Obsah (6)

§ 118§ 34§ 86§ 56§ 73§ 68

Kriminaalasi nr 1-19-6616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 23.septembril 2019.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Maksim Tšurkin juuresolekul Prok

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Roman Panasjuki süüdistatakse selles, et tema 10.08.2018 ajavahemikus kell 19.30 kuni kell 21.30 oma elukohas xxx asuvas korteris ühise alkoholitarvitamise käigus lõi tuttavale A. U.ile ühe korra käes olnud noaga keskkõhu piirkonda, millega tekitas A. U.ile eluohtliku tervisekahjustuse, s.o kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava paremale poole keskkõhule koos kõhu sirglihase ja maksa parema sagara vigastusega. Oma tahtliku tegevusega pani Roman Panasjuk toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule, s.o

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Roman Panasjuk tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Oli nõus lühimenetluse kohaldamisega. Jäi varasemalt antud ütluste juurde. Kohtuistungil kinnitas kannatanu A. U., et on parenenud, tsiviilhagi ei ole. Panasjuk vabandas tema ees ja nad on sõbrad edasi. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Kannatanu A. U.i suulise kuriteoteate protokoll (I kd, lk 2-5); - Kannatanu A. U.i läbivaatuse protokollid koos fototabelitega (I kd, lk 6-8; 30-35); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd, lk 9); - Kohtuarst-ekspert A. A. vastus päringule (I kd, lk 10); - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus nõudekirjale koos kannatanu haiguslooga (I kd, lk 1319); - Kannatanu A. U. ütlused koos väljavõttega haigusloost ja skeemiga sündmuskohast (I kd, lk 20-28); - Isiku ekspertiisiakt nr 18E-PõI0170 (I kd lk 39-42); - 15.08.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 43-53); - 16.08.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 54-98); - 24.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 99-142); DNA-ekspertiisiakt nr 18E-GE0917 (I kd, lk 146-151); Tunnistaja E. F. ütlused (I kd, lk 152-154); Tunnistaja O. U.a ütlused (I kd, lk 155-157; 158-160); 14.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 161-166); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd, lk 168-172); Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, lk 174-180); Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd, lk 1-3); Kahtlustatava Roman Panasjuk ütlused (II kd, lk 10-11); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 14-35); Juhtumi väljatrükk MIS andmebaasist (II kd, lk 41); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus nõudekirjale (II kd, lk 44-45); Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 488 (II kd, lk 49-55); Harju Maakohtu 26.09.2018 kohtumäärus (II kd, lk 65); Tööleping nr 23, RE Viimistlusgrupp OÜ iseloomustus süüdistatava kohta ja süüdistatava palgatõend (II kd, tl 66-68; 110); Ravimite kasutamise juhend (II kd, lk 69); Tunnistaja JE. B. ütlused (II kd, lk 72-75); Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr 124 (II kd, lk 82-93). Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja kannatanu ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et Roman Panasjuki süü temale etteheidetud kuriteo toimepanemises on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vaidlust ei ole selles, et Roman Panasjuk 10.08.2018.a ajavahemikus kell 19.30 kuni kell 21.30 oma elukohas xxx asuvas korteris ühise alkoholitarvitamise käigus lõi tuttavale A. U.ile ühe korra käes olnud noaga keskkõhu piirkonda. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud, kuigi väidab, et ei mäleta noaga löömise asjaolusid. Teo toimepanemist ja selle asjaolusid kinnitavad lisaks süüdistatava enda ütlustele ka kannatanu ütlused, mille kohaselt süüdistatav lõi teda noaga kõhtu raha pärast tekkinud tüli käigus ja haavast hakkas kohe palju verd tulema. A.U.il 10.08.2018 lõikehaava esinemist kinnitavad ka tunnistajate F. ja U.a ütlused. Tunnistaja E. F. ütluste kohaselt tuli 10.08.2018.a umbes kella 20-21 paiku kannatanu talle vastu trepikoja esimesel korrusel ning ta nägi, et kannatanul on nabast paremal pool horisontaalne lõikehaav, verd sealt palju ei tulnud. Kannatanul seljas olnud helebeež ruuduline särk oli verine. Küsis kannatanult, mis tal juhtus, vastust ei saanud. Kannatanu oli väga joobes. Haav ei tundunud tõsine, seetõttu ise kiirabi ei kutsunud, kuid soovitas kannatanul siiski traumapunkti pöörduda. Tunnistaja O. U.a ütluste kohaselt 10.08.2018.a kella 22 paiku töölt koju jõudes nägi oma poega (kannatanu) naabermaja

1. trepikoja juures. Poeg palus abi koju saamisel, kuna tundis end halvasti. Tunnistaja aitas kannatanu maja ette liivakasti äärele istuma ning pärast asjade äraviimist aitas poja ka tuppa. Kannatanu hoidis kõhust kinni, toas heitis diivanile pikali. Toas nägi, et kannatanul oli keskkõhu piirkonnas lahtine haav nagu oleks noaga löödud, sellest tuli palju verd. Püüdis verejooksu peatada, kuid kui see ei õnnestunud, kutsus kiirabi. 10.08.2018.a oli kannatanul seljas beeži-hallikirjude ruutudega särk ja helepruunid püksid. Verised riided pesi puhtaks, kuid särgis oli kõhu piirkonnas auk. Särgi andis politseile. Tunnistajate ütlustega haakuvad ka 14.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll, millega on fikseeritud kannatanul 10.08.2018.a seljas olnud särgi välimus ja auk särgis; 21.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll, millelt nähtub videosalvestus hetkest kui O. U.a koju saabus ning mõne hetke 2 pärast välja läks ning koos kannatanuga toa poole liikus ning 20.09.
2. asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub tunnistaja O. U.a kõne häirekeskusesse. 16.08.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et Roman Panasjuki kodust leiti lisaks veresarnase aine määrdumisele ka neli nuga. 24.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et ühel nugadest (oranži käepidemega nuga köögist söögilaualt, pakend nr 6) nähtus visuaalselt punakas-pruun veresarnase aine määrdumine noa tera vasakul küljel teraviku (otsa) juures. Noa tera (mõlemalt küljelt) võetud puuteproovid, mida testiti Tetra Base indikaatorlahusega, andsid verele omase positiivse reaktsiooni. 24.08.2018.a asitõendi protokoll kinnitab, et verd leiti ka plätudelt, mis tunnistaja Roman Panasjukil kinnipidamisel jalas olid. Ekspertiisiakt nr 18EGE0917 kinnitab, et plätudelt leitud verest leiti kannatanu DNA-d. DNA-ekspertiisiakt nr 18E-GE0917 kinnitab, et sündmuskoha vaatlusel leitud veresarnaste määrdumiste proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad A. U.i DNAprofiiliga, kuid mitte Roman Panasjuki DNA-profiiliga. Oranži käepidemega noa (pakend nr 6) käepidemelt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Roman Panasjuki DNA-profiiliga. A. U.i DNA-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. Seega oli sündmuskohal ja Panasjuki plätudel kannatanu U.i veri ja noal Panasjuki DNA, mis kinnitab, kannatanu ütlusi, et Panasjuk lõi teda oma korteris noaga. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist ja vaidlust ei ole ka asjaolus, et kannatanu vigastuseks oli torke-lõikehaav. Kannatanu A. U.i läbivaatuse protokollid koos fototabelitega kinnitavad, et A. U.il oli kõht kinni kleebitud meditsiinilise plaastriga ning hiljem tuvastati keskkõhu piirkonnas nabast umbes 4-4,5 cm paremal naba telgjoone kõrgusel õmmeldud haav. Kohtuarst-ekspert A. A. 13.08.2018.a vastuse kohaselt kompuutertomograafilise uuringu põhjal on tegemist kõhuõõnde ulatuva haavaga, mis on eluohtlik tervisekahjustus. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus nõudekirjale koos kannatanu haiguslooga kinnitab samuti haava olemasolu kõhu eesseinas. Isiku ekspertiisiakti nr 18E-PõI0170 kohaselt A. U.il tuvastati kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhul koos kõhu sirglihase ja maksa parema sagara vigastusega. Tervisekahjustus võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Võimalik on A. U.il sedastatud vigastuse tekitamine kõigi ekspertiisiks esitatud fotodel kujutatud nugadega. Kõhuõõne laparoskoopilise operatsiooni järgne taastumine kestab orienteeruvalt 4-6 nädalat. A. U.il esinev tervisekahjustus on eluohtlik, kuna tegemist on kõhuõõnde ulatuva haavaga. Seega, on eeltsiteeritud tõenditega tõendamist leidnud nii kannatanule noaga kõhupiirkonda löömine süüdistatava poolt kui ka asjaolu, et kannatanule noalöögi tagajärjena tekitatud tervisekahjustus – kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav - oli eluohtlik. Ka Riigikohus on lugenud kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava eluohtlikuks vigastuseks (RKKK 3-1-1-40-13 p- 7 ja 10). Eeltoodust tulenevalt on teo objektiivne koosseis täidetud. Roman Panasjuki objektiivsest käitumisest – võttis tüli käigus noa ning lõi sellega ühe korra kannatanule kõhtu – nähtub, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Süüdistatav toimunut ei mäleta, sest oli tugevas alkoholijoobes. Kannatanu ütluste kohaselt tekkis neil süüdistatavaga tüli raha pärast, kuivõrd süüdistatav arvas, et kannatanu, kes pidi tema antud raha eest alkoholi ostma, seda ei teinud ning jättis raha endale. Süüdistatava enda sõnul saatis ta kannatanu mitu korda tema poolt antud rahaga poodi alkoholi järele, kuid täpselt ei mäleta, miks nad tülli läksid. Süüdistatav mäletab, et tahtis kannatanule kiirabi kutsuda, kuna tal oli kõhuhaav, seega tõdeb, et võis 3 kannatanut lüüa küll. Kohtu hinnangul on Roman Panasjuk teo – noaga löömise- toime pannud tahtlikult. Noaga kõhtu löömine on võimalik ainult tahtlikult. Kannatanu ja süüdistava ütlustest nähtub, et kannatanu ja süüdistatav olid omavahel sõbrad ning süüdistatav tahtis kannatanule kutsuda kiirabi, samuti püüdis kannatanu toimunut varjata, et süüdistataval probleeme ei tekiks. Seega puudub kohtul alus arvata, et Roman Panasjukil oleks kavatsenud tekitada kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Alkoholijoove ei ole küll kergendav asjaolu, kuid nagu on ekspert viidanud ekspertiisiaktis nr 124, on alkoholijoobe üks tunnustest vähenenud võime oma tegude tagajärgi arvestada. Kuigi Roman Panasjuk ei mõelnud tõenäoliselt tagajärjele enne teo toimepanemist, pidi ta oma senise elukogemuse pinnalt aru saama ja võimalikuks pidama, et kannatanule noaga kõhtu lüües võib ta tekitada kannatanule eluohtliku vigastuse. Lüües kannatanut noaga kõhupiirkonda, kus asub mitmeid elutähtsaid organeid möönis Panasjuk sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust. Seega, on Roman Panasjuk otsese tahtlusega tekitanud kannatanule kehavigastuse, mille raske tagajärje suhtes toimis R.Panasjuk kaudse tahtlusega. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud. Kaitsja on esitanud kaitseversiooni, mille kohaselt esineb võimalus, et Roman Panasjuk ei olnud teo toimepanemise ajal süüdiv, sest kui süüdistatav 10.09.2018.a korterist leiti, oli ta vaimselt halvas seisundis (rääkis seosetut juttu, sõi mulda ja kive jne) ning isik viidi psühhiaatriakliinikusse ravile. Kaitsja hinnangul ekspertiisiaktis toodud järeldused ei ole jälgitavad, ekspertiisid on tehtud tunduvalt hiljem kui toimus sündmus. Samas on kaitsja jätnud tähelepanuta, et süüdistatav oli üle kuu aja joonud selleks hetkeks, kui ta psühhiaatriakliinikusse ravile viidi. Ekspertiisiakti nr 488 kohaselt hakkas süüdistatav jooma 7.-
3. augusti paiku. Nii kannatanu kui tunnistaja ütlustest nähtub, et Roman Panasjuk oli 10.08.2018.a täiesti kontaktivõimeline ning samuti sai ta pärast kannatanu noaga löömist aru, et kannatanule tuleb kiirabi kutsuda, samuti vabandas ta oma käitumise pärast. Seega, kannatanu ja tunnistaja ütluste pinnalt nähtub samuti, et Roman Panasjuk oli kontaktivõimeline ning sai aru A. U.i seisukorrast ja sellest, mida ta oli teinud. Kannatanu ütlused kinnitavad, et päev hiljem R. Panasjuk helistas kannatanule ja küsis tema tervise kohta, seega päev hiljem süüdistatav mäletas veel toimunut. On eluliselt usutav, et isiku seisund pärast 2-3 päeva alkoholi tarbimist oli tunduvalt parem kui pärast kuu aega kestnud joomatsüklit. Isiku süüdivust kinnitavad ka ekspertiisiaktid. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 488 kohaselt ei esine Roman Panasjukil psüühika- ja käitumishäireid, mis saaksid olla süüdimatusseisundi meditsiiniliseks kriteeriumiks

§ 34

järgi; temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 10.08.2018.a oli ta tavalises alkoholijoobes, tal ei esinenud psühhoosi ega teadvusehäireid, ta tegutses reaalses konfliktsituatsioonis ning lahendas selle agressiooniga. Roman Panasjuk oli temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Roman Panasjukil üks kuu hiljem alkoholi liigtarbimisest vallandunud psühhootiline sümptomaatika ja alkohoolne psühhoos depressiooniga on käesolevaks taandunud ega oma otsest seost temale süüksarvata kuriteoga. R. Panasjuk on käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema kohtueelses menetluses, esinema kohtus, ja kandma süüdimõistmisel karistust. Roman Panasjuk ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist

§ 86järgi.

Ekspertiisiakti põhjendavas osas on ekspert selgitanud, milliste eluliste asjaolude pinnalt jõudis ta aktis toodud arvamusele. Ekspert on oma eriteadmised seostanud muude meditsiiniliste andmetega ja nii kannatanu kui süüdistatava ütluste ja viimase käitumisega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr 124 kohaselt Roman Panasjuk oli temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Tal ei esinenud rasket psüühikahäiret, st terviseriket, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema teadvust 4 ja käitumist ning takistanud tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja/või neid juhtida. Samuti ei esinenud R. Panasjukil temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal emotsionaalset seisundit, mis oleks mõjutanud olulisel määral tema teadvust ja käitumist ning takistanud tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja/või neid juhtida. Käesoleval ajal ei põe R. Panasjuk rasket psüühikahäiret. 2018.a augustis-septembris esinenud joomasööstu järgselt vallandus uuritaval raviga täielikult taandunud võõrutusseisund alkoholist deliiriumiga. Seejärel esines tal depressiivne episood katatoonsete sümptomitega, mis antidepressiivse raviga paranes. Roman Panasjukil ei esine kestvat rasket psüühikahäiret. Tal esineb alkoholi tarvitamise häire (alkoholi kuritarvitamine). Käesoleval ajal ei vaja Roman Panasjuk psühhiaatrilist eriravi. Tulenevalt temal esinenud depressiivsest seisundist on temale näidustatud antidepressiivse ravi jätkamine (tavaliselt paar kuud peale depressioonisümptomite täielikku taandumist), mida on temale võimalik teostada mistahes keskkonnas tema vaba tahte alusel. Käesoleval ajal on Roman Panasjuk võimeline osalema menetlustoimingutes, andma menetluse käigus tõepäraseid ütlusi, osalema kohtuistungitel ja kandma süüdimõistmisel karistust. Spetsiaalseid meditsiinilisi tingimusi ta ei vaja, temale on võimalik määrata ravi ja jälgida tema tervislikku seisundit mistahes keskkonnas tema vaba tahte alusel. Kuigi ekspertiisiaktid on vaid üks tõendi liik kriminaalasjas kogutud tõenditest, nagu kaitsja on viidanud, ei ole käesoleval juhul kohtul põhjust kahelda nende tõendite usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul on ekspertiisiaktid jälgitavad, sündmuste põhjal on tehtud loogilised järeldused, ekspertiisiaktides kajastatu haakub täielikult kannatanu, tunnistaja ja süüdistava enda ütlustega. On tõendatud ja selles ei ole ka vaidlust, et süüdistataval oli joomaperiood ja isik oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kohus märgib, et õiguslikult ei ole asjaolu, et isik joob end n.ö mäluauku ja ei mäleta hiljem mida tegi, ei vastutust välistavaks ega õigustavaks asjaoluks. Asjaolu, et Roman Panasjuk kõiki tolle õhtu sündmusi täpselt ei mäleta, ei välista fakti, et A. U. sai eluohtliku tervisekahjustuse Roman Panasjuki poolt löödud noahoobi tulemusena. Vastavalt ekspertiisiaktile oli Roman Panasjuk teo toimepanemise ajal süüdivusseisundis. Nii süüdistatava, kannatanu kui tunnistaja O. U.a ütlused kinnitavad üheselt, et Roman Panasjuk sai aru oma teo keelatusest. Isik, kes ei saa aru oma teo keelatusest, ei vabanda ega soovi kutsuda kiirabi, samuti ei helista ta järgmisel päeval kannatanule, et küsida tema tervise kohta. Ka O. U.ale hüüdis R. Panasjuk rõdult, et tuleb kiirabi kutsuda. Kannatanu sõnul süüdistatav oli nõus vastutama oma teo eest. On tõenäoline, et isik oli alkoholijoobe tõttu kergemini ärritunud ning ta ei mõelnud oma teo tagajärjele, kuid see ei tähenda, et isik ei oleks oma teost aru saanud. Isiku poolt teo kahetsemine ja soov kutsuda kiirabi näitab, et isik sai aru, et tema tegu seadis ohtu kannatanu elu. Süüdistatava ütluste kohaselt hakkas ta alkoholi tarbima 2-3 päeva enne sündmust 10.08.2018. 15.0816.08.2018 osales Panasjuk menetlustoimingutel ja tema käitumise või tervisliku seisnud osas ei tekkinud kellelgi kahtlusi. Peale seda jätkas isik joomist kuni 10.09.2018, mil ta hospitaliseeriti (nähtub ekspertiisiaktist). On eluliselt usutav, et alkoholi kuritarvitamise jätkamine veel ligi 3 nädalat viis R.Panasjuki seisundisse, mis tingis tema hospitaliseerimise. Hilisemast jätkuvast joomisest tingitud deliiriumi ja depressiivse episoodi esinemine, ei välista R.Panasjuki süüdivusseisundit kuriteo toimepanemise ajal. Seega, võttes arvesse lisaks ekspertiisiaktidele ka kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja O. U.a ütlusi, kohtu hinnangul käesolevas asjas süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Roman Panasjuki poolt 10.08.2018.a A. U.i noaga löömine tuleb kvalifitseerida

§ 118

lg 1 p 1 järgi kui teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 118

lg 1 p 1 näeb karistuseks ette vangistuse neli kuni kaksteist aastat.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad 5 iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Arvestades kuriteo asjaolusid, tegemist on tõsise isikuvastase kuriteoga, mille toimepanemisele aitas kaasa alkoholi kuritarvitamine. Samas arvestab kohus asjaolu, et R. Panasjuk lõi isikut noaga ühe korra, pärast mida kahetses oma tegu ning soovis kutsuda kiirabi. Seda kinnitavad nii kannatanu kui tunnistaja ütlused. R. Panasjuki iseloomustab fakt, et isik on palunud kannatanult andeks, nad on ära leppinud. Süüdistatav on saanud ka ravi alkoholi kuritarvitamise vastu ning tema seisund on paranenud. Roman Panasjukil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Roman Panasjuk on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul põhjust käesoleval hetkel arvata, et Roman Panasjuk jätkaks kuritegude toimepanemist, seega peab kohus võimalikuks jätta vangistus täitmisele pööramata. Arvestades eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Roman Panasjuki edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb kohtu arvates Roman Panasjuki karistada sanktsiooni alammääras vangistusega 4 aastat. Kuivõrd asja lahendamine toimus lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 73

sätteid kohaldades jätab kohus karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Roman Panasjuk ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid- CD- ja DVDplaadid jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Eeltoodust tulenevalt juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada noad (PPA asitõendite hoidlas) A. U.ile. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 4 - puuteproovid, plekist õllepurk, meeste aluspüksid, vasaku ja parema jala plätu, meeste lühikeste varrukatega triiksärk (PPA asitõendite hoidlas) hävitada kui väärtusetud esemed. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt R. Panasjukilt välja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsetasu 508.80 eurot ja ekspertiisikulud 3927 eurot riigituludesse. 6 Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Isiku ekspertiisiakt on kriminaalasjas oluline selgitamaks välja tekitatud vigastused ja nende põhjused, samuti olid olulised määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktid selgitamaks välja süüdistatava tervislik seisund, mistõttu kuuluvad need kulud süüdistatavalt väljamõistmisele. Käesoleval juhul kriminaalsjas tehtud DNA ekspertiis aitas kaasa süü küsimuse lahendamisele kuivõrd ekspertiisi abil oli võimalik teha kindlaks, et leitud veri kuulus kannatanule. Samuti oli võimalik teha kindlaks, et noa käepidemelt leitud DNA kuulus süüdistatavale. Kriminaalasjas on tehtud DNA ekspertiis nr 18E-GE0917 maksumusega 2223 eurot, ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 151) kohaselt oli käesolevas kriminaalasjas ekspertiisiobjektide arv
3. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 34 proovi (lk 142), ehk siis tegemist oli 34 ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0917 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt on DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0917 põhjendatud maksumus 34 x 57 s.o 1938 eurot, mis kuulub süüdistatavalt selle ekspertiisiga seoses väljamõistmisele. Ülejäänud ekspertiisikulud jäävad riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas taotles süüdistatava kaitsja võimalusel osade menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda, kuna süüdistatava sissetulek on 600 eurot. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et süüdistatava puhul esineb mõjuv põhjus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Asjaolu, et isiku sissetulek on hetkel 600 eurot, ei tähenda, et isik ei ole suuteline rohkem teenima või, et tema sissetulek lähiajal ei suurene. 7 Kohus peab süüdistatavalt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha ja menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha ja menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatava hetke sissetulekut arvestades ei ole reaalselt võimalik sundraha ja menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summade tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha ja menetluskulude tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Roman Panasjuk

§ 118lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Roman Panasjuk ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast.

§ 68

lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.08.2018-16.08.2018, s.o. 2 päeva. Välja mõista Roman Panasjukilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsetasu 508.80 eurot ja ekspertiisikulud 3927 eurot riigituludesse. Kohustada Roman Panasjuki tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 482.15 eurot. Sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisikulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Roman Panasjuk, kriminaalasi 1-19-6616 menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel helistada telefonil

1. Ülejäänud ekspertiisikulud jätta riigi kanda. Asitõendid: - CD – ja DVD plaadid jätta kriminaalasja juurde; - puuteproovid, plekist õllepurk, meeste aluspüksid, vasaku ja parema jala plätu, meeste lühikeste varrukatega triiksärk (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. - Noad (PPA asitõendite hoidlas) tagastada A.U.ile 8 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 18.
2. 2019 Kohtunik Liina Pohlak 9