KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2018, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18898 Tsiviilasi Nordli

§ 305lg-st 1 tulenevat üürileandja pandiõigust.

1. Hageja palub tuvastada kostja kohustus anda nõusolek teha Maanteeameti poolt peetavas liiklusregistris sõiduki Chevrolet Corvette C5, registreerimismärgiga xxx, osas järgmised muudatused: kustutada R. B. (isikukood xxx) omanikukanne sõiduki Chevrolet Corvette C5, registreerimismärgiga xxx, kohta; kanda sisse sõiduki Chevrolet Corvette C5, registreerimismärgiga xxx, omanikuna Nordline Project OÜ (registrikood 11214773); asendada kostja nõusolek kohtuotsusega. 2 Kostja vastuväited
2. Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja ei mõista, kuidas on võimalik Nordline Projekt OÜ-l varastada kostjalt kostja enda rahade eest ostetud auto. Kostja ostis auto A.M. N.i käest. Nordline Projekt OÜ omanik teadis, et see auto kuulub kostjale.
3. X OÜ on pankrotis ja Nordline Projekt OÜ-l on saamata 10 000 eurot, aga Nordline Projekt OÜ on X OÜ-le võlgu lähedalt 16 000 eurot.
4. Kostja ei ole enam sõiduauto registreerimisnumbriga xxx omanik. Auto on müüdud ja uus omanik on registreeritud 25.12.2017 välismaal. Kostja ei saa vastutada kellegi teise vara eest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6. Asjas puudub vaidlus, et kostja on kantud Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduauto Chevrolet Corvette C5, registreerimismärgiga xxx, omanikuna. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kohustada kostjat andma nõusolek kustutada Maanteeameti liiklusregistrist kostja kohta tehtud omanikukanne ning kanda omanikuna sisse hageja. Nimelt oli hagejal sõlmitud K. - OÜ-ga üürileping, millest tulenevad kohustused jättis K. - OÜ hageja ees kohaselt täitmata ning hageja kasutas üürileandja pandiõigust ja müüs enampakkumisel hagejale kuuluva vara, sealhulgas sõiduauto Chevrolet Corvette C
7. Hageja sai alles 23.10.2017 PPA teatest info, et sõiduauto Chevrolet Corvette C5 omanik ei olnud K. - OÜ, vaid kostja. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hagejal on teiste ettevõtete ees võlgnevusi ning hagejale oli juba sõiduauto pantimisel teada, et tegemist oli kostjale kuuluva sõidukiga.
8. Kohus leiab, et hageja nõude saab lahendada võlaõigusseaduse (

) § 305 alusel.

§ 305

lg-st 1 tulenevalt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.

§ 305

lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. 12. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-11 p-s 12 asunud seisukohale, et üürileandja pandiõigus on asjaõigus, mis ei kehti mitte ainult üürniku, vaid igaühe suhtes.

§ 305

lg-test 1 ja 2 tulenevalt laieneb üürileandja pandiõigus ka üüritud ruumis asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-68-16 p-s 40.2 selgitanud, et

§ 305

lg 1 esimesest lausest tulenevalt laieneb üürileandja pandiõigus ka üüripinnal asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Üürileandja pandiõigusele võivad eelneda vaid sellised kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need ei kuulu üürnikule, või mis olid omaniku või eelmise valdaja valdusest tahtevastaselt välja läinud (

§ 305

lg 3).

§ 305

lg 3 ei kohaldu juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu lõppemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 12;
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11, p 12). AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellest järeldub, et üürileandja võib eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule (vt Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 12). Eelnev kehtib olenemata sellest, kes on teine lepingupool. 3
7. Kohus leiab, et olukorras, kus puudub vaidlus, et OÜ-l K. - oli hageja ees üürilepingust tulenev võlgnevus, oli hagejal

§ 305

lg 1 ja eelviidatud Riigikohtu lahendite alusel õigus kasutada pandiõigust hageja ruumides asuvate OÜ K. - esemete, sealhulgas sõiduauto Chevrolet Corvette C5 suhtes. Hageja pandiõiguse teostamine oleks olnud

§ 305

lg 3 alusel välistatud üksnes seoses selliste esemetega, mille puhul hageja teadis enne üürilepingu lõppemist, et tegemist ei ole OÜ-le K. - kuuluva vallasvaraga.

1. Kohus on kostjale 16.02.2018 e-kirjas (tlk 49) selgitanud, et olukorras, kus kostja väidab, et hageja oli teadlik, et sõiduauto Chevrolet Corvette C5 (reg nr xxx) kuulus kostjale, tuleb kostjal vastavat asjaolu tõendada. Kohtu hinnangul on tegemist just kostja tõendamiskoormisega, kuna hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu, s.o et hageja ei olnud teadlik, et sõiduki omand kuulub tegelikkuses kostjale, mitte K. - OÜ-le. Kohus märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et hageja oli asjaolust, et sõiduauto Chevrolet Corvette C5 kuulus kostjale, mitte OÜ-le K. -, enne üürilepingu lõppemist teadlik. Seega on kostja väited paljasõnalised ning kohtul puudub alus asuda seisukohale, et hagejal oli sõiduauto suhtes pandiõiguse teostamisel info, et tegemist ei ole K. - OÜ-le kuuluva varaga. Eeltoodust tulenevalt on hageja teostanud pandiõigust õiguspäraselt, müünud sõiduauto avalikul enampakkumisel ning kostja on kaotanud omandiõiguse vaidlusalusele sõidukile.
2. Kostja on käesolevas asjas esitanud vastuväited, et kostja ei ole enam vaidlusaluse sõiduki omanik ning et hagejal oli võlgnevusi X OÜ ees. Kohus märgib, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega selgitusi, millest lähtuvalt on käesoleva vaidluse lahendamise aspektist oluline küsimus, kas hageja ja X OÜ vahel võis olla võlgnevusi või täitmata kohustusi. Kohus märgib, et antud juhul tulenes hageja pandiõigus asjaolust, et OÜ-l K. oli hageja ees üürivõlgnevus, ning nimetatud väidet ei ole kostja vaidlustanud ega esitanud tõendeid, mis selle ümber lükkaksid.
3. Seoses kostja väitega, et kostja ei ole enam sõiduauto Chevrolet Corvette C5 omanik ning see on nüüd registreeritud välismaal, märgib kohus, et käesolevas asjas on 19.12.2017 ja 22.12.2017 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mille raames vaidlusaluse sõiduki suhtes kanti Maanteeameti liiklusregistrisse keelumärge. Maanteeamet on kohtule edastanud teate, et keelumärge on Maanteeameti liiklusregistrisse kantud 27.12.2017 (tlk 21). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus alates 27.12.2017 on sõiduki osas kantud Maanteeameti liiklusregistrisse keelumärge, puudub kohtul alus kahelda, et sõiduauto Chevrolet Corvette C5 on Maanteeameti liiklusregistris jätkuvalt registreeritud kostja nimele.
4. Kostja on esitanud vastuväite, et sõiduk on registreeritud välismaal, kuid ei ole esitanud vastava väite tõendamiseks nõuetekohaseid tõendeid. Kohus on 16.02.2018 e-kirjas viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-141-13 p-le 17, mille kohaselt kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kohus on kostjale selgitanud, et kostja peab iga tõendi, mida kostja kohtule esitab, puhul välja tooma, mida ta konkreetse tõendiga tõendada soovib, ning millisest tõendi osast vastavad asjaolud ilmnevad. Kohus viitas ka TsMS § 33 lg-le 1, mille kohaselt peavad kõik dokumendid ja tõendid olema kohtule esitatud eesti keeles või koos eestikeelse tõlkega. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb kõigi võõrkeelsete tõendite osas esitada eestikeelne tõlge. Kohus hoiatas, et kui kostja ei esita kohtu antud tähtajaks tõendite eestikeelseid tõlkeid ega selgita, mida kostja iga tõendiga tõendada soovib, jätab kohus kostja esitatud tõendid tähelepanuta ega arvesta neid asja lahendamisel. 4
5. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille osas kostja oleks järginud kohtu antud juhiseid, seega tuleb kostja esitatud tõendid tähelepanuta jätta. See tähendab, et kostja ei ole ühegi oma väite osas esitanud nõuetele vastavaid tõendeid ning kõik kostja vastuväited on paljasõnalised.
6. Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab, et kostjat tuleb TsÜS § 68 lg 5 alusel kohustada andma tahteavaldus kustutada Maanteeameti liiklusregistrist Chevrolet Corvette C5, registreerimisnumbriga xxx, osas kostja kohta tehtud omanikukanne ning kanda omanikuna sisse hageja.
7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 126 lg-st on hagihind 15 000 eurot.
8. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas on kohus 19.12.2017 ja 22.12.2017 määrustega kohaldanud hagi tagamise abinõu, millega kanti Maanteeameti Liiklusregistrisse sõiduki Chevrolet Corvette C5 (riikliku registrimärgiga XXX) käsutamise keelumärge Nordline Project OÜ (registrikood 11214773) kasuks. Võttes arvesse, et kohus rahuldas esitatud hagi, tuleb hagi tagamine jõusse jätta. Menetluskulud
9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
10. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kristi Rickberg (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5