lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohus kuulutas V. Š.i pankroti välja 09.07.2019.a kohtumäärusega ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Võlgniku pankrotimenetluses esitati kokku 4 nõuet kogusummas 9 567,80 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 31. oktoobril 2019. Koosolekul tunnustati kokku 4 nõuet summas 9 567,80 eurot. Võlgnik ja võlausaldajad koosolekule ei ilmunud. Pankrotihaldur koostas 14.11.2019 jaotusettepaneku ning avaldas teate Ametlikes Teadaannetes 14.11.2019. 26.11.2019 kinnitas Viru Maakohus 14.11.2019. a jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas. 30.12.2019 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt palus lõpetada V. Š.i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu
nimetatud väljamaksete kohta
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – puudub
lg 1 p 3 (
) massikohustused – puuduvad; 3
lg 1 p 4 (
Pankrot kuulutati välja
Pankrotimenetluses on halduril õigus saada tasu ja menetluse läbiviimiseks on haldur kasutanud bürooteenuseid. Haldur palub määrata tasu
lg 11 alusel ja anda võlgnikule menetlusabi summas 397,00 eurot (lisandub käibemaks) ning mõista tasu välja haldurit teenindavale büroole OÜle Civilex.
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et V. Š.i pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad võimetusest tasuda kohustused võlausaldajate ees. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 5 V. Š.i pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 1 400 eurot (elatis); AS BIGBANK nõue summas 271,62 eurot, OÜ Aktiva Finants nõue 805,77 ja Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 7 090,41 eurot.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada Tiia Kalaus halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes
§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 13.05.2019 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku V. Š.i võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, võlausaldajad nõustusid sellega, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Kohus nõustub taotlusega algatada V. Š.i suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad V. Š.i suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata 6 võlgniku V. Š.i usaldusisikuks V. Š. ise, kuna kohus on veendunud, et V. Š. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu kinnitamine ja menetlusabi taotlus
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Haldur palub määrata halduri tasuks ja kuludeks 396,80 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,36 eurot, kokku 476,16 euro ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks. Kuivõrd V. Š.i pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur V. Š.i nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 396,80 eurot, millele lisandub käibemaks 79,36 eurot, kokku 476,16 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab V. Š.ile menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 396,80 eurot (lisandub käibemaks 79,36 eurot), kokku 476,16 eurot, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele OÜ CiviLex kontole nr xxxxxxxxxxx AS-s Swedbank. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.