Obsah (5)

§ 115§ 127§ 128§ 132§ 139

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2020. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-9659 Kohtuasi J. K.a avaldus Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse 4 kort

) § 3 p 6 võivad võlaõiguslikud kohustused isikutele tuleneda ka muuhulgas seadusest tulenevast alusest. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et 26.06.2017.a. avastati Hariduse 4 kanalisatsioonipüstakus ummistus, mille tõttu sai reoveekahjustusi J. K.a korter (eriomand) nr x. Vaidlust ei ole ka selles, et ummistus tekkis kanalisatsioonipüstakus, mitte J. K.a eriomandi piiridesse jäävas kanalisatsioonitorustikus nagu esialgselt püüdis puudutatud isik oma vastuses muljet jätta.

1. Kohus on seisukohal, et ühiskommunikatsioonide korrashoiukohustus ei hõlma mitte üksnes ühistu õigust sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid oma liikmete ja teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega (põhikirja p 5.11, I kd tl 150), vaid hõlmab ka kohustust kontrollida, et elamu korrashoiuks vajalikud tööd teostatakse, teostatakse selleks pädevate isikute poolt vajaliku dokumentatsiooni alusel ning vastuvõetud tööd on nõuetekohased (hoolsuskohustus). Kohus nõustub avaldajaga, et magistraaltorustiku ning ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku lammutamiseks on ehitusseadustiku (EHS) Lisa 1 kohaselt nõutav ehitusluba, mida käesoleval juhul korteriühistu ei taotlenud. Eeltoodut kinnitavad puudutatud isiku seadusliku esindaja R. S. kohtuistungil vande all antud ütlused: „ Milleks? See oli korteriühistu üldkoosoleku otsus….“ (I kd tl 57 pöördel) Tõendatud on ka asjaolu, et isikul, kellelt tööd vastu võeti, FIE G. A.ul ei ole majandustegevuse registris (MTR) vajalikku registreeringut ja asjaomast pädevust kanalisatsioonitöödega 6 tegelemiseks (I kd tl 80). Vastav registreering ja pädevus on küll olemas OÜ-l X (I kd tl 156157), mille juhatuse liikmed on G. A. ja K. G. (I kd tl 155). Teostatud tööde eest esitas arve FIE G. A. (I kd tl 26-27). Avaldaja seaduslik esindaja kinnitas vande all, et korteriühistul oli töövõtuleping kanalisatsioonipüstaku renoveerimiseks sõlmitud FIE-ga G. A. (I kd tl 57 pöördel) ja tööd teostas tema (samas) Kohus nõustub avaldaja seisukohaga selles, et korteriühistu vastutab FIE G. A.u tegevuse eest TsÜS § 132 lg 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmise ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kuivõrd korteriühistu kasutas oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisel teist isikut (FIE G. A.), vastutab korteriühistu ka temast tulenevate asjaolude eest (vt Riigikohtu 27.11.2019.a. määrus tsiviilasjas nr 2-17-6423)
2. Ummistuse tekkimist püstakus võib seostada vahetult enne seda teostatud püstaku vahetuse töödega. Toru puhatust pärast teostatud töid ei tehtud. Eeltoodut kinnitab FIE G. A. teostatud tööde akt ja arve (I kd tl 26-27). Kuigi tunnistaja G. A. väitis, et puhastus tehti (I kd tl 64 ja 64 pöördel) väitis korteriühistu, et puhatustööd ei tellitud ning puudus mõistlik põhjus, miks korteriühistu pidi antud teenuse tellima (I kd tl 139). Kohus korteriühistuga ei nõustu. Kohtu hinnangul tuleks ühiskommunikatsioonide (sh kanalisatsioonipüstakute) korrashoiu tagamise kohustuse täitmiseks perioodiliselt teostada kanalisatsioonipüstaku puhatust (mitte üksnes siis kui on aset leidnud kahjujuhtum), vältimaks võimalikke ladestumisi pikema aja vältel. Korteriühistu seadusliku esindaja väitel profülaktilisi puhastusi ei teostatud, puhatust tehti siis, kui oli kusagil ummistus (I kd tl 56 pöördel). OÜ X akti järgi eemaldati ummistuse likvideerimisel püstakust aja jooksul kanalisatsioonitorustiku seintele kogunenud mustus, paberkäterätikud, mis ei olnud lagunenud ning mille tõttu ladestusid torustikku ka olmekeemia jääkidest tekkivad rasvalademed ja muud jäägid (I kd tl 34). Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et püstakus ei olnud enne vaidlusalust ummistust tehtud puhatust aastaid (viimane kord tõenäoliselt
3. aastal vt R. S. ütlused I kd tl 56 pöördel). Kohus nõustub, et hoolika remonditööde teostamise käigus tulnuks pärast ühiskanalisatsiooni torude vahetust kontrollida ka kanalisatsioonitoru põlve ning puhastada settest. Puhastustööd teostati nt 2014.a. avaldaja korteriga külgneva püstaku vahetamise järel (I kd tl 18) ning pärast seda kuni
4. aasta suveni probleeme ei esinenud.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat korteriomanike ühise omandi majandamise ja kaasomandi korrashoidmise (sh korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine) kohustust. Korteriühistu korraldas küll kanalisatsioonipüstakute vahetuse elamus, sõlmis selleks töövõtulepingu, kuid ei kontrollinud piisavalt tööde teostaja pädevust, tööde teostamise kvaliteeti, võttis tööd vastu piisavalt hoolikalt veendumata teostatud tööde ohutuses. Arvestades, et avaldaja kasutas FIE G. A.ut oma seadusest tulenevat kohustuste täitmisel, vastutab korteriühistu ka seetõttu viimase kui oma tegevuse eest. Korteriühistu poolne kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumine on tõendatud, seega on võimalik ühistu vastutus KÜS lg 2 ja

§ 115lg 1 järgi.

Vastavalt

§ 115

lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 7 Kahju hüvitamise eeldused on

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 järgi: ühistu poolne kohustuse rikkumine; vastutus korteriomaniku ees; kahju tekkimine korteriomanikul; põhjuslik seos väidetava rikkumise ja kahju vahel.

1. Vaidlust ei ole selles, et J. K.a korter sai olulisi reoveekahjustusi. Uputuse eelselt oli avaldaja korter heas seisukorras ning müügis (fotod I kd tl 20-25) Fekaalireostuse tagajärjel olid ruumid kasutuskõlbmatud (I kd tl 28-32, II kd 16-20). Põhjusliku seose tuvastamisel juhindub kohus conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 23). Püstakus 2017.a. juunikuus ummistust tekkimata, ei oleks avaldaja korter reovee kahjustust saanud. Renoveerimistööd avaldaja korteris tehti
2. aastal. Menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit (sh tunnistajate ütlused) selle kohta, et ajavahemikus 2014.a renoveerimistööde tegemisest avaldaja korteris kuni 2017.a püstaku vahetuse ja ummistuse tekkimiseni oleks esinenud mingisuguseid probleeme avaldaja kanalisatsioonitorustikus.
3. Avaldaja ja nõuab korteriühistult kahju hüvitamist. Kahju suuruse tõendamiskoormis lasub avaldajal.

§ 127

lg 1 on kohaselt kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul on põhjuslik seos püstaku ummistuse ja avaldaja korteri reoveekahjustuse vahel ilmne. Tulenevalt

§ 128

lg 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju nõudeid

§ 132

sätestatud ulatuses Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

1. lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on märkinud, et

§ 132mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte.

§ 132

lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Üldjuhul tuleb hüvitada kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamise all mõeldakse siinkohal olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist (vt Riigikohtu 25.02.2009.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08) 24. Avalduse kohaselt seisneb avaldajale tekitatud kahju alljärgnevas: - Korteri puhastamise ja kahjustatud pindade lammutamise ning desinfitseerimise kulu 2668, 10 eurot; 8 Avaldaja on lisanud arved ja arvestuse ummistuse tagajärjel tekkinud kahju suuruse kohta (I kd tl 36-44, 53, 66-74). - korteri endise seisukorra taastamise eeldatav kulu vastavalt X OÜ hinnapakkumisele 18 829, 20 eurot (sh töötasu, transport jm kulud) (I kd tl 64-65) - avaldaja poolt korteriühistule tasutud kommunaalmaksed ajavahemiku eest 2 510, 68 eurot (I kd tl 22) Enne reoveeuputust oli avaldaja korter müügis, uputuse tõttu muutusid ruumid kasutuskõlbmatuks, mistõttu korterit enam müüa ei saanud. Samas tuli avaldajal tasuda korteriühistule kommunaalmakseid. - õigusabikulu suhtlemiseks korteriühistuga 840 eurot (arvestusega 5 tundi I kd tl 76-79). Kokku on avaldajale tekitatud kahju 24 847, 94 eurot (21 497, 26 + 2 510, 68 + 840). 24.1 Korteriühistu on seisukohal, et avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud kahju suurust. Puudutatud isik leiab, et avaldaja esitatud X OÜ hinnakalkulatsioon on ebausaldusväärne, kuivõrd sellel on märgitud vaid tööde nimetused ja summad, puuduvad tööde mahud, kasutatavate ehitusmaterjalide kogus jms. Dokumendi alusel ei ole võimalik tuvastada, kas selle märgitud suurus on korteri endise seisukorra taastamise kulu. Ühistu on seisukohal, et ehitistööde maksumus on mitu korda väiksem (I kd tl 140) Kohus möönab, et hinnapakkumisel puuduvad eeldatavad tööde mahud, materjalide kogused, millistest arvestustest on lähtutud tööde hindande märkimisel, milline on nt töötunni hind. Samas on tõendatud, et hinnapakkumise esitanud äriühingu esindaja oli varem korterit näinud (tl II kd tl 38, tunnistaja J. K.a ütlused). Kuigi korteriühistu on väitnud, et ehitustööde tegelik maksumus on kordades väiksem, ei ole millegagi oma väidet tõendanud ja esitatud hinnapakkumises märgitut ümber lükanud. Tunnistaja A. B. arvates kajastab hinnapakkumine neid töid, mida on vaja teostada J. K.a korteris selle endise seisundi taastamiseks (II kd lk 37 pöördel) Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul, arvestades tõendatud reoveekahjustuste ulatust, alust lugeda esitatud tõendit ebausaldusväärseks. Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega selles, et kuivõrd sarnaste korterite turuväärtus on ca 10 000 eurot, ei saa avaldaja kahju või korteri taastamiseks eeldatavalt vajaminev kulu olla suurem kui 10 000 eurot. Kuigi korterite turuhind võib mõne aastaga oluliselt muutud, ei ole alust arvata, korteri väärtus reoveeuputuse kahjustusi saamata, oleks käesoleval ajal 10 000 eurot. Kahjuhüvitise kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. 24.2 Kohus on seisukohal, et avaldaja toodud korteri puhastamise ja kahjustatud pindade lammutamise ning desinfitseerimise kulu 2668, 10 eurot on tõendatud ja põhjendatud. 24.3 Kohtu arvates on aga põhjendamatu avaldaja nõue hüvitada avaldaja poolt korteriühistule tasutud kommunaalmaksed ajavahemiku eest 2 510, 68 eurot (I kd tl 22). J. K.a korter oli küll enne reoveeuputust müügis ja avaldaja väitel oli olemas ka eeldatav ostja. See väide millegagi tõendatud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et korteri ostu-müügi tehing jäi toimumata uputuse tõttu. 24.4 Kohus ei nõustu ka avaldaja kohtueelsete õigusabikulude nõude suurusega. Riigikohus on märkinud, et kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada on otsene varaline kahju

§ 128lg 3 mõttes.

Viidatud sätte kohaselt hõlmab kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtumenetluse-eelsed 9 menetluskulud on eeltoodu alusel hüvitatavad (vt ka Riigikohtu 21.09.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15, p 33; 05.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 18). Avaldaja esindaja märgib, et alles pärast seada kui avaldaja pöördus
4. aastal oma lepingulise esindaja vahendusel korteriühistu poole, vastas ühistu J. K.a pöördumisele (I kd tl 10). Avaldaja esindaja väide ei vasta tegelikkusele. Korteriühistu seaduslik esindaja R. S. on vastanud J. K.a pöördumisele (kahjunõude avaldusele I kd tl 45) 29.06.2017.a. (I kd tl 46). Kohus nõustub aga sellega, et kuivõrd avaldaja üritas korteriühistuga saavutada mõistliku kompromissi ja see ei õnnestunud, vajas avaldaja oma rikutud õiguste kaitseks õigusabi. Avalduse kohaselt on J. K. kasutanud kohtueelses menetluses õigusabi kokku 5 töötunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käiemaks. Advokaadiüroo Alterna on esitanud arveid tasumiseks kokku (I kd tl 76-79 ) 789, 6 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on õigusabikulu kohtueelses menetluse korteriühistule kahjunõude esitamiseks (arvestades eeldatavalt vajaminevat ajakulu ja töömahtu) ülepaisutatud, kohus peab mõistlikuks õigusabikulu 3 töötunni eest ehk 3x 140 ehk 420 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga 504 eurot. 24.5 Eeltoodud põhjendustel loeb kohus põhjendatud avaldaja kahju suuruseks 504+ 2668, 10 + 18 829, 20, kokku 22001, 30 eurot
5. Puudutatud isik on seisukohal, et tekkinud kahju on osaliselt põhjusliku seoses kahjustatud isikust ehk avaldaja on ka ise vastutav tekkinud kahjustuste eest, mistõttu tuleb korteriühistu arvates väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada. Vastavalt

§ 139

lg 1 kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi

1. lõike järgi kohaldatakse lõikes 1 sätestatut muuhulgas ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. 25.1 Korteriühistu leiab, et kahjuhüvitise vähendamist õigustavad järgmised asjaolud: - avastanud lekke, ei olenud võimalik avaldaja korterisse pääseda enna 26.06.2017 õhtut. Kui ühistu esindajal oleks võimalik olnud avaldaja korterisse pääseda kohe õnnetuse avastamise hommikul, ei oleks eeldatavalt kahju sellises ulatuses tekkinud. - avaldaja hakkas uutuse tagajärgi likvideerima ca nädala möödudesKorteri seinad ja põrand olid pikka aega märjad, mis andis võimaluse niiskuse ja hallituse levimiseks ja imbumiseks. Korteriühistu leiab, et kahjuhüvitist tuleks vähendada vähemalt 80% võrra ning mõista korteriühistult välja kahju 20% ulatuses. Kohus eeltooduga ei nõustu. Isegi juhul kui nõustuda sellega, et kohe ei õnnestunud ühistu esimehel avaldaja korterisse pääseda, oli võimalik santehnikutel kontrollida püstaku võimalikku ummistust avaldaja korterisse pääsemata ja sulgeda koheselt vesi. Kohus ei nõustu ka väitega nagu oleks avaldaja mingil moel viivitanud kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimisega. Eeltoodu lükkab ümber tunnistaja A. Z. ja J. K.a ütlused kohtuistungil. J. K. selgitas, et A. Z. puhastas korteri fekaalireostusest järgmisel hommikul kohe (II tl 63). A. Z. kinnitas, et puhastas korteri järgmisel päeval (II kd tl 65 pöördel). 25.2 Kohus nõustub aga puudutatud isiku seisukohaga selles, et avaldaja on osaliselt vastutav kahju ulatuse eest. Kohtumenetluses on tõendatud, et reovesi tungis avaldaja korterisse ja tekitas ulatuslikke kahjustusi avatud toru kaudu, kus aval puudus kork. Korteriühistu seaduslik esindaja R. S. 10 juhib avaldaja tähelepanu korkide puudumisele kanalisatsiooni torustiku otstes (I kd lk 46). Avaldaja ise pole korkide puudumise väiteid millegagi ümber lükanud. Tunnistaja A. B. ütlused: „.. korgi olemasolu ei oleks midagi päästnud..“ (II kd tl 59), „ vannitoas avatud pesumasina toru põrandal, ja sealt oli ka tulnud,…isegi kraanikausi äravoolutorus, mida ei oldud kunagi kasutatud, oli toru paberit. Fekaale ja toidujäätmeid täis..“(II kd tl 59 pöördel). … on kinnitanud, et aval puudus kork……Tunnistaja G. A.u ütlused „…reovesi tuli üles nii köögist kui vannitoast, seal olid lahtised torud (II kd 64 pöördel) Tunnistaja A. Z. ütluste kohaselt „… oli näha, et korgid olid ära lennanud II kd tl 65 pöördel). Kuivõrd kõik teised kohtuistungil ära kuulatud tunnistajad märkisid, et korke torudel ei olnud ning ka avaldaja ise ei ole väitnud et toruotsad korteris olid kaetud, samuti arvestades kahjustuse ulatust, on kohtu hinnangul kinnitust leidnud asjaolu, et toruotsad olid avatud. Kohus nõustub, et kanalisatsioonipüstakus ummistuse tekkimisel ja veetaseme tõusul
2. korruse korteri kanalisatsioonitorustikku, ei oleks korgi olemasolu vältinud võimaliku surve tõttu uputuse teket korteris, kuid eeldatavalt oleks selle ulatust vähendanud. Arvestades, et avaldaja korteris ei elanud ega viibinud, pidi ta kohtu hinnangul korteriomanikuna tegema kõik hoidmaks ära katmata toruavadest tuleneva võimaliku ohu. Kohtu hinnagul on avaldaja jätnud tarvitusele võtmata nn preventiivsed abinõud kahju tekkimise vältimiseks või kahju vähendamiseks. Kohus nõustub sellega, et korkide peamine eesmärk on vältida mustuse sattumist torustikku ja heitgaaside sattumist korterisse ning kui tõusnud reovesi ei oleks saanud väljapääsu avatud torude kaudu, oleks leidnud muu väljapääsu nt dušikabiini ja/või WC poti kaudu, kuid eeldatavalt oleks mõjutanud reoveekahjustuste ulatust. 25.3 Kahju vähendamise või vältimise kohustuse rikkumise tagajärjeks on see, et kahju tekitaja ei peahüvitama kahju ulatuses, milles kannatanu oleks saanud seda oma tegevusega vältida või vähendada. Hinnates tõenäosust kui suures ulatuses kannatanust tulenevad asjaoud või temast lähtuv risk kahju tekkimist soodustas, leiab kohus, et avaldajast tulenevad asjaolud mõjutasid kahju ulatust kohtu hinnagul 30% ulatuses, korteriühistust tulenevad asjaolud 70% ulatuses, mistõttu jätab 30 % tekitatud kahjust avaldaja enda kanda ja mõistab korteriühistult välja 70%. Seega mõistab kohus korteriühistult Hariduse 4 J. K.a kasuks 15 400, 91 eurot (70% 21001, 30 eurost).
3. Avaldaja esindaja palub kohtul kooskülas TsMS § 45 lg 6 edastada prokuratuurile kuriteoteade tunnistajate G. A.u ja K. G. poolt vande all teadvalt vale ütluste andmise osas. Esitatud taotluse osas märgib kohus, et TsMS § 45 lg 6 kohaselt kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate politseile või prokuratuurile. Säte reguleerib olukorda, kus kuriteo tunnused ilmnevad kohtu, mitte mõne menetlusosalise hinnangul (vt TsMS § 45 lg 6 komm). Viimasel juhul saab menetlusosaline esitada kuriteoteate tavalises korras vastavalt KrMS §
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 tuginedes menetlusosaliste kulud nende endi kanda. 11 / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 12