Obsah (5)
§ 761§ 199§ 69§ 75§ 76KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2020, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-7769 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Kaitsja Marit Seesmaa /m
§ 761
lg 3; § 76 lg 7 Kohtuistungi toimumise aeg 09.01.2020, avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele T Vle Viru Maakohtu 28.09.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-187769 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 27 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata. Karistuse kandmise algust arvestada alates T V kinnipidamisest, s.o alates 05.01.2020. Määratud kaitsja tasu ja kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja ettekande sisu Viru Maakohtu 28.09.2018 otsusega tunnistati T V süüdi
§ 199
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
§ 69
lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 180 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta.
§ 69
lg 4 alusel allutati T V üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima
§ 75
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja
§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 5, 8 sätestatud kohustusi.
Viru Maakohtu 27.12.2018 määrusega pöörati täitmisele T Vle Viru Maakohtu 28.09.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7769 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 5 kuud 23 päeva vangistust. Viru Maakohtu 20.06.2019 määrusega vabastati T V temale Viru Maakohtu 28.09.2018 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 27.12.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.
§ 76
lg 5 ja § 78 p 2 alusel määrati T Vle katseaeg 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning ta allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. T Vt kohustati katseajal järgima
§ 75
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, aga samuti
§ 75
lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: − mitte tarvitama alkoholi; − mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; − asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; − mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega; − osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtumäärus jõustus 06.07.
- 25.09.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, taotlusega määrata T Vle täiendav kohustus registreerida end hiljemalt ühe kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja alluma psühhiaatrilisele ravile, kui psühhiaater selle määrab. Erakorralise ettekande kohaselt saabus 27.08.19 kriminaalhooldusametnikule PPA teade kriminaalhooldusnõuete rikkumise kohta T V poolt. PPA teavitas, et Politsei menetlusinfosüsteemis on registreeritud juhtum nr 3100190505414 selle kohta, et 26.08.2019 kella 17:38 paiku teatas teataja, et xxxx juures on suur noorte seltskond, kaks noort kaklevad, üks neist lonkab. Sündmusele reageerinud politseipatrull tuvastas lonkava isiku, kelleks oli T V, kellel tuvastati alkoholijoove 0,93 mg/l. T V alkoholi tarvitamise kohta alustati väärteomenetlus Alkoholiseaduse § 71 tunnustel ja talle koostati väärteoprotokoll. Viru Maakohtu 08.10.2019 kohtumäärusega rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja määras T Vle täiendava kohustus registreerida end hiljemalt ühe kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja alluma psühhiaatrilisele ravile, kui psühhiaater selle määrab. Kohtumäärus jõustus 29.10.
- 28.11.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen Viru Maakohtule erakorralise ettekande, taotlusega T Vle mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande kohaselt on T V rikkunud kontrollnõuet ilmuda määratud ajavahemike järel registreerimistele ning seoses sellega rikub tema ka kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. 2 T V on jätnud ajavahemikul 28.10.10-28.11.19 ilma mõjuva põhjuseta ilmumata registreerimistele vastavalt 28.10.19, 04.11.19, 05.11.19, 06.11.19, 11.11.19, 15.11.19 ja 21.11.
- Erakorralise ettekande esitamise hetkeks oli kriminaalhooldusametnikul viimane kontakt T. Vga 08.11.19, pärast mida ei ole T V enam registreerimistele ilmunud. T. Vga on läbimises sotsiaalprogramm Õige Hetk, mille läbiviimine toimub igal registreerimisel. Registreerimistele mitte ilmudes hoiab T. V kõrvale ka kohustusest osaleda sotsiaalprogrammis. 08.10.19 Viru Maakohtu määrusega kohustati T Vt registreerima ennast kuu aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ning alluma ettenähtud ravile. Kohtumäärus jõustus 29.10.19, kuid 28.11.19 seisuga ei ole T. V esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendeid psühhiaatri vastuvõtule registreerimise kohta. Senise kriminaalhoolduse kohta märkis ametnik, et esmakohtumine T Vga toimus 19.07.
- Kohtumisel tutvustati talle kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Õigused ja kohustused olid talle arusaadavad ning ta kinnitas seda oma allkirjaga. 19.07.19 esitas T V Eesti Töötukassa individuaalse töötsimiskava, millega tõendas, et registreeris ennast töötuna. 23.09.19 registreerimisel esitas T V Eesti Töötukassa poolt korraldatava Tööklubi ajakava, milles ta enda sõnul osales ning mis ketis kuni 23.10.
- 09.10.19 saabus Eesti Töötukassa juhtumikorraldajalt vastus kriminaalhooldusametniku päringule, mille kohaselt T. V enamasti siiski tööklubis ei osalenud. 30.10.19 registreerimisel rääkis T. V, et sai ametlikult tööle ja lõpetas töötuna arvel oleku. Kriminaalhooldusametnikule ta töölepingut ei esitanud. 03.11.19 edastas E V kriminaalhooldusametnikule Maksu- ja Tolliameti teavituse, et Xxxx OÜ on alates 14.10.19 registreerinud T. V töötajate registris. 15.11.19 järelepäringu vastusest Maksu- ja Tolliametisse nähtub, et T. V on olnud ettevõttes Xxxx OÜ töötajana registreeritud ainult ajavahemikul 14.10.19-20.10.
- T Vga on alustatud sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbi viimist ning toimunud on 6 kohtumist. Kuivõrd programmis on kokku 13 kohtumist ning T. V katseaeg lõppeb juba 06.01.2020 siis on ajaliselt väga kaheldav, et T. V suudaks programmi katseaja lõpuks läbida. T V alustas vangistuses osalemist mitmedimensioonilises pereteraapias (MDFT), mis jätkus ka pärast tema vangistusest vabastamist. 28.10.19 on teraapia aga terapeut K K poolt lõpetatud kuna ei olnud võimalik saada kontakti ei T V ega ka tema ema E Vga. 05.11.19 toimunud vestluses E Vga avaldas ta kriminaalhooldusametnikul, et teraapia katkestati kuna ta oli tööga väga hõivatud ning ühiselt pojaga leiti, et kõrvalist tuge ei ole vaja ning probleemidega saadakse iseseisvalt hakkama. E. V rääkis ka, et hetkel olukord hea, kuna poeg sai tööle ja tuleb iga õhtu koju kainena. E Vle selgitati, et Til on kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning, et kriminaalhooldusametnik oli andnud T Vle ka Rakvere Psühhiaatrite kontaktid. E. V sõnul oli ta üritanud telefonitsi kätte saada M K, kuid telefoninumber ei ole kasutusel. Selgitatud, et tegemist on psühholoogiga, kuid T peab pöörduma psühhiaatri vastuvõtule. E. V lubas sellega esimesel võimalusel tegeleda ja registreerida Ti psühhiaatri vastuvõtule. 08.11.19 toimunud registreerimisel räägiti T. Vga ka sellest, et kuna MDFT lõpetati siis pöörduks ta Rakvere Linnavalitsusse lastekaitsespetsialisti vastuvõtule, et arutada, kas ja millisel kujul jätkata tema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mis on talle määratud teise kohtuotsusega. T. V andis lubaduse, et läheb käib seal samal päeval ära. 25.11.19 telefonivestlusest Rakvere Linnavalituse lastekaitsespetsialist K B selgus, et T V ei ole ise nende poole pöördunud ning ka K. B ei ole õnnestunud tema ja tema perega kontakti saada. Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku pöörata T Vle mõistetud ja kandmata jäänud karistus täitmisele. T V on vanglast ennetähtaegselt vabastatud ning ta on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, millest tulenevalt on ta vägagi kursis rikkumistega kaasnevate tagajärgedega. Käesoleval hetkel ei ole kriminaalhooldusametnikule teada ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistaks T. Vl talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi täitmast. 3 Kohtuistungile 05.12.2019 T V ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli ta kätte saanud kätte antuna vennale. Kohus kohaldas T V suhtes sundtoomist 09.12.2019 kohtuistungile. Kohtuistungile 09.12.2019 sundtoomine ebaõnnestus kuna isikut ei tabatud. T V ilmus peale kohtuistungit ise kohtumajja, kus talle anti isiklikult kätte kohtukutse kohtuistungile 18.12.
- 18.12.2019 kohtuistungile T V ei ilmunud, ega teatanud ka seda takistanud mõjuvatest põhjustest. 18.12.2019 kuulutas kohus T V tagaotsitavaks ja kohaldas tabamisel tema suhtes tõkendina vahistamist. T V peeti kinni 05.01.
- Kohtuistungil 09.01.2020 jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde ja leidis, et T V suhtes ei ole erakorralises ettekandes toodud asjaoludel võimalik kriminaalhooldust tulemuslikult teostada. T V tunnistas kohtuistungil temale süüks arvatud rikkumisi, oskamata neile siiski mõistlikku põhjendust esitada. Karistuse kandmisele asumise osas vastuväiteid ei esitanud, mööndes, et see tuleb ära kanda. Kaitsja toetas tema seisukohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Olles tutvunud T Vt puudutavate materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, ei pea kohus esitatud asjaoludel enam põhjendatuks ega otstarbekas tema suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid järjekindlalt tahtlikult, teadlikult ning hoolimatult ja seetõttu ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses ja kohustustele alludes. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta on subjektiivset laadi, ennast õigustavad ning ei ole asjakohased. Seega kuulub T Vle mõistetud karistus täitmisele pööramisele, kuna vavaduses viibides ei ole võimalik teda kriminaalhoolduslike vahenditega mõjutada.
§ 761
lg 3 kohaselt, kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse
§-s 76 sätestatut.
§ 76
lg 7 sätestab, kui vangistusest ennetähtaegselt vabanenud süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
§ 76
lg 7 puhul on tegemist on sättega, mis võimaldab kohtul kasutada oma kaalutlusõigust. T V on teadlik tema suhtes kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest. Kohtul puudub usaldus suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud järjekindlat hoolimatust, soovimatust ja suutmatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. 4 Olles tutvunud T Vt puudutavate materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, ei pea kohus esitatud asjaoludel enam põhjendatuks ega otstarbekas tema suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid järjekindlalt tahtlikult, teadlikult ning hoolimatult ja seetõttu ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses ja kohustustele alludes. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta on subjektiivset laadi. Seega kuulub T Vle mõistetud karistus selle kandmata osas täitmisele pööramisele, kuna vabaduses viibides ei ole võimalik teda kriminaalhoolduslike vahenditega mõjutada. Kuna T V on tema suhtes esitatud erakorraliste ettekannete arutamisel kogu kriminaalhoolduse kestel korduvalt käitunud menetlust vältivalt ning käesoleval juhul on tema suhtes ohjena kohaldatud vahistamist, siis kohtu hinnangul ei ole kohtuotsuse täitmise tagamiseks põhjendatud muuta tema suhtes kohaldatud tõkendit, et tagada kohtuotsuse täitmine /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 5