← Eesti

3-19-1782/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene

  1. november 2019, Tartu Haldusasi X kaebus Maa-ameti
  2. augusti
  3. a vastuse nr 112/19/9754-4 tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus Tartu Halduskohtu
  4. september
  5. a määrus Y ja Maa-ameti määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebaja – X Esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Vastustaja – Maa-amet Kolmas isik – Y Esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja advokaat Tanel Kask Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-19-1782 RESOLUTSIOON Tagastada Y ja Maa-ameti määruskaebused Tartu Halduskohtu
  6. septembri
  7. a määruse peale läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Maa-ameti katastri registriosakond algatas
  9. juulil 2018 elektroonilise katastri menetluse nr xxx katastriüksuste jagamiseks. Tartu Maakorralduse OÜ edastas Xile
  10. augustil 2018 kutse, mille kohaselt on xxx 1 katastriüksuse mõõdistamise teel jagamisega moodustavate xxx ja yyy katastriüksuste moodustamise käigus selgunud vajadus kokku leppida Xi omandis oleva xxx 2 katastriüksuse ja moodustavate xxx ja yyy katastriüksuste ühise piiri asukoht maastikul. Piirinaabrite vahel looduses piiri üle vaadates kokkulepet ei saavutatud. X esitas
  11. detsembril 2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse kinnistu piiri kindlaksmääramiseks ja piirinaabri piiri kindlaksmääramises osalemises kohustamiseks. Tartu Maakohus peatas
  12. detsembri
  13. a määruse resolutsiooni punktiga 2 tsiviilasjas nr x-xx-xxxx Maa-ameti e-katastri menetluse nr xxx ning võttis
  14. jaanuari
  15. a määrusega hagi menetlusse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  16. juuni
  17. a määrusega jõustus Tartu Ringkonnakohtu
  18. märtsi
  19. a määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, millega kohus tühistas katastrimenetluse peatamise aluseks oleva maakohtu määruse. Kaebaja esitas Maa-ameti katastri registriosakonnale
  20. juunil 2019 taotluse e-katastri menetluse nr xxx peatamiseks. Maa-amet jättis
  21. augusti
  22. a vastusega nr 11-2/19/9754-4 Xi avalduse rahuldamata. Ühtlasi teavitas Maa-amet avaldajat järgmistest menetluse etappidest ning selgitas, et jätkab katastrimenetlust nr xxx vastavalt kehtivale seadusandlusele ning otsustab lõpptulemusena xxx 1 ja xxx 2 katastriüksuste ühise piirilõigu asukoha.
  23. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maa-ameti
  24. augusti
  25. a vastuse nr 11-2/19/9754-4 tühistamiseks ja uue kaalutlusotsuse tegemiseks kohustamises. Kaebaja esitas koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Maa-ametit otsustama katastrimenetluse nr xxx peatamine. Kaebaja leiab, et e-katastri menetlust peatamata on vastustaja tekitanud olukorra, kus piiri kindlaksmääramine otsustatakse kõiki varasemaid alusdokumente ja piirinaabrite omandiõigust arvesse võtmata. Sellega kahjustatakse kaebaja põhiõigusi ja omandi puutumatust. E-katastri menetluses piiri kindlaks määrates ei ole selge, kuidas on võimalik tagada piirile jääva elumaja osas kaebajale ajalooliselt kuulunud omandiõigus. Katastrimenetlusega kaasnevad kaebajale materiaalsed kulutused ja pöördumatud kahjustused omandiõiguse kaotamise kaudu. Katastrimenetluse peatamine ei kahjusta kellegi õigusi, sest aastakümneid kestnud faktiline olukord jätkub.
  26. Tartu Halduskohtu rahuldas
  27. septembri
  28. a määrusega Xi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Maa-ameti katastri registriosakonna poolt
  29. juulil 2018 algatatud elektroonilise katastri menetluse nr xxx katastriüksuste jagamiseks kuni
  30. oktoobrini
  31. Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel 30 päevaks ilma sellekohaseid põhjendusi esitamata. Halduskohus märkis vaid, et keskkonnaministri
  32. augusti
  33. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 30 lg 3 p 1 kohaselt on menetluse peatamise aluseks pooleliolev kohtumenetlus, mille lahend on kandeotsuse tegemisel puudutatud katastriüksuse suhtes määrava tähtsusega. Halduskohtu arvates ei saa esitatud kaebust ilmselgelt perspektiivituks pidada. Kuna käimas on paralleelne tsiviilkohtumenetlus, kus kohus jättis
  34. septembri
  35. a määrusega asjas nr x-xx-xxxx kohtumenetluse peatamata, on kujunenud olukord, kus sama vaidlusküsimust lahendatakse kahes eraldiseisvas menetluses. Seega on haldusmenetluse peatamine põhjendatud vältimaks vaidluse erinevaid lõpptulemusi erinevates menetlustes. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  36. Xxx 1 katastriüksuse omanik Y esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  37. septembri
  38. a määrus tühistada osas, millega kohaldati esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 4.
  39. Käesoleval juhul puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Maa-amet ei ole katastrimenetluses välja andnud veel ühtegi haldusakti, mis oleks muutnud kinnistute xxx 1 ja yyy 2 piiri ja/või pindalasid või riivanud nimetatud kinnistute omanike õigusi. 4.
  40. Katastrimenetluse jätkamine on menetlustoiming, mida ei saa eraldiseisvalt vaidlustada. Esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja põhjendamatu.
  41. Maa-amet esitas määruskaebuse, milles palub samuti tühistada Tartu Halduskohtu
  42. septembri
  43. a määruse osas, millega kohaldati esialgset õiguskaitset. 5.
  44. Katastrimenetluse jätkamine on menetlustoiming, mis ei riku isiku õigusi ega piira tema vabadusi, mistõttu ei ole see lõplikust haldusaktist eraldiseisvalt halduskohtus vaidlustatav. 5.
  45. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada ka põhjusel, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  46. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Y ja Maa-ameti määruskaebused Tartu Halduskohtu
  47. septembri
  48. a määrusele tuleb tagastada läbivaatamatult.
  49. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS-i
  50. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi.
  51. Tartu Halduskohus kohaldas käesolevas asjas HKMS § 252 lg 4 alusel põhjendusi esitamata esialgset õiguskaitset 30 päevaks, s.o
  52. oktoobrini
  53. Sama sätte teise lause kohaselt rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani, kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta. Määruskaebuse esitasid nii kolmas isik kui vastustaja. Käesolevaks hetkeks on esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaeg seega möödunud. Ühtlasi tegi asja alluvusjärgselt lahendav Tallinna Halduskohus
  54. oktoobril 2019 määruse, millega kaasas Y kolmanda isikuna menetlusse, tagastas kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seega ei saa Tartu Halduskohtu
  55. septembri
  56. a määrus enam määruskaebemenetluse jooksul muutunud asjaolude tõttu määruskaebuse esitajate õigusi rikkuda ning määruskaebuste esitajaid ei saa HKMS § 203 lg 1 mõttes pidada enam puudutatud isikuteks, mistõttu tuleb määruskaebused tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.