Obsah (5)

§ 175§ 174§ 654§ 232§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-908

§-i 439, kuna on muutnud iseseisvalt hagi eset ja sisustanud selle mittevastavalt hagis esitatule; 4 2) on kohus hinnanud tõendeid valesti ja kohtuotsus on põhjendamata. Töötaja väited hoiatustes ja ülesütlemisavalduses on vastuolulised ning ebaõiged. Ülesütlemisavalduses on märgitud, et töötaja saatis tööandjale 17.01.2018 tööpäeva alguses kirjaliku hoiatuse ning pärast selle lugemist asus tööandja veel jõulisemalt töötajat ähvardama, kiusama ja alandama kuni töötaja sai terviserikke. Töötaja ei ole saatnud tööandjale 17.01.2018 tööpäeva alguses kirjalikku hoiatust. Kohus on põhjendamatult jätnud M. Riviku seletuse arvestamata. Tüli töötaja ja tööandja vahel on suhtlus, kuid see ei tähenda, et tööandja oleks töötajat ebaväärikalt kohelnud. Kohus ei ole põhjendanud, milliste tõenditega on M. Riviku ütlused vastuolus; 3) jääb arusaamatuks töötaja tervisliku seisundi käsitlus ja põhjuslik seos. Tunnistaja M.M. ütlused ei tõenda, et kostja ebastabiilne seisund tekkis suhtlemisest tööandjaga. Vastupidi, M.M. ütlustest nähtuvalt ei ole kostja rääkinud, et M. Rivik oleks teda ebaväärikalt kohelnud. Ei ole eluliselt usutav, et elukaaslased ei räägiks põhjustest, mis tingisid 17.01.2018 paanikahoo, või sellest, kuidas toimus M. Riviku poolt kostja ebaväärikas kohtlemine. K.K. ütlused ei tõenda lahkhelide esinemist tööandja esindajaga, vaid seda, et kostja ei viibinud töökohal, vaid istus fuajees ja tegeles helistamisega; 4) ei ole tööandja 17.01.2018 hoiatus vastuoluline. Hoiatus puudutab töötaja töökohustuste rikkumist 17.01.2018 ja sellisest käitumisest edasist hoidumist. Kuivõrd töötaja loobus töölepingu lõpetamise kokkuleppest, oli ta kohustatud täitma töölepingust tulenevaid kohustusi; 5) kuivõrd kohtuotsusest ei tulene, mis on kohtu tuvastatud tööandja käitumine, ei saanud kohus hinnata ka tööandja käitumise vastavust TLS § 91 lg-s 2 sätestatule; 6) jääb arusaamatuks oletuste pinnal TLS § 91 lg 2 p 3 kohaldamine. Kohus ei ole välja toonud, mis olid need kohustused, mida tööandja oluliselt rikkus, millest tekkis oht töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele, ja kuidas on need asjaolud tõendatud; 7) on kostja esindaja ajakulu väljaspool kohtuistungit ülepaisutatud.

1. M. Tankson vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus hinnanud töötaja vande all antud ütlusi ja hoiatuses kirjapandut ning on leidnud, et tööandja esindaja käitumist saab pidada tööandjapoolse kohustuse oluliseks rikkumiseks. Tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt ja töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga töötaja tervisele. 17.01.2018 käitus tööandja töötajaga sellisel moel, et töötajal tekkisid paanikahäire ja enesetapumõtted ning ta oli pikka aega töövõimetu. Sellised mõtted ei teki tavalisest tülist. Töövaidluskomisjoni toimikus on töötaja 17.01.2018 kell 9.54 saadetud hoiatus tööandjale. Kohtueelses menetluses tööandja ei väitnud, et töötaja ei saatnud talle 17.01.2018 hommikul hoiatust. Hoiatuse saatmist tõendab ka tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud hoiatus kuupäevaga 18.01.
2. Mingit vastuolu töötaja hoiatustes kirjapandu ja kohtus antud ütluste ning kirjalike tõendite vahel ei ole. Tõele ei vasta väide, et töötajat aitas jurist. Kohus on veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et M. Riviku ütlused ei ole tõesed. M. Kilo ei olnud kogu aeg tööandja ja kostja vestluste juures, samas kinnitas ta, et kostja teatas talle lahkhelidest M. Rivikuga. Ei ole usutav, et töötajal tekkis paanikahäire millestki muust kui M. Riviku käitumisest. Töötaja ei ole vajanud pidevat psühhiaatrilist abi. Töötaja selgitas, miks ta on varem pöördunud psühholoogi poole. Töötaja väiteid kinnitavad tunnistaja M.M. ütlused; 2) on kohus selgitanud, miks tööandja 17.01.2018 hoiatus on vastuoluline. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1350 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1080 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 7.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus on lähtunud sellest, et hageja ei ole kostja menetluskulude (õigusabikulude) suurusele vastuväiteid esitanud ning seetõttu jätnud kulude suuruse vajalikkuse ja põhjendatuse hindamata.

§ 174

lg 8 järgi kohaldatakse menetluskulude suuruse kindlaksmääramisele hagita menetluse sätteid ning sellest järelduvalt peab kohus kulude vajalikkust ja põhjendatust hindama ka siis, kui teine menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Maakohus on jätnud eelmärgitu tähelepanuta ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks lahend nr 3-2-1-177-15) rõhutanud, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus ning lähtuda tuleb eelkõige õigusabile kulunud ajast ja asja keerukusest. Asja materjalidest nähtuvalt koostas kostja esindaja vastuse hagile, osales kahel kohtuistungil (kestusega vastavalt 15 minutit ja 2 tundi 30 minutit) ning koostas ühe taotluse kirjalike tõendite asja juurde võtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega ning faktiliste asjaolude maht ei olnud suur, siis on põhjendatud esindaja ajakulu materjalidega tutvumiseks ja hagile vastuse koostamiseks kokku 6 tundi ja 15 minutit. Nimetatud ajakulu hõlmab ka kohtuistungiteks ettevalmistamist. Koos kohtuistungitel osalemisega (2 tundi ja 45 minutit) on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 9 tundi (6 tundi 15 minutit + 2 tundi 45 minutit). Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik ning seega moodustab kostja esindaja kulu 1080 eurot (9x120), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 8. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse sisuliste põhjendustega ning

§ 654lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud sisulistele põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. 8.1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus muutis hagi eset ja rikkus sellega

§-s 439 sätestatut. Asja materjalide kohaselt ütles kostja 02.02.2018 avaldusega poolte vahelise töölepingu erakorraliselt üles ning tugines seejuures TLS § 91 lg-le 2. Hageja vaidlustas kostja ülesütlemise ning palus tuvastada selle tühisuse TLS § 104 lg 1 alusel. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. 6 Seega pidi maakohus hageja nõude lahendamisel tegema kindlaks, kas hageja rikkus poolte vahelist töölepingut, mis andis kostjale alusel selle ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Hageja seisukoht, et töölepingu ülesütlemise tühisust on võimalik tuvastada ilma, et teha kindlaks ülesütlemise seadusel põhinev alus, on ekslik. 8.2.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 442

lg 8 sätestab nõuded kohtuotsuse põhjendamisele ning sellest tulenevalt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima ning põhjendama, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. Maakohus on hageja nõude lahendamisel eelnimetatud menetlusõiguse normidest juhindunud ning asunud põhjendatult seisukohale, et M. Tanksoni vande all antud seletus on usaldusväärne, kuna see on vastavuses nii tunnistajate K.K. ja M.M. ütluste kui kirjalike tõenditega (sh kiirabikaardiga). Ühtlasi on maakohus andnud hinnangu M. Riviku vande all antud seletusele ning põhjendanud, miks ta sellega ei arvesta. Ringkonnakohus rõhutab, et mittenõustumine maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei tähenda seda, et maakohus oleks rikkunud

§ 232lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid ja hinnanud tõendeid valesti.

8.

1. Maakohtus uuritud tõendite (v.a M. Riviku vande all antud seletus) alusel on maakohus tuvastanud hageja poolse töölepingu olulise rikkumise (mõjuva põhjuse), mis andis kostjale alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tööandja ebaväärikas käitumine oli oluline ning kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades oli kostja õigustatud ütlema lepingu üles etteteatamise tähtaega järgimata. Töölepingu rikkumise olulisusele viitab eelkõige kostjal tuvastatud paanikahoog ning sellele järgnev töövõimetuslehel viibimine 17.01.2018-14.02.
2. Hageja väide, et kostjal võis tekkida paanikahoog mitte tööandja käitumise tõttu, vaid mingil muul põhjusel, on paljasõnaline. TLS § 91 lg 2 p-s 3 sätestatud alust hageja käitumises ei ole maakohus tuvastanud.
3. Kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse sisuliselt rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja kulutanud õigusabile seoses apellatsioonkaebusele vastamisega 7 tundi 15 minutit. Samuti osales kostja esindaja ringkonnakohtu istungil kestusega 20 minutit. Kuna kostja esindaja kordas vastuses apellatsioonkaebusele varasemas menetluses esitatud seisukohti ning ringkonnakohtu istung kestis 20 minutit, siis on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud kulu apellatsioonimenetluses kokku 4 tundi. Lähtudes tunnitasust 120 eurot, moodustab kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 480 eurot (4x120), mis kuulub hagejalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja