(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 6 II lause järgi kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
lg 2 kohaselt korteriomandi või kaasomandi asjas kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi, samuti ei ole kompromissi sõlmimine välistatud
Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt avaldaja ja puudutatud isiku I kokkuleppele jääb puudutatud isiku I kanda pool avaldajal tekkinud kulust riigilõivule, so 25 eurot, ning nende ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Puudutatud isikute II ja III menetluskulud tuleb
Puudutatud isik II on märkinud, et tal menetluskulusid ei tekkinud. Puudutatud isik III menetluses sisuliselt osalenud ei ole, mistõttu ei saanud tal menetluskulusid tekkida. Seetõttu asub kohus seisukohale, et puudutatud isikutele II ja III hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Avalduse esitamiselt on tasutud 300 eurot riigilõivu. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 kohaselt kuulub avalduse hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasumisele riigilõiv 50 eurot. Seega tuleb avaldajale
lg 2 p 1 alusel tagastada 25 eurot.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuivõrd avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 250 eurot ettenähtust rohkem, tuleb avaldajale tagastada
Kokku 3 tuleb avaldajale tagastada 275 eurot. Riigilõiv tagastatakse vastavalt avaldaja soovile avaldaja arvele.
lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et
lg 4 ei saa kohaldada hagita menetluses juhul, kui määruskaebuse esitamise õiguse välistamises ei ole kokku leppinud kõik menetlusosalised. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.