Obsah (9)
§ 384§ 22§ 421§ 83§ 3811§ 418§ 56§ 44§ 571-19-4356 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4356 (16221000129) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilo
§ 384
lg 1 ja § 3811 lg 2 järgi ning N A süüdistuses
§ 22
lg 3 - § 384 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan Süüdistatav N A isikukood XXX; elukoht XXX; registrijärgne elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; kesk-eriharidus; emakeel vene keel; töökoht XXX varasemalt kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Allan Valk Süüdistatav N A isikukood XXX; elukoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; kõrgharidus; emakeel vene keel, valgevene keel; töökoht XXX varasemalt kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Allan Valk Kohtuistungil osalenud isikud prokurör Olga Dorogan süüdistatav N A süüdistatav N A kaitsja Allan Valk kannatanu S P OÜ (kehtetu nimega T K OSAÜHING A E ) (pankrotis) seaduslik esindaja, pankrotihaldur 1 1-19-4356 kannatanu lepinguline esindaja Johannes Moor RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §-dest 423, 424, 425, 430 ja KrMS § 381 lg-st 6, 274 lg-st 5, §-st 202 ning § 385 p-st 10 kohus määras: Rahuldada kannatanu S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A taotlused hagi osaliseks tagasivõtmiseks. E ) (pankrotis) Jätta kannatanu S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) tsiviilhagi osaliselt, (s.o kahe ekskavaator-laaduri New Holland (reg nr-ga XXX ja XXX ), kahe roomikekskavaatori Hyundai Robex (seerianr-tega XXX ja XXX ), ekskavaator-laaduri Terex 970 (reg nr-ga XXX ), roomikekskavaatori Komatsu PC210LC-8 (seerianr-ga XXX ), pinnaserulli Ammann ASC 110 (seerianr-ga XXX ) ja pöördekskavaatoriga Komatsu PC290LC-8 (seerianr-ga XXX ) seonduvalt) seoses hagi osalise tagasivõtmisega läbi vaatamata ning lõpetada kõnealuses osas menetlus. Ülejäänud osas, s.o 10 163 euro nõudes, millele lisandub viivisenõue, seoses sõiduautoga Volvo V70 (reg nr-ga XXX ), sõiduautoga Peugeot Boxer (reg nr-ga XXX ), sõiduautoga Volkswagen Caravelle (reg nr-ga XXX ), sõiduautoga Volkswagen Transporter Kombi (reg nr-ga XXX ) ja kaubikuga Iveco Daily (reg nr-ga XXX ) jätta kannatanu S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) tsiviilhagi menetlusse. Lõpetada menetlus S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) hagis N A ja N A vastu 10 163 euro varalise kahju ja viiviste nõudes ning kinnitada poolte vahel kompromiss järgmiselt: pooled lepivad kompromissi korras kokku, et N A ja N A hüvitavad kannatanu S P OÜle (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) kahju hüvitisena 9 000 (üheksa tuhat) eurot; kõnealusest 9 000 eurost tasuvad N A ja N A koheselt 5 000 (viis tuhat) eurot. 5 000 eurot tasuti N A poolt kannatanu näidatud arvelduskontole, mille kohta esitati kohtule 02.12.2019 kohtuistungil täitmiskviitung; ülejäänud osa nõudest, s.o 4 000 (neli tuhat) eurot tasuvad N A ja N A käesoleva kohtumääruse jõustumisest 2 (kahe) kuu jooksul. Nimetatud summa tuleb kanda S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) arvelduskontole AS-is Swedbank nr XXX . Rahuldada prokuratuuri, süüdistatavate N A ja N A ning nende kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 274 lg 5 ja § 202 alusel. Lõpetada kriminaalmenetlus N A süüdistuses
§ 384lg 1 ja § 3811 lg 2 järgi. N A peab Kr
MS § 202 lg-te 1 ja 2 alusel: tasuma kohtumääruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul riigi tuludesse 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot; hüvitama kannatanu S P OÜle (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) kohtumääruse jõustumisest 2 (kahe) kuu jooksul kannatanu kahjuhüvitisnõudest 2 000 (kaks tuhat) eurot. Rahaline kohustus tuleb EE571010220229377229 SEB tasuda pangas, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr arveldusarvele nr EE062200221059223099 2 1-19-4356 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE221700017003510302 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900002048 ning selgitus „ N A , 1-194356, rahaline kohustus“. Lõpetada kriminaalmenetlus N A süüdistuses
§ 22lg 3 - § 384 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi. N A peab Kr
MS § 202 lg-te 1 ja 2 alusel: tasuma kohtumääruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul riigi tuludesse 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot; tasuma kohtumääruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul menetluskuluna tulirelva ekspertiisi maksumuse summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot; hüvitama kannatanu S P OÜle (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) kohtumääruse jõustumisest 2 (kahe) kuu jooksul kannatanu kahjuhüvitisnõudest 2 000 (kaks tuhat) eurot. Rahaline kohustus summas 2 500 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB pangas, arveldusarvele nr EE062200221059223099 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE221700017003510302 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900002051 ning selgitus „N A , 1-194356, rahaline kohustus“. Menetluskulunõue, s.o 420 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700062372 ning selgitus „N A , 1-194356, kriminaalmenetluse kulud“. Selgitada N A ja N A , et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Konfiskeerida
§ 421
ja § 83 lg 4 alusel: püstol Browning (mudel 1906, kaliiber 6,35 mm, nr XXX), mis on pakendatud turvakotti ja pitseeritud turvakleebisega nr C130194011; püstolkuulipilduja (nr XXX ) salvede, salvekoti ja puhastusvardaga, mis on pitseeritud turvakleebisega nr C
- Konfiskeeritud esemed, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuris, anda kohtmääruse jõustumisel üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Asitõendid: elektroonilised andmekandjad plaadid 13 tk, mis asuvad toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; viis püstolipadrunit kaliibriga 6,35 mm – on hävinud ekspertiisi tegemise käigus; OÜ A E ja A P vahel 01.07.2016 sõlmitud müügileping Seat Inca (reg nr XXX ) kohta, OÜ A E ja A P vahel 03.07.2016 sõlmitud müügileping Chrysler Voyager (reg nr XXX ) kohta, raamatupidamisprogrammi väljatrükid 2014-2015, 2015-2016 A E OÜ raamatupidamisdokumendid – mis on üle antud 19.09.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel pankrotihaldur T K , jätta pankrotihaldur T K ; nutitelefon Samsung SM-N9005 koos kaantega IMEI-koodiga XXX sim- ja mälukaardiga; kaks kõvaketast: Seagate 500GB, s/n XXX (lipikuga S R ) ja WD 500GB, s/n XXX (vene keelse lipikuga buhgalteria); kaks mälupulka: hõbedast värvi korpusega leef ja musta värvi korpusega Sony 8GB; Ipad koos kaantega 3 1-19-4356 16GB s/n XXX; sülearvuti Samsung s/n XXX; ümbrik, millel on kirje „TUNISTUSED S M “, kus on hõbedast värvi mälupulk, millel puudub kate; kaks mälupulka: roosat värvi Silicon Power 16GB ja musta värvi Verbatim; käsikirjalised dokumendid,
- a märkmik, lauaarvuti s/n XXX – mis on tagastatud N A , jätta N A . Edasikaebamise kord Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (KrMS § 385 p 10). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Ringkonnaprokuratuur edastas 30.05.2019 Viru Maakohtule üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasja N A süüdistuses
§ 384
lg 1 ja § 3811 lg 2 järgi ning N A süüdistuses
§ 22lg 3 - § 384 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi.
- Kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks, hagi menetlusse võtmise ostustamiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks korraldas kohus 03.07.2019 eelistungi.
- Viru Maakohtu 28.08.2019 määrusega andis kohus süüdistatavad kohtu alla, määras kindlaks kohtuistungite toimumise aja ja koha, kohtuistungile kutsutavate isikute ringi ja kutsumise korra, lahendas kaitseaktis nimetatud täiendavate tõendite teistele menetluse pooltele kättesaadavuse küsimuse ja võttis menetlusse S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) tsiviilhagi. Ühtlasi andis kohus kannatanule tähtaja tsiviilhagi täpsustamiseks/täiendamiseks.
- Viru Maakohtu 28.08.2019 määruse suunistest lähtuvalt esitas S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) 01.11.2019 täpsustatud ja täiendatud tsiviilhagi summas 312 080,53 eurot.
- 25.11.2019 toimunud kohtuistungil esitas kannatanu taotluse tsiviilhagi osaliseks tagasivõtmiseks.
- 02.12.2019 toimunud kohtuistungil esitas kannatanu taotluse tsiviilhagi täiendavaks osaliseks tagasivõtmiseks, kinnitades et jääb ka 25.11.2019 esitatu juurde. Kannatanu ei võtnud hagi tagasi 10 163 euro ja viivisenõudes, mis tekkis sõiduauto Volvo V70 (reg nr-ga XXX ), sõiduauto Peugeot Boxer (reg nr-ga XXX ), sõiduauto Volkswagen Caravelle (reg nr-ga XXX ), sõiduauto Volkswagen Transporter Kombi (reg nr-ga XXX ) ja kaubiku Iveco Daily (reg nr-ga XXX ) võõrandamisega.
- 02.12.2019 kohtuistungil taotles prokurör N. A ja N. A suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitas prokuratuurile N. A ja N. A ning nende kaitsja, prokuratuur nõustus ja toetas esitatud taotlust, sest isikute süü on väike ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Kohtuistungil avaldas kannatanu esindaja, et tsiviilhagi puudutavas osas on süüdistatavatega saavutatud kokkulepe, mille kohaselt kriminaalmenetluses oleva tsiviilhagi summas 10 163 eurot ja viiviste nõudes sõlmitud kompromisslepingu kohaselt süüdistatavad hüvitavad kannatanule summa 9 000 eurot. Kaitsja avaldas, et summast 9 000 eurot on summa 5 000 eurot kannatanule üle kantud 02.12.
- Menetluse pooled avaldasid, et kriminaalmenetluse lõpetamisel võtab N. A endale kohustuse tasuda riigi tuludesse 2 500 eurot 6 kuu jooksul; tasub menetluskuluna tulirelva ekspertiisi teostamise eest 420 eurot 6 kuu jooksul ja hüvitab tsiviilhagist summas 2 000 eurot 2 kuu jooksul.
§ 83alusel kuulub konfiskeerimisele ja Kr
MS § 126 lg 3 p 1 alusel 4 1-19-4356 säilitamisele ekspertiisiasutuses Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuris hoiul olev püstol Browning mudel 1906 kaliiber 6,35 mm nr XXX ja viis püstolipadrunit kaliibriga 6,35 mm ning püstolkuulipilduja nr XXX salvede, salvekoti ja puhastusvardaga.
- Menetluse pooled avaldasid, et kriminaalmenetluse lõpetamisel võtab N. A endale kohustuse tasuda riigi tuludesse 2 500 eurot 6 kuu jooksul ja hüvitab tsiviilhagist summas 2 000 eurot 2 kuu jooksul.
- Kokkulepe on sõlmitud selleski, et asitõendina kriminaalasja juures olevad CD plaadid, tuleb jätta kriminaalasja juurde. Ülejäänud asitõendid või äravõetud objektid, mis ei ole käesoleva kriminaalasja lõpetamise määruse allkirjastamise ajaks omanikele tagastatud, tagastatakse pärast määratud kohustuse täielikku täitmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud ära menetluse poolte seisukohad ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et kannatanu taotlused tsiviilhagi osaliseks tagasivõtmiseks tuleb rahuldada, rahuldada tuleb ka kannatanu ja süüdistatavate kompromiss ning süüdistatavate, prokuratuuri ja kaitsja taotlus süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 274 lg 5 ja § 202 alusel.
- KrMS § 381 lg 1 sätestab, et kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. KrMS § 381 lg 6 kohaselt lähtub kohus kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuste lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Käsitataval juhul esitas kannatanu kriminaalmenetluses tsiviilhagi, kuid ka taotlused tsiviilhagi osaliseks tagasivõtmiseks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta hagi tagasivõtmise regulatsiooni. St, et kohtul tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Käesoleval juhul esitas kannatanu kohtule hagi osalise tagasivõtmise taotlused pärast eelmenetluse lõppu. 02.12.2019 kohtuistungil süüdistatavad ja nende kaitsja vastuväiteid hagi tagasivõtmise osas ei esitanud ja toetasid hagi tagasivõtmist. Menetlusosaliste seisukohad on protokollitud. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Seega on hagi tagasivõtmise tagajärjeks kohtu poolt hagi läbivaatamata jätmine. Kuna S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) võttis hagi tagasi osaliselt, siis tagasivõetud osas jätab kohus S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab ka, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Ülejäänud nõudes osas, s.o 10 163 euro nõudes, mis tekkis sõiduauto Volvo V70 (reg nr-ga XXX ), sõiduauto Peugeot Boxer (reg nr-ga XXX ), sõiduauto Volkswagen Caravelle (reg nr-ga XXX ), sõiduauto Volkswagen Transporter Kombi (reg nr-ga XXX ) ja kaubiku Iveco Daily (reg nr-ga XXX ) võõrandamisest, jääb hagi kohtu menetlusse.
- Nagu märgitud, jäi kannatanu hagi osalise tagasivõtmisega kohtu menetlusse kannatanu 10 163 euro suurune nõue süüdistatavate vastu. Kõnealuse nõude palusid süüdistatavad ja nende kaitsja ning kannatanu esindajad lahendada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 kohaselt tuleb kompromissleping esitada allkirjastatult kohtule või avaldavad pooled kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 02.12.2019 kohtuistungil taotlesid pooled, et kohus kinnitaks kohtuliku kompromissi järgnevalt – süüdistavad tasuvad kannatanule kahjuhüvitisnõudena 9 000 eurot. Sellele summale ei lisandu viivisenõuet. Kõnealusest nõudest tasuvad süüdistatavad koheselt 5 1-19-4356 5 000 eurot. Ülejäänud osa nõudest ehk 4 000 eurot kohustuvad süüdistatavad tasuma kohtulahendi jõustumisest kahe kuu jooksul. Koheselt hüvitamisele kuuluva rahasumma ehk 5 000 euro osas esitasid süüdistatavad 02.12.2019 kohtuistungil ka täitmiskviitungi, mille kohus vastu võttis. Kohus, analüüsinud esitatud kompromissi tingimusi, leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid TsMS § 430 lg 3 tähenduses ei esine. Esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, see ei riku olulist avalikku huvi ja samuti ei näe kohus aluseid, mis viitaks võimalusele, et kompromissi ei oleks võimalik täita. Seega lõpetab kohus menetluse kriminaalasjas S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) hagis N A ja N A vastu võla ja viivise nõudes (TsMS § 431). Kohus selgitab ka, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
- Prokuratuur, süüdistatavad ja nende kaitsja taotlesid kohtult süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 274 lg 5 ja § 202 alusel. KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel. KrMS § 202 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
- Kohtu hinnangul märgib prokurör kohtule adresseeritud menetluse lõpetamise taotlustes õiguslikult relevantselt, et nii N A kui ka N A ette heidetavad teod on II astme kuriteod. N A süüdistatakse
§ 384lg 1 ja § 3811 lg 2 järgi kvalifiseeritavate kuritegude toimepanemises.
N A süüdistatakse aga
§ 384
lg 1 - § 22 lg 3 ja § 418 lg 1 järgi kvalifiseeritavate kuritegude toimepanemises.
§ 3811
lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on seadusandaja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
§ 384
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on seadusandaja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
§ 418
lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemisel on karistusraamideks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Analüüsides seadusandaja kehtestatud karistusraame, saab nentida vaid üht - tegemist on II astme kuritegudega, milliste koosseisude puhul saab kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.
- Kujundades seisukohta N A süü suuruse osas, jagab kohus prokuratuuri seisukohta, et tuvastatud asjaolude valguses ei saa pidada N A süüd suureks. Mis puudutab raamatupidamise kohustuse rikkumisega seotud süü suurust, siis nendib kohus, et N A on ette heidetavaks raamatupidamisdokumentide varjamine. Materjalidest nähtub seegi, et N A ei reageerinud korduvatele korraldustele, millega kohustati teda juriidilise isiku seadusliku esindajana raamatupidamisdokumente välja andma. 12.06.2018 viidi aga N A ja N A elukohas läbi läbiotsimine, mille käigus andis N A vabatahtlikult välja juriidilise isiku raamatupidamisdokumendid perioodi 2005-2016 kohta. Samuti leiti raamatupidamisdokumentatsiooni elektroonilistelt andmekandjatelt. Seega on rikkumine ehk dokumentide varjamine kõrvaldatud, dokumendid on olemas ja selliselt on tagatud ka võimalus saada ülevaade raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Hinnates eelneva valguses N 6 1-19-4356 A süü suuruse küsimust, siis ei saa jätta kõrvale asjaolu, et raamatupidamise kohustuse rikkumist on võimalik toime panna ka viisil, kus raamatupidamisdokumentatsioonile juurdepääsu kahjustatakse tagasipöördumatul viisil ehk näiteks dokumentide hävitamisega. On selge, et taolisel viisil rikkumise toimepanemisega kaasnev süü on suurem, kui see on rikkumise puhul, mida on võimalik n-ö tagasi pöörata. Kuna N A pani toime n-ö tagasi pööratava rikkumise, raamatupidamisdokumendid olid alles ja kõrvaldatud on võimatus raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ülevaate saamise kohta, siis ei näe kohus aluseid hinnata N A süüd suureks.
- Kohus jagab prokuratuuri seisukohta selleski, et N A süüd juriidilise isiku maksejõuetuse põhjustamisel on kohane hinnata mitte suureks. Süüküsimuse üle otsustamisel on õiguslikult lubatav tugineda ka süüdistusest väljapoole jäävatele isiku käitumisaktidele. Kohtu veendumusel on siinkohal arvestatavad ka N A juhitud juriidilise isikuga seotud asjaolud. Nii süüdistusest kui kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et N A juhitud juriidiline isik oli pikalt toiminud juriidiline isik, kelle majanduslikud raskused algasid 2015 aastal, kui koostööpartner S OÜ keeldus täitmast alates 2015 aasta lõpust OSAÜHINGu A E (kehtiv ärinimi S P OÜ) ees oma rahalisi kohustusi. See tõi omakorda S P OÜle (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) kaasa raskused tema enda võlausaldajate ees, mis tingis omakorda juriidilise isiku vara ebamõistlikel, turuhinnast madalamal tasemel võõrandamise. Kohus möönab, et taoline käitumine kahjustas võlausaldajate huve ning juriidilise isiku seadusliku esindaja käitumine tekkinud majanduslikus olukorras oli ja on taunitav, ent käitumisaktide jada ei saa vaadelda lahus olevalt neist põhjustest, mis vara võõrandamisele eelnesid. Kokkuvõtvalt kohus leiabki, et N A tehtud juhtimisotsused juriidilise isiku vara võõrandamisel olid ebaõiged, juriidilise isiku vara vähendati kohustustevastase kahjustamisega, sellega kaasnes maksejõuetus, sellega põhjustati kahju, ent kogu asjaolude tervikpilti hinnates pole võimalik hinnata N A süüd sedavõrd suureks, mis peaks kaasa tooma järelduse kriminaalmenetluse jätkamise kohta. Süü suuruse hindamisel on määravaks seegi, et kannatanu S P OÜ (kehtetu nimega OSAÜHING A E ) (pankrotis) kriminaalmenetluses lahendatavat tsiviilhagi on N A ja N A asunud tasuma, kannatanu tsiviilhagist on enam kui pool juba tasutud, selle kohta esitati kohtule täitmiskviitung, mis tähendab, et N A kui ka N A on mõistnud oma teo olemust ja tagajärgi ning võtnud ette samme oma rikkumise kõrvaldamiseks ja heastamiseks.
- N A on ette heidetavaks maksejõuetuse põhjustamisele kaasaaitamine. Õigusteooria kohaselt on osavõtt täideviimisega võrreldes kergem teo toimepanemisevorm. St, et kui täideviija osas hindab kohus süü väikeseks, siis ei saa üldjuhul kaasaaitaja kui osavõtja vastutus ega süü olla suuremad kui seda on vahetul täideviijal. N A seonduvalt tõi kohus välja põhjused, miks tuleb hinnata tema süü väikeseks. Kõnealused põhjendused on üle kantavad ka N A kui maksejõuetuse põhjustamisele kaasaaitajale, tuues kaasa järelduse tema süü väiksuse kohta. Siingi on oluline, et enam kui pool kannatanu tsiviilhagist on tasutud ja nii N A kui ka N A on väljendanud valmisolekut tasuda kannatanule ka ülejäänud kahju kahe kuu jooksul.
- Täiendavalt süüdistatakse N A selles, et ta omandas ja hoidis oma elukohas relvaloata püstolit Browning ja viite püstolipadrunit. Juba varasemalt osutas kohus, et seadusandja on
§ 418
lg 1 karistusraamidena sätestanud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtu veendumusel saab seadusandaja karistusraamidest järeldada, et seadusandja pole pidanud
§ 418lg 1 järgi kvalifiseeritavat kuritegu ülemäära raskeks kuriteoks.
Hinnates N A süü suurust, siis jagab kohus prokuratuuri seisukohta, et N A süüd pole põhjust hinnata suureks, mis nõuaks tema suhes menetluse jätkamist. Siinkohal märgib kohus, et iseenesest võimaldab relvaseaduse § 28 lg 1 p 3 füüsilisel isikul soetada, omada ja vallata relva turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks) (vt ka relvaseaduse §-d 29 ja 30). Küll tuleb relva soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks täita seaduses sätestatud nõudeid – mh tuleb omada relvasoetamisluba. Käsitataval juhul oli N A jätnud relva omandamiseks ja hoidmiseks vajalikud eeldused täitamata. Võttes arvesse, et N A on varem karistamata isikuks, leiab kohus, 7 1-19-4356 et üldjoontes on N A alust pidada õiguskuulekaks, ühiskonnas väljakujunenud arusaama järgivaks isikuks. St, et
§ 418
järgi kvalifiseeritavat rikkumist saab tema puhul pidada üksikjuhtumina toime pandud teoks, mis viib koostoimes seadusandja kehtestatud karistusraamidega järelmini, et N A süü pole hinnatav suurena.
- KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise üle otsustamisel tuleb hinnata ka süüdistatavate valmisolekut tekitatud kahju ja menetluskulude hüvitamiseks. Kohus tõi juba varem välja, et kannatanu ja N A ning N A vahel sõlmiti kompromiss, mille kohaselt hüvitavad N A ja N A kannatanule kuriteoga tekitatud kahjuna 9 000 eurot. Kohus osutas juba varem, et kõnealusest nõudest on N A ja N A poolt tasutud 5 000 eurot ja nad on nõus võtma kohustuse tasuda ülejäänud kannatanu nõue kohtumääruse jõustumisest kahe kuu jooksul. Lisaks on N A võtnud kohustuse hüvitada kriminaalmenetluse kulu 420 eurot, mis tekkis seoses tulirelvaekspertiisiga. Muid kulusid menetluses tekkinud ei ole.
- Mis puudutab avaliku menetlushuvi kriteeriumi, siis sellega seotult märgib kohus, et kõnealuse kriteeriumi täidetust hinnates võtab kohus arvesse, kas ja millist ja kui suurt mõju avaldasid N A ja N A teod - mida suurem on isiku teoga põhjustatud tagajärg, kahju ja/või õigushüvede riive, seda suurem on ka konkreetses asjas esinev avalik menetlushuvi.
§ 3811
koosseisu puhul on kaitstavaks õigushüveks raamatupidamiskohustuslasega seotud isiku võimalus saada usaldusväärseid andmeid raamatupidamiskohustuslase majandusliku seisundi kohta. Tavajuhtudel on taolise teabe saamise õigustatud subjektiks osanik, võlausaldaja, lepingupartner jne.
§ 384
koosseisu puhul kaitstakse pankrotivara võimalikku vähenemist võlausaldajate kahjuks.
§ 418näol on tegemist abstraktse ohudeliktiga.
Kuigi iga käitumisakt, mis vastab mõnele karistusseadustiku eriosa koosseisu tunnustele, riivab vähemal või rohkemal määral ka kollektiivseid õigushüvesid, siis nendib kohus, et menetletavad majandusalased süüteokoosseisud on toimiku materjalidest nähtuvalt seotud primaarsena konkreetse isikutega ringiga. Kollektiivsete õigushüvede riive on käsitataval juhul olnud sekundaarse tähendusega ja minimaalne. Kohus on seisukohal, et mida väiksem on konkreetsel juhul olnud kollektiivsete õigushüvede riive/kahjustamine, seda väiksem on ka avalik menetlushuvi. Mis puudutab
§ 418
koosseisu, mille näol on tegemist abstraktse ohudeliktiga, siis evib kaalu ohudelikti olemus ehk see, et ühtegi reaalset ohtu pole realiseerunud. Seega ei saa rääkida siingi, sh arvestades ka N A varasemat õiguskuulekust, asjaolude esinemisest, mis peaksid tingima menetluse jätkumise avalikust menetlushuvist tulenevalt. Mis puudutab tekitatud kahju suurust, siis nendib kohus, et tekitatud kahju on suur. Samas on kannatanu nõuded kaitstavad tsiviilkohtumenetluse käigus, millist õigust on kannatanu realiseerinud ja realiseerimas ning kannatanu nõuded on tagatud ka tsiviilõiguslike hagi tagamise meetmetega. Kriminaalasja jäänud tsiviilõiguslikku nõuet on N A ja N A asunud juba tasuma ja on väljendanud oma nõusolekut tasuda see täies mahus kahe kuu jooksul. Asjakohane on seegi, et kohus tagas kannatanule võimaluse väljendada kohtuistungil oma seisukohta kriminaalmenetluse lõpetamise osas, ent kannatanu kriminaalmenetluse võimaliku lõpetamise osas vastumeelsust ei väljendanud. Toodud asjaoludest nende kogumis saab järeldada, et kriminaalmenetluse lõpetamisega saabuks konkreetses kriminaalasjas olevatele menetluse pooltele õigusrahu ning tegemist on argumendiga, mis annab täiendavat kaalu otsustuseks, millega lõpetada kriminaalmenetlus N A ja N A suhtes. 22. Prokuratuur, N A ja N A ning nende kaitsja leppisid kokku, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse rahuldamisel tuleb N A ja N A täita järgmised kohustused. N A peab tasuma riigi tuludesse kuue kuu jooksul 2 500 eurot ja hüvitama kannatanule kahe kuu jooksul tsiviilhagi summas 2 000 eurot. N A peab tasuma riigi tuludesse kuue kuu jooksul 2 500 eurot, hüvitama kannatanule kahe kuu jooksul tsiviilhagi summas 2 000 eurot ning tasuma menetluskuluna 420 eurot seoses tulirelva ekspertiisiga. 8 1-19-4356 Hinnates määratavate kohustuste suurust, siis märgib kohus, et seadusandaja on ette näinud N A ja N A inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
§ 56
lg 2 sätestab ka, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Tutvudes N A ja N A varasemate andmetega, siis nendib kohus, et nad mõlemad on kriminaalkorras karistamata. Prokuratuur on kohtule adresseeritud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlustes välja toonud, et neist kummagi suhtes ei viida läbi ka täiendavaid menetlusi. Võttes arvesse ka N A ja N A vanust, esineb alus järelduseks, et tegemist on olnud inimestega, kes on käitunud ja oma elu korraldanud õiguskuulekalt ja neile etteheidetavad teod on n-ö juhuslikku laadi süüteod. Koostoimes menetluse käigus tuvastatud tegude tehioludega viib eelmärgitu järelduseni, et ka võimaliku süüdimõistmise korral oleks N A ja N A kohaldatavaks karistuse liigiks rahaline karistus.
§ 44
lg 1 võimaldab kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. St, et sanktsioonimäära keskmine määr oleks karistusena 265 päevamäära. Kuna kohus hindab nii N A ja N A süü väikseseks, siis tähendaks see, et võimaliku süüdimõistmise korral jääks ka neile mõistav karistus alla sanktsioonimäära keskmise määra. Lisaks kohalduks kahtlusteta ka karistust kergendav asjaolu, mis väljedub kannatanule kahju hüvitamises (vt
§ 57lg 1 p 2).
Nimetatu tooks omakorda kaasa väiksema karitusmäära kohaldamise. Kaaludes eelneva pinnalt kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses kokku lepitud kohustuste suurust, on kohus veendumusel, et tegemist on rahalise vääringuga, mis arvestab N A ja N A ette heidetavate tegude tehiolusid nende tervislikkuses, samuti riivatud õigushüvesid ja võtab arvesse N A ja N A isikuid, sh varasemate karistuste puudumist. Lisaks peavad N A ja N A tasuma kohtumääruse jõustumisest kahe kuu jooksul kannatanu nõude, N A tuleb aga täiendava rahalise kohustusena tasuda ka kriminaalmenetluse kuluna 420 eurot tulirelvaekspertiisi kulu. Seega on tegemist kogumis küllaldaselt suurte rahaliste kohustustega, mis koostoimes N A ja N A isikuandmetega annavad kohtule küllaldase veendumuse, et neile kohaldatavad õiguslikud järelmid on piisav reageering nii etteheidetavate tegude kui edaspidise õiguskuulekuse kontekstis. Seega on kriminaalmenetluse lõpetamine N A ja N A suhtes põhjendatud. Kooskõla on saavutatud ka konfiskeerimisele kuuluva vara ning asitõenditega toimimise viisi üle. 23. Kohus märgib ka, et kohustuste täitmata jätmine ei too kaasa väljamõistetud kohustuste sundtäitmist, vaid sellega kaasneb kriminaalmenetluse uuendamine KrMS § 202 lg 6 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 9