Obsah (8)

§ 49§ 37§ 120§ 121§ 41§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1508 Määruse kuupäev 31. detsember 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi A. K (K) kaebus Viru Vangla toimingute (kaebaja terviseandmeid

) § 120 lõike 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme.

1. Praeguseks menetlusstaadiumiks on kaebuses esitatud nõuetest vaatluse alla jäänud üksnes nõue tuvastada Viru Vangla (täpsemalt Kai Irdi ja Anu Möldri) toimingute õigusvastasus, mis seisnesid kaebaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide saatmises kaebajale lahtiselt, kõrvalistel isikutel tutvumist võimaldaval viisil.
2. Koos kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusega esitas kaebaja kohtule täiendavad taotlused. Täiendavalt on kaebaja esitanud nõude tuvastada Viru Vangla inspektor-kontaktisik Madis Rausi toimingute õigusvastasus, kes kasutab kaebaja isikuandmeid tema maine kahjustamiseks ja õiguste piiramiseks ning sunnib kaebajat tegema inimväärikust alandavaid töid, hoolimata kaebaja haigusest. Kaebaja on lisaks veel palunud vaadata läbi ametnike tegevus seoses sekkumisega meditsiiniabi osutamise protsessi, tervisekahju tekitamisega, psühholoogilise vägivallaga ja näljaga piinamisega. Samuti palub kaebaja, et kohus nõuaks välja kõik kaebaja
3. a veebruaris vanglale esitatud pöördumised ja vastused nendele, et saada täielikumat ülevaadet vanglaametnike õigusvastasest käitumisest ning teha otsus nende toimingute suhtes. 10.
4. Kuna kaebaja esitas need taotlused täiendusena algses kaebuses esitatud nõuetele, tuleb täiendavate nõuete esitamist käsitada kaebuse muutmise taotlusena

§ 49

lõike 1 ja lõike 3 tähenduses.

§ 49

lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning 3 3-19-1508 kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

-i kohaselt lubatav.

§ 37lõikest 3 tulenevalt peavad kaebuse nõuded olema omavahel seotud.

10.2. Kohus ei pea kaebuse muutmist praegusel juhul põhjendatuks. Kohtule ei ole arusaadav, kuidas algsest kaebusest praeguseks vaatluse alla jäänud nõue ja täiendavalt esitatud nõuded on omavahel seotud või kuidas täiendavalt esitatud nõuded aitaksid kaasa algsest kaebusest järele jäänud nõude eesmärgi saavutamisele. Kohtu hinnangul ei oleks kaebuse muutmine taotletud kujul otstarbekas ka menetlusökonoomiat silmas pidades, kuna tooks kaasa ühe asja raames erinevate ja üksteisest sõltumatute vaidluste menetlemise. Eelnevale tuginedes jätab kohus kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et iga eraldiseisva probleemiga seoses tuleb kohtule esitada eraldi kaebus. 11.

§ 120

lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada ka järele jäänud nõude osas, st Kai Irdi ja Anu Möldri tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 12. Kaebaja väidab, et Anu Möldri (Viru Vangla veebilehe andmete kohaselt direktori asetäitja) ja meditsiiniosakonna juhataja Kai Ird on tema järelepärimistele koostanud terviseandmeid sisaldavaid vastuseid ja saatnud need talle avatuna. 13.

§ 121

lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta

§-de 37−39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus leiab, et kaebaja on jätnud osaliselt kaebuse puudused kõrvaldamata ja need puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebajal tuli vastavalt Tartu Halduskohtu

1. augusti
2. a määrusele kohtule täpsustada, millised konkreetsed terviseandmeid sisaldavad dokumendid (kuupäevad ja registreerimisnumbrid) saadeti talle avatuna. Oma
3. augusti
4. a avalduses viitab kaebaja Anu Möldri koostatud dokumendiga seoses Viru Vangla inspektor-kontaktisiku üksuse juhi ülesannetes
5. märtsi
6. a vastusele nr 6-10/8132-2 kaebaja
7. veebruari
8. a pöördumisele. Kaebaja selgitab: „Delikaatsete isikuandmete kaitset rikkuvad muud dokumendid, mis Anu Möldri mulle väljastas, olid seotud minu diabeettoitumise tühistamisega. Täpsemalt öelda ei saa, kuna need vastused ei ole mul säilinud, aga halduskohus võib saata järelepärimise vastuste osas minu 26.02.2019.a taotlusele nr 6-10/8132-1, nr 6-10/813-
9. Kus mulle antakse selgitus, miks tühistatakse minu diabeettoitumine, mille tagajärjel minu enesetunne halvenes“. Viru Vangla ei edastanud kohtule dokumenti registreerimisnumbriga 6-10/813-1, kuna see dokument ei ole seotud kaebajaga. Viru Vangla
10. märtsi
11. a vastuskirja nr 6-10/8132-2, mille Viru Vangla vastusena kohtunõudele kohtule edastas, ei ole koostanud ega allkirjastanud Anu Möldri. Nimetatud dokumendis ei käsitleta küsimust, miks kaebaja dieettoitumine tühistati, vaid anti teada, millal kaebajale määratud dieet lõppes. Kohus ei ole seetõttu kaebuse põhjendusi arvestades veendunud, et kaebaja on kaebust esitades pidanud silmas just selle dokumendi talle edastamise küsimust. Kuna ka pärast kaebaja antud selgitusi on ebaselge, millise dieettoitumist käsitleva dokumendi üleandmise toimingu õigusvastasuse tuvastamist kaebaja soovib, tuleb kaebus selles osas tagastada

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel.

Kohtu hinnangul ei võimalda ebaselge kaebuse alus kaebuse menetlemist (

§ 41lõiked 1 ja 2).

1. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja Kai Irdi koostatud dokumentidega seoses on kaebaja viidanud kahele vastusele:
2. septembri
3. a vastus selgitustaotlusele nr 6-10/33737-2 ja
4. septembri
5. a vastus teabenõudele nr 6-13/34949-
6. Esimeses dokumendis selgitatakse kaebajale vastusena tema selgitustaotlusele, kes ja millisel alusel on määranud kaebajale alkoholisõltuvuse diagnoosi. Teises dokumendis jäetakse kaebaja teabenõue tervisekaardi 4 3-19-1508 väljavõtte ja ajaloo saamiseks psühhiaatri visiitide kohta alates
7. aastast osaliselt rahuldamata. Kaebajale selgitati, et ta on juba saanud tervisekaardi koopiad aastate 2016, 2017 ja 2018 kohta ning kuna kaebaja viibib Viru Vanglas alates
8. aprillist 2016, ei ole võimalik väljastada talle enne vangistust toimunud psühhiaatri visiitide väljavõtteid. Teistkordselt vangla tervisekaardi väljavõtteid tasuta ei väljasta ning juhul kui kaebaja soovib vangistuse jooksul toimunud psühhiaatri vastuvõttude anamneese, tuleb tal koopiate eest tasuda. 15.

§ 121

lõike 2 punkt 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Viru Vangla selgitas
2. oktoobri
3. a vastuses kohtunõudele, et juhul kui tervisedokumente edastatakse ametnike vahendusel, siis on dokumendid kinnises ümbrikus ning avatud on kaaskiri, et ametnikel oleks teada, kellele ümbrik edastada. Viru Vangla väitel ei saa ametnikud tutvuda ümbrikus olevate terviseandmetega. Erinev on andmete käitlemine siis, kui ametnikul on teadmisvajadus (nt arsti kooskõlastused kinnipeetava tööle määramise kohta, tervisest tuleneva erikohtlemise vajadus jms).
4. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja
5. septembri
6. a vastusest nr 6-10/33737-2 selgub kaebajale määratud alkoholisõltuvuse diagnoos. Kaebaja kohtule esitatud pöördumistest nähtub, et kaebaja peab õigusvastaseks seda, et sellised andmed olid kaebajale dokumendi avatult edastamise tõttu kättesaadavad inspektor-kontaktisik Madis Rausile. Kaebaja esitatud asjaolude kirjeldusest ja Viru Vangla vastusest kohtule järelduvalt ei saanud Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja
7. septembri
8. a vastuses nr 6-10/33737-2 märgitud diagnoosi varjamata jätmine inspektor-kontaktisiku eest põhjustada kaebaja õiguste olulist riivet. Viru Maakohtu
9. augusti
10. a määrusest kriminaalasjas nr 1-16-685 nähtub, et Viru Vangla esitas materjalid kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule
11. mail 2018, seega enne
12. septembri
13. a vastuse nr 6-10/33737-2 kaebajale edastamist. Kaebaja märgib kaebuses ka ise, et inspektor-kontaktisik, kelle kaasabil dokumendi avatud viisil edastamine toimus, oli neid andmeid enne seda kasutanud iseloomustuse koostamiseks ennetähtaegse vabastamise menetluses. Kohtu hinnangul ei saanud seetõttu inspektorkontaktisiku võimalik tutvumine nimetatud dokumendiga põhjustada kaebaja õigustele täiendavat riivet. VangS § 76 lõike 1 punktist 2 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule muu hulgas kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. VangS § 76 lõike 7 alusel antud justiitsministri
14. augusti
15. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 11 tuleneb, et kontaktisik koostab kinnipeetava iseloomustuse, milles märgitakse muu hulgas riskihinnangu kokkuvõte kinnipeetava isikuomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta. Riskihinnangus on muu hulgas analüüsitud kinnipeetava sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist (sama määruse § 8 lõike 3 punkt 3). Eelnevast tulenevalt sisaldas kaebajale inspektor-kontaktisiku vahendusel üle antud dokument teavet, millele oli inspektor-kontaktisikul õigusaktidest tulenev juurdepääsuõigus tema ametiülesannete täitmiseks. Kohus leiab seetõttu, et kaebuse rahuldamine oleks praeguses asjas ebatõenäoline. 5 3-19-1508 Eelnevale tuginedes tagastab kohus kaebuse osas, mis puudutab Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja
16. septembri
17. a vastuse nr 6-10/33737-2 edastamist kaebajale avatult inspektorkontaktisiku vahendusel,

§ 121

lõike 2 punkti 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja
2. septembri
3. a vastusest nr 3-13/34949-2 selgub üksnes asjaolu, et kaebaja on taotlenud teavet enda visiitide kohta psühhiaatri juurde. Vangla vastusest võib küll jääda mulje, et kaebaja on ilmselt käinud psühhiaatri vastuvõtul, kuid teavet selle kohta, millal või kas kaebaja ka tegelikult psühhiaatri vastuvõtul käis, nimetatud dokument ei sisalda. Seega võib olla kaheldav, kas kõnealust vastust saab üldse kaebaja terviseandmeid sisaldavaks dokumendiks lugeda. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja
4. septembri
5. a vastuse nr 3-13/34949-2 aluseks on kaebaja
6. septembril 2018 esitatud kaks pöördumist, mis registreeriti ühtse numbriga 6-13/34949-
7. Kõnealustele pöördumistele on
8. septembril 2018 vastuvõtmise kohta märke teinud inspektor-kontaktisik Madis Raus. Vangla selgitas, et nende märgete tegemine tähendab, et kaebaja andis oma pöördumised inspektor-kontaktisikule üle ilma ümbrikuta, sest kinnises ümbrikus esitatud pöördumiste puhul selliseid märkeid teha ei saaks. Järelikult ei ole kaebaja pidanud vajalikuks nendes pöördumistes sisalduvaid tema tervist puudutavaid andmeid inspektorkontaktisiku eest varjata. Kaebaja kohtule esitatud pöördumistest saab järeldada, et Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja
9. septembri
10. a vastuse nr 3-13/34949-2 andis kaebajale üle samuti inspektor-kontaktisik Madis Raus. Seega isegi kui Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja saatis kõnealuse vastuse inspektor-kontaktisik Madis Rausi kaudu kaebajale avatuna, ei olnud inspektor-kontaktisikul võimalik selle vastuse kaudu tutvuda rohkemate andmetega kaebaja tervise kohta, kui oli kaebaja avaldanud juba avatuna üle antud pöördumistes. Seega ei saanud inspektor-kontaktisiku võimalik tutvumine Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja
11. septembri
12. a vastusega nr 3-13/34949-2 põhjustada kaebaja õigustele intensiivset riivet. Kohus ei pea tõenäoliseks vastavas osas kaebuse rahuldamist. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebus tuleb Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja
13. septembri
14. a vastuse nr 3-13/34949-2 avatult üleandmise toimingu osas tagastada

§ 121

lõike 2 punkt 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 19. Kohus tagastab seega kaebuse tervikuna. Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 20. Kaebaja eest on tasunud riigilõivu 15 eurot teine isik.

§ 104

lõike 5 punkt 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lõike 2 alusel.

Kohus tagastas praeguses asjas kaebuse Anu Möldri tegevust puudutavas osas

§ 121

lõike 1 punkti 2 alusel ja Kai Irdi tegevust puudutavas osas

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

Arvestades seda, et kaebus on tagastatud kahel erineval alusel, millest üks näeb ette riigilõivu tagastamise, tuleb kaebajale tagastada riigilõiv osaliselt. Kohtu hinnangul tuleb kaebajale tasutud 15 euro suurusest riigilõivust tagastada pool, st 7,50 eurot.

§ 104

lõige 8 sätestab: „Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.“ Kaebajal tuleb kohut teavitada, kellele ja 6 3-19-1508 millisele arvelduskonto numbrile ta soovib tagastamisele kuuluva riigilõivu kandmist. Riigilõiv kantakse kaebaja näidatud kontole pärast käesoleva määruse jõustumist. 21.

§ 175

lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 7