Oleg Demaškevitš tunnistati süüdi
Oleg Demaškevitš tunnistati süüdi
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Oleg Demaškevitšile 2 liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 alusel liideti nimetatud otsusega liitkaristuseks mõistetud 4 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus ning Viru Maakohtu 25.11.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud 3 aastane vangistus, mõistes liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust, lugedes moodustatud liitkaristuse karistusaja alguseks 15.04.2015. Isikut on kriminaalkorras karistatud 4 korral, millest kehtivaid kriminaalkaristusi on kaks, vanglas kannab ta karistust teist korda. Nii varasemad kui ka viimane kuritegu on toime pandud grupis. Kuritegude toimepanemise läbivaks põhjuseks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Viimane süüdimõistmine on kuritegelikku ühendusse kuulumise, narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise ning kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetav tunnistab oma süüd. Lisaks on isikul kehtiv karistus narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Viimane kuritegu sisaldab vägivalda. Vangistuses on kinnipeetav osalenud riigikeele A1-taseme õppes ning sooritanud eksami tulemusele 82,5%. Ta on kahel korral osalenud ka riigikeele A2-taseme õppes, kuid esimesel korral ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele ning teisel korral jäi kursus pooleli seoses paigutamisega teise üksusesse. Kinnipeetav on vestelnud kriminaalhooldusametnikuga elustiili ja suhtlusringkonna muutmise vajalikkusest. Isiku sõnul on ta oma elustiili vanglas olles muutnud, sest ta ei suhtle endiste tuttavatega, kes teda õhutasid kuriteole. Kinnipeetava sõnul on talle tähtsad tema pere ja lapsed. 26.02.2018 koostatud käskkirja alusel osaleb kinnipeetav vangla majandustöödel. Lisaks on isikul toimunud vestlused psühholoogiga ning isik osaleb sotsiaalprogrammis Õige hetk. Kinnipeetav kannab karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksuses. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja lastega vanematele kuuluvas korteris aadressil xxxx. Vabanemisjärgselt soovib isik elama minna samale aadressile. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on 4-toalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava ema M D. Korteri eest võlgnevusi ei ole. Praegusel hetkel elavad korteris kinnipeetava abikaasa I D, 2 täisealist last ja 1 alaealine laps. Ema M D on nõus, et kinnipeetav hakkab elama sellel aadressil. Põhihariduse omandas kinnipeetav xxxx, kutsehariduse xxxx erialal. Enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Enne vangistust töötas isik ametlikult xxxx. Ametlikult on isik töötanud ka lukksepana ning turvatöötajana OÜ-s Xxxx, teinud juhutöid. Pere sissetulekuteks olid abikaasa töötasu ning kinnipeetava töötasu ja töövõimetuspension. Kinnipeetava töötasu oli minimaalne. Suurema palgaga töökoha leidmine oli raskendatud tema kuritegeliku mineviku tõttu. Majandustööde tegemisest vanglas (koristamine) on isik varasemalt keeldunud ja selle eest distsiplinaarkorras karistada saanud, kuid 2018.a veebruarikuus koostatud käskkirja alusel on isik reaalselt tööle asunud. Oleg Demaškevitš väljendas soovi vabanedes tööle asuda xxxx, täpsemaid andmeid tööandja kohta ta ei esitanud. Kui kinnipeetav vabanedes koheselt tööle ei asu, siis riigipoolsete tugiteenuste tagamiseks tuleb tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. K-Raha andmetel jooksvaid nõudeid isikul ei ole, vabanemisfondis on 1620 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema M D, abikaasa I D ja lapsed. Abikaasa I D sõnul on suhted lähedastega väga head ja toetavad. I D suhtleb karistuse kandmise ajal regulaarselt kinnipeetavaga telefoni ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kuritegeliku minevikuga inimesed, kellega koos on ta toime pannud kuriteod. Isik on võimeline tegema otsuseid iseseisvalt, aga kuritegelik käitumine on osaliselt tingitud positsiooni säilitamise eesmärgist kuritegeliku taustaga suhtlusringkonnas. Isik tarvitas 3 vabaduses alkoholi ainult tähtpäevadel. Puudub seos alkoholi tarvitamise ning kriminaalse käitumise vahel. Narkootikume kinnipeetav ei tarvita. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetav mõistab millist kahju ta oleks narkootikumidega põhjustanud väga paljudele inimestele. Isikul on kuritegelikud hoiakud. Ta on keeldunud vangla poolt pakutavast toidust subkultuurilistel põhjustel (toidujagaja sobimatus). Suhtumine ametnikesse on viisakas. Isikut on käitumiskontrollile allutatud ajavahemikul 15.06.1999-17.01.2001 ning puuduvad andmed, et isik oleks käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Kinnipeetav tunnistab oma süüd ning tahab edaspidi elada seaduskuulekat elu ja teenida raha ausal teel. Samas on isik kõik kuriteod toime pannud grupis, neist viimane kuritegelikus ühenduses, mis viitab tugevatele sidemetele kuritegeliku maailmaga. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Oht võib seisneda kuritegelikku ühendusse kuulumises, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikus käitlemises, füüsilises või vaimses vägivallas, vägistamises. Oht on tõenäolisem juhul, kui isik jätkab suhtlemist kuritegelike hoiakutega inimestega ja soovib saada rohkem tulu, samuti konflikti tekkimisel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 19%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 23% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 7-22%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Oleg Demaškevitši suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kui kohus peab võimalikuks Oleg Demaškevitšile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule käitumiskontroll tähtajaga 1 aasta ning kohustada teda täitma
Oleg Demaškevitš kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus, et tema suhtes kohaldatakse pärast karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli. Vabanedes soovib ta minna xxxx tööle. Ta ei soovi suhelda endiste sõpradega. Xxxx elab tema vend. Varem on ta xxx töötanud mitteametlikult. Abiprokurör Ain Tali kinnitas kohtuistungil, et Oleg Demaškevitšile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks peaks kõigepealt vaatama seda, kas on olemas materiaalsed eeldused. Need ta leiab, et on olemas. Tal on 2 kehtivat karistust. Esiteks karistati teda 3 aastase vangistusega ja seejärel teise kohtuotsusega mõisteti karistus 4 aastat 10 kuud hiljem tuvastatud konkurentsi alusel. Karistus saab tal 15. veebruaril kantud. Et karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, peab kõigepealt hindama seda, kas isik võib jätkata kuritegude toimepanemist peale karistuse kandmist, st retsidiivsusriski. Olles tutvunud vangla iseloomustusega, mis on vastuoluline ning kus märgitakse, et isik on ühelt poolt ohtlik avalikkusele, on tugevdatud järelevalvega üksuses ja lisaks sellele on vangla arvamusel, et tema suhtes oleks vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli eeltoodud põhjustel, kuid samas nähtub vangla iseloomustusest ka see, et vangla on hinnanud Oleg Demaškevitši edaspidist kuritegude toimepanemise riski minimaalseks, mis jääb vangla hinnangul 20% piiridesse. Samuti on vangla iseloomustanud Oleg Demaškevitšit igati positiivselt, nimelt on ta osalenud keeleõppes, majandustöödel, vestlustel psühholoogiga ja praegu osaleb programmis Õige hetk, kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad, tal on olemas elukoht ja pere, kes teda on vangistuse ajal toetanud ning kellega on suhted toetavad ja head. Tema puhul vangla iseloomustuse kohaselt puudub nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamise risk. Enne vanglasse sattumist on ta töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult, on töötanud mitteametlikult ka Xxxxs ja soovib sinna tööle asuda ja hiljem oma pere ka kaasa võtta sinna, kus tal on ees vend, kes Xxxxs töötab. Nagu nähtub vangla iseloomustusest, on Oleg Demaškevitši suhtumine ametnikesse viisakas, ta ei soovi varem toimepandut enam 4 korrata ja soovib elada edaspidi seaduskuulekat elu. Olles nende materjalidega tutvunud, konsulteeris prokurör neid kriminaalasju menetlenud ja juhtinud prokuröri Antti Aitseniga, kes oli samuti seisukohal, et Oleg Demaškevitši puhul on retsidiivsusrisk minimaalne. Prokurör leiab, et sellest kõigest saab teha vaid ühe järelduse, et Oleg Demaškevitš on karistust kandes teinud omad järeldused, mistõttu puudub alus ja vajadus tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Seda arvestades palus prokurör jätta vangla taotlus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Oleg Demaškevitši suhtes rahuldamata.
lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kuus kuud kuni kolm aastat. Kohus võib lühendada esialgselt määratud kuuekuulisest tähtajast pikemat tähtaega.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu Oleg Demaškevitši suhtes ei ole põhjendatud. Oleg Demaškevitšil on kehtivaid kriminaalkaristusi karistusregistri andmetel kaks. Oleg Demaškevitš kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9125 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust,
lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust ning
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Oleg Demaškevitšile liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 alusel liideti nimetatud otsusega liitkaristuseks mõistetud 4 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus ning Viru Maakohtu 25.11.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud 3 aastane vangistus, mõistes liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust. Eeltoodust järeldub, et Oleg Demaškevitš kannab liitkaristust, mis moodustub kahest karistusregistrisse kantud karistusest. Seega on küll täidetud tingimus, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest, kuid mitte tingimus, et enne seda on teda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest. Oleg Demaškevitšit on küll Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega karistatud kuriteo eest, mis on seotud vägivallaga (kehaline väärkohtlemine), kuid mõistetud karistus – 6 kuud vangistust on väiksem kui
Viru Maakohtu 25.11.2015 otsusega nr 1-159570 karistati Oleg Demaškevitšit
lg 2 p 1 järgi 3 aastase vangistusega, kuid nimetatud kuriteo koosseisutunnuseks ei ole vägivalla kasutamine, mistõttu ei anna ka see karistus alust erireegli kohaldamiseks. Arvestades eelnevat, tuleb kohtu hinnangul käesoleval juhul asuda seisukohale, et formaalsed eeldused Oleg Demaškevitši suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Lisaks märgib kohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel
lg 1 alusel peab hindama, kas süüdlane vastab
lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks nõudeks on oht, et süüdlane jätkab uute kuritegude toimepanemist ehk retsidiivsusrisk. Kohus, tuginedes Viru Vangla poolt esitatud materjalidele, leiab, et süüdlane ei vasta täiel määral
Oleg Demaškevitši käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et isik on muutunud ning motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on õppinud vangistuses riigikeelt, on toimunud vestlused kriminaalhooldusametniku ning psühholoogiga ning ta osaleb sotsiaalprogrammis Õige hetk. Alates 2018. aasta veebruarist osaleb ta vangla majandustöödel. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas. Kohus hindab positiivseteks ning õiguskuulekat elu toetavateks ka süüdlase vabanemisjärgseid elutingimusi: tal on olemas kindel alaline elukoht ning head ja toetavad suhted lähedastega, vabanemisjärgselt soovib ta minna tööle Xxxx, kus elab tema vend. K-raha andmetel isiku vastu rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1620 eurot, mis aitab esialgu kaasa ka tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik suhtub positiivselt enesetäiendamisse ning et ta on seadnud endale eesmärgi elada seaduskuulekat elu. Eeltoodu võimaldab kohtul järeldada, et isik on oma karistusest vajalikud järeldused teinud ja vangistusest vabanedes motiveeritud õigusrikkumistest hoiduma. Kohtu hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht nii suur, et peaks isiku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse Oleg Demaškevitši suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.