← Eesti

2-19-110615/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-110615 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi Alari Käometsa (KÄOMETS) vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5939,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK Incure OÜ; registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617, Harju maakond. Hageja esindaja: Ferenc Koso; e-post ferenc.koso@okincure.ee Kostja: Alari Käomets; isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata. Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada OK Incure OÜ hagi Alari Käometsa vastu võla väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.
  3. Mõista Alari Käometsalt OK Incure OÜ kasuks välja OÜ Omaraha vahendusel XX.XX.XXXX.a sõlmitud laenulepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX.a. sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks 1644 (üks tuhat kuussada nelikümmend neli) eurot 92 senti (sealhulgas põhivõlg 991,71 eurot, intress 579,86 eurot ja viivis 73,35 eurot).
  4. Jätta OK Incure OÜ hagi Alari Käometsa vastu rahuldamata osas põhivõlgnevuse väljamõistmiseks suuremas summas kui 991 eurot 71 senti, viivise väljamõistmiseks suuremas summas kui 73 eurot 35 senti ning võla sissenõudmise kulu 50 eurot väljamõistmiseks.
  5. Jätta hageja menetluskuludest 225 eurot kostja kanda ja 200 eurot hageja enda kanda. Jätta kostja menetluskulud kostja kanda.
  6. Mõista Alari Käometsalt OK Incure OÜ kasuks välja 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot menetluskulude katteks.
  7. Mõista Alari Käometsalt (Käomets) OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
  8. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale. 1
  9. Kostjale teha tagaseljaotsus teatavaks avalikult kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise teel.
  10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kohtule teadaolevatel kostja aadressidel kätte toimetada ega saada ühendust ka kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Politseil ega kohalikul omavalitsusel ei ole kostja elu- ega viibimiskoha kohta täiendavaid andmeid. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu
  11. augusti
  12. a. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded
  13. septembril
  14. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks
  15. septembril
  16. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna vahendusel XX.XX.XXXX. a laenulepingu nr XXX ja XX.XX.XXXX. a laenulepingu nr XXX. Kostja sai laenulepingu nr XXX alusel laenu 3000 eurot intressimääraga 40% aastas ning laenulepingu nr XXX alusel laenu 2000 eurot intressimääraga 39% aastas. Kostja pidi mõlema lepingu alusel laenu ja intressid tagastama 5 aasta jooksul. 2 Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole OÜ Omaraha kostjaga sõlmitud laenulepingute pooleks, lepingud sõlmiti üksnes OÜ Omaraha vahendusel. Hagiavalduses ei ole märgitud, kes oli kostjaga sõlmitud laenulepingute teine pool. Kui kostjaga sõlmitud laenulepingute teine pool oli majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, siis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi tegemist tarbijakrediidilepingutega, millele kohalduvad võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingute kohta käivad sättes. Kuid isegi kui kostjaga sõlmitud laenulepingute teine pool ei olnud majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kohaldatakse nimetatud lepingutele VÕS § 403 lõikest 22 tulenevalt võlaõigusseaduse
  17. peatüki
  18. jao, ehk tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid sätteid, kuivõrd lepingud olid sõlmitud OÜ Omaraha vahendusel ja OÜ Omaraha tegutses lepingute vahendamisel majandus- ja kutsetegevuses. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud laenulepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu nr XXX
  19. oktoobril
  20. a ja laenulepingu nr XXX
  21. oktoobril
  22. a üles. Samas ei nähtu hagiavaldusest, et laenuandja oleks enne laenulepingute ülesütlemist andnud kostjale vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Seega ei ole laenulepingud üles öeldud VÕS § 416 lg 1 sätestatud korda järgides. Kuna laenulepingud ei ole üles öeldud, siis ei ole laenulepingute alusel tasumata põhivõlg muutunud VÕS § 82 lg 7 järgi tervikuna sissenõutavaks. Laenulepingu nr XXX maksete ülevaate kohaselt on laenulepingust nr XXX tulenevad põhiosamaksed käesolevaks hetkeks sissenõutavaks muutunud 594,94 euro ulatuses ning laenulepingu nr XXX maksete ülevaate kohaselt on laenulepingust nr XXX tulenevad põhiosamaksed käesolevaks hetkeks sissenõutavaks muutunud 396,77 euro ulatuses. Hageja saab seega nõuda kostjalt VÕS §-de 396 lg 1, 401 lg 1 ja 108 lg 1 alusel põhivõla 991,71 (594,94 + 396,77) euro tasumist, mistõttu on põhjendatud hageja põhinõude rahuldamine 991,71 euro ulatuses. 3525,72 (4517,43 - 991,71) euro ulatuses jätab kohus hagi rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud laenulepingust nr XXX tulenevalt intressimaksed alates
  23. juunist 2018 kuni
  24. septembrini 2018 tasumata kokku 349,43 euro ulatuses ning laenulepingust nr XXX tulenevalt intressimaksed alates
  25. juulist 2018 kuni
  26. oktoobrini 2018 tasumata kokku 230,43 euro ulatuses. Hageja võib nõuda kostjalt laenulepingute ja VÕS §-de 397 lg 1, 401 lg 1 ja 108 lg 1 alusel intressi seega kokku 579,86 eurot. Intressinõue tuleb seega tervikuna rahuldada. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu
  27. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Kohus leiab, et kuivõrd laenulepingutele tuleb antud juhul kohaldada võlaõigusseaduse
  28. peatüki
  29. jao sätteid, siis kohaldub laenulepingutele ka VÕS § 415 lg 1 ja sellele Riigikohtu poolt antud tõlgendus. Laenulepingust nr XXX tulenev intressimäär on 40% aastas ja laenulepingust nr XXX tulenev intressimäär 39% aastas. Hageja võib VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi seega nõuda laenulepingutest tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest viivist hagiavalduses märgitud määras, so 0,065% päevas. Hageja soovib viivise väljamõistmist laenulepingu nr XXX alusel alates
  30. oktoobrist 2018 kuni
  31. juulini 2019 ja laenulepingu XXX alusel alates
  32. oktoobrist 2018 kuni
  33. juulini
  34. Kuna viivist saab VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, siis tuleb nimetatud ajavahemike eest viivis välja mõista alates iga põhivõla osamaksete sissenõutavaks muutumisest. Hageja võib nõuda laenulepingu nr XXX alusel viivist alates
  35. oktoobrist 2018 kuni
  36. juulini 2019 alljärgnevalt: Põhivõlg viivise määr viivituses päevade arv viivise summa 111,96 * 0,065 * 274 päeva (3.10.2018 – 3.07.2019) = 19,94 eurot 3 * 251 päeva (26.10.2018 – 3.07.2019) = 4,95 eurot * 220 päeva (26.11.2018 – 3.07.2019) = 4,48 eurot * 190 päeva (26.12.2018 – 3.07.2019) = 4 eurot * 159 päeva (26.01.2019 – 3.07.2019) = 3,46 eurot * 128 päeva (26.02.2019 – 3.07.2019) = 2,87 eurot * 100 päeva (26.03.2019 – 3.07.2019) = 2,32 eurot * 69 päeva (26.04.2019 – 3.07.2019) = 1,65 eurot * 39 päeva (26.05.2019 – 3.07.2019) = 0,97 eurot * 8 päeva (26.06.2019 – 3.07.2019) = 0,20 eurot kokku 44,84 eurot Hageja võib nõuda laenulepingu nr XXX alusel viivist alates
  37. oktoobrist 2018 kuni
  38. juulini 2019 alljärgnevalt: Põhivõlg viivisemäär viivituses päevade arv viivise summa 75,13 * 0,065 * 266 päeva (11.10.2018 – 3.07.2019) = 12,99 eurot 20,32 * 0,065 * 242 päeva (4.11.2018 – 3.07.2019) = 3,20 eurot 20,97 * 0,065 * 212 päeva (4.12.2018 – 3.07.2019) = 2,89 eurot 21,64 * 0,065 * 181 päeva (4.01.2019 – 3.07.2019) = 2,55 eurot 22,34 * 0,065 * 150 päeva (4.02.2019 – 3.07.2019) = 2,18 eurot 23,06 * 0,065 * 122 päeva (4.03.2019 – 3.07.2019) = 1,83 eurot 23,80 * 0,065 * 91 päeva (4.04.2019 – 3.07.2019) = 1,41 eurot 24,57 * 0,065 * 61 päeva (4.05.2019 – 3.07.2019) = 0,97 eurot 25,36 * 0,065 * 30 päeva (4.06.2019 – 3.07.2019) = 0,49 eurot kokku 28,51 eurot Hageja viivise nõue tuleb seega rahuldada 73,35 (44,84 + 28,51) euro ulatuses ja jätta rahuldamata 718,84 (792,19 – 73,35) euro ulatuses. 30,34 31,34 32,38 33,45 34,55 35,70 36,88 38,10 39,36 * 0,065 * 0,065 * 0,065 * 0,065 * 0,065 * 0,065 * 0,065 * 0,065 * 0,065 Kuna laenulepinguid ei ole seaduses sätestatud korras üles öeldud ning need olid sõlmitud viieaastase tähtajaga, siis ei ole need VÕS § 186 järgi lõppenud. Hageja ei saa seega nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist, hagiavaldusest ei nähtu ka, et kostjalt võla sissenõudmise tõttu oleks kulusid kantud. Seega ei ole hageja nõue võla sissenõudmise kulude, summas 50 eurot väljamõistmiseks VÕS § 1132 lg 1 ega ka muul alusel põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 425 eurot. Hagi on rahuldatud 1644,92 euro ulatuses. Hageja oleks pidanud hagi rahuldatud osalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma riigilõivu 225 eurot. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja poolt tasutud riigilõivust tuleb jätta 225 eurot TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda ja 200 eurot hageja enda kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa tal olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab kostja menetluskulud seega kostja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.