) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine.
lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani 2 2-19-17780 liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 206 lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks..
lg 1-3 järgi võib kohus käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus nimetada muu hulgas pankrotihalduri. Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.
² lg 1 kohaselt teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. OÜ Eesti Metsnik esitas 13.11.2019 kohtule avalduse, milles palus läbi viia OÜ Finantspartner (kustutatud) täiendav likvideerimismenetlus ja määrata puudutatud isikule likvideerija. Avalduse põhjenduste kohaselt on OÜ Finantspartner registrist kustutatud 18.03.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.
ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
lg 1 viimase lause kohaselt ei ole kohus likvideerija määramisel avaldusega seotud. Avaldaja palub OÜ Finantspartner likvideerijaks määrata A. L.´e (isikukood xxx), kes oli OÜ Finantspartner juhatuse liikmeks. A. L. on andnud vastava nõusoleku. 3 2-19-17780 Puudutatud isiku äriregistri väljavõttest nähtuvalt on OÜ Finantspartner registrist kustutatud Harju Maakohtu 22.02.2016 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-15-16467. Kohtute Infosüsteemist (KIS2) nähtuvalt on 22.02.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-16467 määratud sundlõpetada OÜ Finantspartner ja kustutada puudutatud isik registrist, kuna ta ei esitanud äriregistrile ega kohtule majandusaasta aruandeid, samuti ei esitanud ta kohtule andmeid omapoolse likvideerijakandidaadi kohta ega tasunud ta kohtule likvideerija tasu ettemaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et enne osaühingu registrist kustutamist nõuab registriosakond korduvalt majandusaasta aruannete esitamist. Harju Maakohtu 22.02.2016 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 215-16467 nähtub, et ka käesoleval juhul on registriosakond OÜ Finantspartner juhatuse tähelepanu majandusaasta aruannete esitamise kohustusele juhtinud. Kohus on samuti tsiviilasja nr 2-1516467 raames andnud puudutatud isikule võimaluse puuduvate majandusaasta aruannete esitamiseks või puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks vajalike andmete (likvideerija kandidaadi andmed ja nõusolek või likvideerija tasu ettemaks) esitamiseks. Vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale ei esitanud puudutatud isik kohtule puuduvaid majandusaasta aruandeid ega andmeid, mis võimaldanuks kohtul likvideerimismenetluse algatamist. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli A. L. ajavahemikul 26.06.2008 – 18.03.2016 OÜ Finantspartner ainsaks juhatuse liikmeks. Kuivõrd A. L. ei ole suutnud täita oma kohustusi OÜ Finantspartner juhatuse liikmena, siis ei saa kohus teda pidada usaldusväärseks isikuks, kes oleks võimeline likvideerimist nõutaval tasemel korraldama ja kohus ei määra teda likvideerijaks. Kohus selgitab, et määrab likvideerijaks üksnes usaldusväärse ja kohtule teada oleva isiku.
Kohus määrab OÜ Finantspartner likvideerijaks M. B.´i, kes on selleks andnud oma nõusoleku ja on kohtu hinnangul võimeline täiendavat likvideerimist nõutaval tasemel korraldama, kuna omab pikaaegset kogemust pankrotihalduri kutsetöös. Tulenevalt
ÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Tulenevalt ÄS § 210 kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. ÄS §-des 209-212 ja §-s 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt
lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande täiendavas likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse täiendavas likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang OÜ Finantspartner maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on täiendava likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 07. juuli 2020.
lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Juhindudes ÄS § 208 lg 2, saadab kohus käesoleva määruse registripidajale kande tegemiseks.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
4 2-19-17780 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.