Obsah (6)

§ 41§ 52§ 28§ 29§ 32§ 31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-7755 Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX kae

) § 41 lg-st

1. Kaebuse kohaselt soovib kohtutäitur saada tasu seaduses sätestatust suuremas ulatuses.
2. Vastusena avaldaja kaebusele tegi kohtutäitur 16.05.2019 ja 17.05.2019 järgmised otsused, mis on käesolevas asjas vaidluse all. I
3. Kohtutäitur rahuldas 16.05.2019 otsusega avaldaja kaebuse osaliselt ja tühistas 12.05.2009 koostatud tasu väljamõistmise otsuse ja otsustas teha uue, diskretsioonil põhineva otsuse. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kohtutäituril teha nõude osalise või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral uus põhitasu otsus.
4. Avaldaja esitas 22.05.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 16.05.2019 otsuse peale, milles palus kohtutäituri otsuse tühistada ja määrata seadusele vastava kohtutäituri tasu (tsiviilasi nr 2-19-7755). Kaebuse kohaselt nõuab kohtutäitur avaldajalt täistasu ebaseaduslikult. Kohtutäitur pidi tegema uue tasuotsuse ja nõudma

§ 41lg 2 alusel võlgnikult poole tasust.

II

1. 17.05.2019 otsusega tühistas kohtutäitur oma 12.05.2009 tasuotsuse kohtutäituri põhitasu osas ja tegi uue otsuse avaldajalt kohtutäituri põhitasu 442,27 euro (lisandub käibemaks) nõudmise kohta. Otsuse kohaselt mõisteti avaldajalt 12.09.2009 kohtutäituri tasu otsusega välja kohtutäituri põhitasu 442,27 eurot (lisandub käibemaks). Nõude kolmanda isiku poolt otse sissenõudjale täitmine toimus ilmselgelt kohtutäituri aktiivse tegevuse, sh vara arestimise tulemusel. Kui kohtutäitur ei oleks avaldaja vara osas järjepidevaid kontrolle 2 teostanud, ei oleks ta vara tuvastanud ega arestinud. Kohtutäitur tegi perioodil 12.05.2009 kuni 16.05.2019 täitemenetluses toiminguid kokku 19 tunni ja 20 minuti jooksul. Juristi mõistlik tunnitasu on kohtute hinnangul olnud 75 kuni 120 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu on 96 eurot tunnis. Kohtutäituri lisatasu tunnitasu määra sätestab täitemenetluse seadustik (TMS) §
2. Kohtutäituri seaduse alusel ei saa kohtutäitur nõuda põhitasu enam kui 442,27 eurot (lisandub käibemaks). Vaatamata sellele, et tasu ei ole proportsionaalne ega kooskõlas teostatud toimingute mahu ja täituri panusega, ei ole kohtutäituril õigust seaduses sätestatust suuremale tasule.
3. Avaldaja esitas 22.05.2019 kohtutäituri 17.05.2019 tasuotsuse peale kohtutäiturile kaebuse. Kaebuse kohaselt on kohtutäituri tasu vastuolus seadusega. Tasu tuleb määrata

§ 41lg 2 alusel.

1. Kohtutäitur jättis 30.05.2019 otsusega avaldaja 22.05.2019 kaebuse läbi vaatamata, leides, et kaebus kohtutäituri tasuotsuse peale ei ole õige õiguskaitsevahend. Diskretsiooniotsusena kindlaks määratud tasuotsuse peale tuleb esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
2. Avaldaja esitas 03.06.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 30.05.2019 otsuse ja määrata seadusele vastav kohtutäituri tasu (tsiviilasi nr 2-19-8419). Kaebuse kohaselt on kohtutäituri tasu ülempiir

§ 41lg 2 kohaselt pool täistasust.

Selline tasuotsus ei ole diskretsiooniotsus ja kaebus kohtutäituri otsuse peale on kohane õiguskaitsevahend.

1. Maakohus liitis tsiviilasjad nr 2-19-7755 ja nr 2-19-8419 ühte menetlusse ning luges tsiviilasja numbriks 2-19-
2. III
3. Kohtutäitur palus jätta kaebused läbi vaatamata või rahuldamata. Avaldaja 22.05.2019 kaebus on perspektiivitu, kuna see on esitatud otsuse peale, millega kohtutäitur rahuldas avaldaja kaebuse. Otsus ei riku tema õigusi. Samuti on kaebus vastuolus tema 03.06.2019 kaebusega.
4. Avaldaja 03.06.2019 kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei ole õige õiguskaitsevahend, kui kohtutäitur määrab tasu kindlaks diskretsiooniotsusena. Tasuotsus on täitedokument TMS tähenduses, mille vaidlustamiseks on ette nähtud erikord, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
5. Kaebused on ka sisuliselt alusetud.

§ 41

lg 2 kohaldamise eeldused on täitmata, kuna sissenõudja nõue rahuldati kohtutäituri otsese aktiivse tegevuse tulemusel. Sätte eesmärk ei ole jätta kohtutäitur ilma tasust kümne aasta jooksul tehtud töö eest. See on ette nähtud juhtudeks, kus sissenõudja jõuab võlgnikuga kokkuleppele kohtutäituri abita. Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb

§ 41lg-t 2 kohaldada siis, kui kohtutäitur on teinud vaid mõned täitetoimingud.

Antud juhul on täitur teinud palju toiminguid ja saavutas võla tasumise, luues selleks kõik vajalikud eeldused. Kohtutäituri tasu peab vastama kohtutäituri töö panusele ja katma täitemenetluse kulud.

§ 41lg 2 eesmärk ei ole kohtutäiturit karistada.

Tasuotsusega määratud tasu on kooskõlas tehtud toimingute mahuga. Riigikohtu selgituste kohaselt peab uue tasuotsuse tegemisel lähtuma täitetoimingute mahust. Tasu peab vastama juristi keskmisele tunnihinnale. Võlgniku taotletud kohtutäituri tasu ei vasta turutingimustele ega kata bürookulusid. Kuna kohtutäituri tasuotsus on tehtud diskretsiooniotsusena, tuleb seda hinnata poolte huve kaaludes, võttes arvesse 3 proportsionaalsuse põhimõtte (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-09, p 10). Kohtutäituril on õigus saada tehtud töö eest õiglast tasu ja katta büroo kulud. IV Maakohtu 28.06.2019 määrus avaldaja 22.05.2019 kaebuse lahendamise kohta

1. Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 16.05.2019 otsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast lahendi jõustumist.
2. Avaldaja kaebuse kohaselt tühistas kohtutäitur oma 16.05.2019 otsuse 17.05.2019 otsuse tegemisega. Kohtutäitur otsustas 16.05.2019 otsusega avaldaja kaebuse osaliselt rahuldada, tühistas 12.05.2009 tasuotsuse ja otsustas uue, diskretsioonil põhineva otsuse tegemise. Seega rahuldas kohtutäitur kaebuse tasuotsuse vaidlustamiseks täies ulatuses. Vaidlustatav otsus ei saa avaldaja huve kahjustada ka põhjusel, et ta on oma eesmärgi juba saavutanud. V Määruskaebus
3. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 16.05.2019 otsus ja võimalusel määrata seadusele vastav kohtutäituri tasu.
4. Maakohus jättis arvestamata ja käsitlemata avaldaja väite, et kuigi kohtutäituri 16.05.2019 otsus on pealkirjastatud kaebuse rahuldamisena, jättis kohtutäitur kaebuse sisuliselt rahuldamata. VI Maakohtu 28.06.2019 määrus avaldaja 03.06.2019 kaebuse lahendamise kohta
5. Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 17.05.2019 otsuse peale rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6. Avaldaja viidatud

§ 41

lg 2 alusel täitetasu vähendamine on põhjendatud üldjuhul olukordades, kus kohtutäitur on saatnud ainult täitmisteate või teinud vaid mõned täitetoimingud. Käesolevas asjas on täitemenetlus väldanud 10 aastat, mille jooksul tegi kohtutäitur toiminguid kokku 19 tunni ja 20 minuti jooksul. Kohtutäituri tegevuses ja tööaja arvestuses ei saa eeldada pahatahtlikkust. Sellele ei viidanud ka võlgnik. Seega puudub alus kahelda täituri tehtud toimingutes või nende mahus.

1. Õigusalase kõrgharidusega spetsialisti põhjendatud tunnitasu on Riigikohtu praktika järgi 153 eurot (käibemaksuta). Kuna kohtutäitur on sarnaselt lepingulise esindajaga oma ala spetsialist, tuleb tema tegevust vastavalt ka tasustada. Kohtutäituri tunnitasu suurusega umbes 27 eurot ei ole ebamõistlik või põhjendamatu.
2. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel kaebuse rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda taotleb. VII Määruskaebus
3. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 30.05.2019 otsus ja teha võimalusel uus otsus, millega määrata kohtutäituri tasu seaduses sätestatud määras. 4
4. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et

§ 41

lg 2 kohaldub vaid juhul, kui kohtutäitur on saatnud ainult täitmisteate või teinud vaid mõned täitetoimingud. Seadus sellist piirangut ei sätesta.

§ 41

lg 2 järgi on täituri tasu võlgnevuse otse sissenõudjale tasumise korral piiratud poolega põhitasust. Kui täitur soovib saada menetluse alustamise tasust rohkem, peab ta seda põhjendama. Täituri tasu ei saa tõsta tulenevalt sellest, mitu täitetoimingut on tehtud. Tasu võib varieeruda sõltuvalt töömahust

§ 41lg-s 2 sätestatud ülempiiri ulatuses.

1. Maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendamata, kuna sellest ei nähtu, kuidas maakohus sellise tõlgenduseni jõudis. Maakohus rikkus uurimiskohustust. Kohus oleks pidanud hindamata kohtutäituri tööaja arvestust paikapidavust. See ei ole läbipaistev ega arusaadav.
2. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti avaldaja kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri õigusabikulusid ei hüvitata. Õigusalaste eriteadmistega kohtutäitur ei vaja menetluses eraldi esindajat. VIII Vastus määruskaebustele
3. Kohtutäitur palub jätta maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata. IX Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. X Ringkonnakohtu seisukoht
5. Avaldaja on käesolevas asjas vaidlustanud kohtutäituri poolt täiteasjas nr 035/2009/953 tehtud järgmised otsused: 1) kohtutäituri 16.05.2019 otsus, millega kohtutäitur rahuldas võlgniku kaebuse osaliselt ja tühistas 12.05.2009 koostatud tasu väljamõistmise otsuse ning otsustas teha uue, diskretsioonil põhineva otsuse; avaldaja esitas selle otsuse peale 22.05.2019 kaebuse maakohtule, mille kohus jättis 28.06.2019 määrusega läbi vaatamata ja 2) kohtutäituri 17.05.2019 tasuotsus, millega kohtutäitur tühistas oma 12.05.2009 tasu otsuse kohtutäituri põhitasu osas ja tegi uue otsuse, millega nõudis võlgnikult kohtutäituri põhitasu 442,27 euro tasumist (lisandub käibemaks); avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale 22.05.2019 kaebuse kohtutäiturile, mille kohtutäitur jättis 30.05.2019 otsusega läbi vaatamata; avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale 03.06.2019 kaebuse maakohtule, mille kohus jättis 28.06.2019 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluses on avaldaja poolt maakohtu 28.06.2019 määruste peale esitatud määruskaebused.
6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus avaldaja 22.05.2019 kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja selle määruse peale esitatud määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohtu määrus avaldaja 03.06.2019 kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 30.05.2019 otsus võlgniku 22.05.2019 kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Asi tuleb saata tagasi kohtutäiturile võlgniku kaebuse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 5
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis avaldaja 22.05.2019 esitatud kaebuse õigesti läbi vaatamata, kuna avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
8. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohaldub viidatud säte ka hagita menetluses.
9. Tsiviilasja materjali kohaselt on avaldaja eesmärk saavutada täiteasjas nr 035/2009/953 kohtutäituri tasu väljamõistmine kooskõlas

§ 41lg-s 2 sätestatuga.

Avaldaja esitas taotluse kohtutäituri tasu kindlaksmääramiseks seaduses sätestatud määras ka oma mõlemas määruskaebuses. Maakohus leidis õigesti, et 16.05.2019 otsuse tühistamisega avaldaja seda eesmärki ei saavuta. Ekslik on avaldaja väide, nagu oleks kohtutäitur jätnud tema avalduse sisuliselt rahuldamata.

1. Kohtutäitur ei määranud 16.05.2019 otsusega kindlaks täitekulude suurust. Vaidlustatud otsuses nõustus kohtutäitur avaldajaga selles, et tal tuleb nõude otse sissenõudjale tasumise tõttu teha uus põhitasu otsus. Nii otsustas kohtutäitur esmalt tühistada oma 12.05.2009 tasuotsuse, samuti otsustas kohtutäitur uue tasuotsuse tegemise. Samas ei määranud kohtutäitur 16.05.2019 otsusega kindalaks tasu suurust. Seega ei ole tegemist kohtutäituri tasuotsusega ja selle otsuse vaidlustamisega ei ole võimalik saavutada tasu määramist teistsuguses suuruses. Tasu suuruse määras kohtutäitur kindlaks järgmisel päeval, s.o 17.05.2019 tehtud otsusega, mille avaldaja on samuti vaidlustanud käesolevas tsiviilasjas. Seega jättis maakohus 22.05.2019 kaebuse õigesti läbi vaatamata ja avaldaja vastav määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kohtutäituri taotluse avaldaja 03.06.2019 kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. 36.

§ 52

kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse peale esitada kohtutäiturile kaebuse ja § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Avaldaja on käesolevas asjas toiminud kooskõlas viidatud sätetega ja ta ei pidanud esitama kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, nagu kohtutäitur leiab. Kohtutäituri viidatud Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 põhinevad enne 01.01.2010 kehtinud kohtutäituri seadusel ega ole käesolevas asjas kohtutäituri põhitasu suuruse määramisel kohaldatavad. Avaldaja ei ole seega valinud ebaõiget õiguskaitsevahendit ja ringkonnakohtul puudub alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis avaldaja 03.06.2019 esitatud kaebuse kohtutäituri 30.05.2019 otsuse peale ebaõigesti rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ebaõige on kohtutäituri 30.05.2019 otsuse resolutsioon, mille kohaselt jättis kohtutäitur avaldaja 22.05.2019 kaebuse läbi vaatamata. TMS § 218 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Seega tuleb kohtutäituril kaebus sisuliselt läbi vaadata ja otsustada selle rahuldamine või rahuldamata jätmine sisuliselt. Seadusest ei tulene võimalust jätta kohtutäiturile esitatud kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab aga, et nimetatud eksimus kohtutäituri otsuse resolutsioonis ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Maakohus käsitles kohtutäituri 30.05.2019 otsust õigesti kaebuse rahuldamata jätmise otsusena ja vaatas avaldaja kaebuse läbi sisuliselt. Ringkonnakohus saab seetõttu asja sisulisel lahendamisel lähtuda maakohtus tuvastatud asjaoludest. 6
3. Samuti märgib ringkonnakohus, et ilmselt ekslik on maakohtu määruse resolutsiooni sõnastus, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri 17.05.2019 otsuse peale. Kooskõlas TMS § 217 ja § 218 sätestatuga esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäituri 30.05.2019 otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja 17.05.2019 otsuse peale esitatud kaebus. Ka nimetatud eksimus ei mõjuta käesoleva asja lahendamist ringkonnakohtus. 40.

§ 28

lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (

§ 29lg 1).

Seejuures muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ja põhitasu (rahalise nõude täitmise korral) täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega (

§ 32lg 1 ja 2).

Täitemenetluse alustamise tasu suurus on sätestatud

§-s 34 ja nõude suurusest sõltuvad põhitasu määrad

§-s 35. Tasu sissenõudmiseks teeb kohtutäitur tasuotsuse (

§ 31lg 1).

1. Käesolevas asjas ei vaidle pooled täitemenetluse alustamise tasu ega täitetoimingu lisatasu üle. Pooled vaidlevad selle üle, kui suurele põhitasule on kohtutäituril õigus olukorras, kus pärast peaaegu 10 aastat kestnud täitemenetlust täidab kolmas isik nõude, tasudes võla otse sissenõudja arveldusarvele.
2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 41lg 2.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 41

lg 2 reguleerib kohtutäituri tasu vähendatud suuruses arvutamist olukorras, mil kohtutäitur on jõudnud täitemenetluses teha täitetoiminguid, kuid täitemenetlus sissenõudja nõude osas tuleks lõpetada kas selle nõude rahuldamise tõttu võla sissenõudjale otse tasumise järel või kui sissenõudja soovib muul põhjusel täitemenetlusest loobuda.

§ 41

lg-t 2 kohaldatakse muu hulgas juhul, kui võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud, kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ja sissenõudja nõue on rahuldatud muul viisil kui kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel, st sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale. Kui võlg tasutakse otse sissenõudjale, ei ole

§ 41

lg 2 kohaldamiseks vaja sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ning piisab sissenõudja teatest võla tasumise kohta (vt

§ 41

lg 2 tõlgendamise kohta Riigikohtu 07.06.2017 määruse nr 3-2-1-51-17 p 18 ja seal sisalduvad viited). Kuna ka käesolevas asjas rahuldati nõue muul viisil kui kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel, st sel teel, et kolmas isik maksis võla otse sissenõudjale, kohaldatakse kohtutäituri põhitasu arvestamisel

§ 41lg-t 2.

43. Õige ei ole kohtutäituri seisukoht, nagu oleks

§ 41

lg 2 eeldused täitmata, kuna kohtutäitur on teinud 10 aasta jooksul palju täitetoiminguid. Viidatud sätte kohaldamine ei sõltu sellest, kui pikalt on täiteasi menetluses olnud, mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud ega sellest, millisel määral mõjutas võla sissenõudjale tasumist täitemenetluse olemasolu. Need asjaolud ei oma kohtutäituri põhitasu määramisel tähtsust, kuna põhitasu arvestamise aluseks ei ole täitemenetluses tehtud toimingute ajakulu ega täitemenetluse kestus. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (

§ 32

lg 5), millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või n.ö väljaspool täitemenetlust (

§ 41lg 2, vt Riigikohtu 14.06.2017 määruse nr 3-2-1-20-17 p 13.2.).

Kohtutäitur on jätnud põhitasu kohta otsuse tegemisel eelmärgitud sätted arvestamata ja määras ringkonnakohtu hinnangul põhitasu ebaõigesti täitemenetluses tehtud toimingute ajakulu ja enda määratud tunnitasu alusel diskretsiooniotsusena. 7 44. Kohtutäitur ei märkinud tasuotsuses, milline materiaalõiguse norm võimaldab tal määrata põhitasu diskretsiooniotsusena. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune otsus on eeltoodu tõttu vastuolus ka

§ 28

lg-ga 2 ja § 31 lg 2 p-ga 4, mille kohaselt peavad kohtutäituri tasu otsuses olema märgitud viited kohtutäituri seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud. Õige ei ole kohtutäituri väide ka selle kohta, nagu tuleneks Riigikohtu praktikast kohtutäituri õigus määrata tasu lähtuvalt täitetoimingutele kulunud ajast. Ka maakohtu määruses ei ole märgitud, milliste õigusnormide alusel leidis kohus, et kohtutäitur määras endale tasu õigesti.

1. Eeltoodu tõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust ka määruskaebuses esitatud seisukohad kohtutäituri tehtud toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse ning selle kohta, milline võib olla kohtutäituri põhjendatud tunnitasu suurus. Ringkonnakohus seetõttu nendele seisukohtadele hinnangut ei anna.
2. Eelmärgitud põhjenduste alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse avaldaja 03.06.2019 kaebuse rahuldamata jätmise kohta, samuti kohtutäituri 30.05.2019 otsuse. Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus 17.05.2019 tasuotsuse peale uuesti läbi vaadata, arvestades käesolevas määruses toodud selgitusi. Ringkonnakohus ei saa tasu suuruse kohta kohtutäituri asemel uut otsust ise teha (Riigikohtu 01.06.2016 määruse nr 3-2-1-36-16 p 23), mistõttu rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
3. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 171 lg 1 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata, kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja.
4. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus jättis avaldaja 03.06.2019 kaebuse rahuldamata ja teeb uue määruse, millega rahuldab kaebuse osaliselt, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel ka maakohtus määratud menetluskulude jaotust. Avaldaja 03.06.2019 kaebuse menetlemisega seotud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb kaebuse osalise rahuldamise tõttu jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda.
5. Avaldaja 22.05.2019 avalduse läbivaatamata jätmise kohta tehtud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda.
6. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks maakohtus pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2 ja § 174 lg 4, vt ka Riigikohtu 20.04.2016 otsust nr 3-2-1-142-15 p 22). (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Ande Tänav 8