaline väärkohtlemine (alt 2). Käesoleval 5 juhul täitis Guido Tehvand oma tegevusega

§ 121lg 1 alt 2 objektiivse koosseisu.

Ta lõi kannatanut ja tiris teda juustest nii tugevalt, et tekitas sellega talle valu. 17. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist. Toimepanija tahtlus avaldub

§ 121

koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (

§ 16

lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist (Vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-44-16 punkt 19). Kohus on seisukohal, et Guido Tehvand pani selle teo toime kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Lüües tahtlikult käega O. S.K. ale vastu põske ja tirides teda juustest, pidas ta võimalikuks, et selline tegevus tekitab kannatanule vähemalt valu. Iga mõistliku inimese arusaama kohaselt põhjustab nii näkku löömine kui ka juustest tirimine valu. 18. Kohus on seisukohal, et Guido Tehvandi poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 2 järgi, kuna see on toime pandud lähisuhtes.

Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri eelnõule 554 SE sõnastas lähisuhtena kahe või rohkema inimese vaheline pere-, sugulus, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted. Lähisuhe võib, kuid ei pea sisaldama füüsilist lähedust (eelnõu seletuskiri lk 51). 01.11.2016 oli Guido Tehvandil ja O. S.-K. al peresuhe. Nad olid abielus, elasid koos ja kasvatasid koos nende ühist last. Guido Tehvand lahkus pere juurest pärast seda sündmust. 19. Guido Tehvandi tegevuses ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS 20.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 22.

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

1. Kohus on seisukohal, et Guido Tehvandit ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Süüdistatav kasutas füüsilist vägivalda kannatanu suhtes oma alaealise poja juuresolekul. Kirvega ukse tagumine näitab, kui ohtlik ja hirmutav oli Guido Tehvandi käitumine O. S.-K. a ja O. T. i jaoks. Ta ei ole oma tegu kahetsenud. 6
2. Kohus peab põhjendatuks mõista Guido Tehvandile karistuseks

§ 121

lg 2 p 2 järgi sanktsiooni alammäära lähedase karistuse, milleks on nelja kuu pikkune vangistus. Guido Tehvandi süü ei ole suur. Tegemist on kergema kehalise väärkohtlemisega, mille käigus ei tekitatud kannatanule kehavigastusi. Tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. 25. Prokurör leidis, et Guido Tehvandi suhtes on võimalik karistusest tingimuslik vabastamine

§ 74alusel, kuna tulenevalt tema isikust on vajalik käitumiskontrolli kohaldamine.

Talle tuleks panna kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Guido Tehvand eitab igasuguste probleemide olemasolu aga kannatanute ütlustest nähtub, et need on olemas. 26. Kohus prokuröri sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on võimalik Guido Tehvandi suhtes kohaldada vangistust tingimisi

§ 73alusel ilma käitumiskontrollita ja täiendavate kohustuste määramiseta.

Guido Tehvandit ei ole varem kriminaalkorras karistatud (karistusregistri teatis tl 41). Teo toimepanemisest on möödunud kolm aastat, mille jooksul ei ole ta toime pannud ühtegi vägivalla kasutamisega seonduvat süütegu. Tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Guido Tehvandi ja O. S.-K. a suhted on normaliseerunud, nad saavad omavahel suhelda lapse teemal. Samas on lapsega suhtlemise kord jätkuvalt vaidlusaluseks teemaks. Karistusõiguslike meetmetega, sotsiaalprogrammi määramisega ei saa kohus lahendada isikute vahelisi pingelisi suhteid, mis on tekkinud tsiviilõiguslike küsimuste lahendamisel. IV. LÄHENEMISKEELD

1. Kannatanu O. S.-K. taotles kohtuistungil kohaldada Guido Tehvandile lähenemiskeeldu. Oma taotlust põhjendas ta sellega, et ei taha probleemseid olukordi. Ta kardab uusi tülisid, konflikte, lõhkumisi ja kallale tungimisi. Kunagi ei tea, kas Guido Tehvand on kaine või purjus. Ta muutub purjus peaga agressiivseks. Kannatanu soovib, et keelataks Guido Tehvandil läheneda tema majale, ta tahab kodurahu. Telefoni ja meili teel suhtlemisega ei ole probleeme. Väljaspool kodu, avalikus kohas saavad nad suhelda. Poeg suhtleb praegu isaga. Aeg-ajalt ööbib laps isa juures, nad lepivad selles kokku. Selleks, et last ära tuua, ei pea Guido Tehvand nende maja hoovi tulema.
2. Guido Tehvand ei pea lähenemiskeelu kohaldamist vajalikuks. Süüdistatava sõnul on nad praeguseks jõudnud O. S.-K. aga kokkuleppele, et laps võib ka öösel tema juures olla. Kevadel elas O. tema juures kaks kuud, käis T. H. K.. O. S.-K. aga on suhted paremad, nad saavad lapse teemal suhelda. Ta ei ole käinud tema maja juures hiilimas. Ta on käinud XXX, kui laps on helistanud ja avaldanud soovi kohtuda. Hiljuti viis ta O. i trennist koju ja pani poja maha nende maja ees teelõigul, mis ei kuulu O. S.-K. ale. Tal ei ole vajadust lapse elukohta minna ja ta arvab, et ta ei lähe enam XXX.
3. Maris Hinni ütluste kohaselt on O. T. lisaks 01.11.2016 toimunud sündmusele rääkinud veel olukordadest, kus ta on näinud ema nutmas ja saanud teada, et isa on ema löönud. Ema on hirmutavana, eriti kohtumiste algupoole, välja toonud justkui lapse ja isa juhuslikke kohtumisi kohtades, kus juhuslikkus tundus vähetõenäoline ja laps on väljendanud hirmu, et isa jälitab teda. Ta teab, et
4. a kevadel elas O. mõnda aega isa juures ja kolis siis ema juurde tagasi. Sügisel on ta lapsega kohtunud ühe korra ja praegust seisu on raske hinnata. Ema avaldas, et Guido Tehvandiga on mingeid kokkuleppeid saavutatud. Algul, 7 kui O. T. tema poole pöördus, oli ta hästi ärev ja tal olid hirmud. Nendest on ta üle saanud. Lapsel on huvi isaga suhelda. Suhtlemine on olnud mingil perioodil salajane.
5. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna XX.XX.XXXX. a kirja andmetel (tl 39) edastas politsei lastekaitseteenistusele informatsiooni 01.11.2016 aset leidnud lähisuhte vägivalla kohta 18.09.2018, peaaegu kaks aastat pärast selle toimumist. O.S.K. pöördus lastekaitseteenistuse poole ise 20.12.2017 seoses lapse ja isa omavahelise suhtlemise korraldamisega. Ametnikule avaldatud informatsiooni kohaselt muutusid vanemate suhted keeruliseks pärast seda, kui O. S.-K. esitas kohtule avalduse elatise väljamõistmiseks 13.12.
6. Guido Tehvand pöördus lastekaitseteenistuse poole esimest korda 04.01.2018, teistkordselt kuu aega hiljem. Mõlemal korral oli teemaks lapse hooldus- ja suhtlusõiguse küsimused.
7. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus tuvastas, et Guido Tehvand lõi ühe korra käega kannatanule vastu põske ja tiris juustest, põhjustades talle sellega valu. Selline Guido Tehvandi tegevus vastab

§ 121lg-le 1, mis on käsitletav isikuvastase kuriteona karistusseadustiku 9.

peatüki

1. jao
2. jaotises.
3. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
4. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal puudub alus kohaldada Guido Tehvandi suhtes lähenemiskeeldu. Kannatanu põhiliseks sooviks on see, et Guido Tehvand ei tuleks tema elukohta. Kannatanu väidab, et Guido Tehvand on teda autoga jälitanud. Keegi on valgustanud jõulude ajal autotuledega tema maja. Maja häiresignalisatsioon on korduvalt tööle hakanud. Need on vaid O. S.-K. a kahtlused, mida ta põhjendab sellega, et neil ei käi võõraid inimesi. Ühtegi tõendit selle kohta, et kannatanu poolt kirjeldatud tegevuse oleks toime pannud Guido Tehvand, kohtule esitatud ei ole. Guido Tehvand eitab sellist käitumist. Kannatanu sõnul on Guido Tehvandit näinud naabrid, kuid neid ei ole selles asjas üle kuulatud. Seega puuduvad tõendid, et Guido Tehvand oli isik, kes rikkus kannatanu kodu puutumatust.
5. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval ajal mingit ohtu ka kannatanu tervisele. O. S.-K. ja Guido Tehvand elavad eraldi, Guido Tehvandil on uus elukaaslane. O. S.-K. kinnitas kohtus, et Guido Tehvand ei ole peale 01.11.
6. a teda kuidagi ähvardanud. Tsiviilasjas varem kohtusse esitatud lähenemiskeelu kohaldamise taotlusest ta loobus. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna 26.09.
7. a kiri tõendab, et vanematel on jätkunud tülid lapse kasvatamise küsimustes ja nende suhteid on pingestanud tsiviilvaidlused. Mõlemad kinnitasid kohtus, et nad saavad omavahel suhelda lapsega seotud küsimustes. 8
8. Kohus ei tuvastanud ühtegi kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist, mistõttu jääb O. S.-K. a taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata. V. MENETLUSKULUD Guido Tehvandi menetluskuludeks on õigusabikulud kohtumenetluses 588 eurot. Sellele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mille suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. Palga alammäär on alates
9. jaanuarist 2019 540 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Guido Tehvandil tasuda riigituludesse menetluskuludena sundraha 810 eurot ja õigusabikulud 588 eurot, kokku 1398 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, käib nende ühe korraga tasumine Guido Tehvandile ilmselt üle jõu, mistõttu tuleb talle KrMS § 180 lg 3 alusel anda nende ositi tasumiseks aega 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 9