← Eesti

2-16-16684/78

Obsah (13)§ 442§ 438§ 657§ 654§ 230§ 436§ 162§ 171§ 174§ 176§ 175§ 177§ 178

Tsiviilasi nr: 2-16-16684 KOHTUOTSUS Kohus Kohtukoosseis Eesti Vabariigi nimel Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Vahur-Peeter Liin Otsuse tegem

) § 436 lgtes 3 ja 4 sätestatut. Kostja esitas alles

  1. oktoobri 2018 menetlusdokumendi lisas liitumistasu arvestuse liitumislepingu lisa 1 tähenduses (seisuga
  2. jaanuar 2009). Samas selgitas kohus
  3. novembri 2018 eelistungil, et lähtuda tuleks
  4. a-l sõlmitud liitumislepingust. Kohus jättis tähelepanuta kostja
  5. oktoobril 2018 esitatud arvutused ega selgitanud hagejale vajadust esitada nimetatud dokumendi ja arvutuste osas oma arvamus või vastuväiteid. Seetõttu on üllatuslik maakohtu järeldus (otsuse p-s 20), et nimetatud lisast nähtuvalt pidanuks hageja tegelik liitumistasu tagantjärgi omandatud teadmiste tõttu olema oluliselt suurem. Lisaks asus maakohus õigustama kostjapoolset lepingu rikkumist (liitumiselepingu lisa 1 koostamata jätmist) sellega, et kostja on mõistlikult ja õigusrahu hoidmise põhimõttest lähtuvalt jätnud liitumistasud hilisemalt korrigeerimata. Maakohtu otsus sisaldab hageja arvates seetõttu järgmisi kohtu poolt aktsepteeritud asjaolusid, mida pooltel ei olnud võimalik arutada: kostja
  6. oktoobril 2018 esitatud arvutuste järgi oles liitumistasu olnud suurem; kostja eest väljamõeldud põhjused lepingu lisa 1 koostamata jätmiseks (millele kostja ise ei tuginenud); Papiniidu 5 kinnistu omanik panustas vabatahtlikult Laki 8 kinnistu liitumistasu maksmisse. Maakohtu poolt esile toodud asjaolud on tuvastatud ebaõigesti. Maakohus ei ole kostja arvutusi hageja vastuväidete seisukohalt kontrollinud ega põhjendanud, miks ta hageja vastuväidetega ei nõustu (

§ 442lg 8 rikkumine).

Hageja nõustub maakohuga selles, et liitumistasu arvestamisel tuleb kasutada nelja liitujaga sõlmitud liitumislepingutes sisalduvad algandmed muutmata kujul. Sellest tulenevalt on hageja koostanud liitumistasu arvutuse, mille kohaselt hageja liitumistasu ei ole ikkagi lepingujärgsest suurem, vastupidi – see on jätkuvalt väiksem. Kostja poolt 31. oktoobril 2018 esitatud arvestuse (tabeli) sisulisel kontrollimisel oleks ka maakohus jõudnud samale järeldusele. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses (uue) arvestuse, mille kohaselt pidanuks Papiniidu 7 kinnistu liitumistasu olema 118 623 krooni 10 senti (mitte 223 330 krooni 24 senti). Seega on hageja tasunud liitumislepingu alusel 104 319 krooni 50 senti (6667 eurot 23 senti) rohkem. Sellest on hagejale hüvitatud 1062 eurot 34 senti ning hüvitamata on 5604 eurot 89 senti. Seega tuli maakohtul hagi osaliselt rahuldada. Hageja leiab, et reoveekanalisatsiooni trasside ehitusosad hinnapakkumises (esialgne dokument) olid kinnistute alajaotuses vahetatud, st töölõigu 2 maksumuseks on 136 880 10

(20)Tsiviilasi nr: 2-16-16684 krooni 51 senti ja lõigu 3 maksumuseks 92 005 krooni 93 senti. Põhjus on hageja väitel see, et lõik 3 oli lõplikult ehitamata, see ehitati vaid kuni kaevuni K-
  1. Hageja liitumislepingus ei ole lepingu esemena märgitud pumpla ehitamist koos survetoruga ega täiendavat elektriga liitumist (s.o töölõik 1). Vaatamata sellele on maakohus on leidnud, et pumpla ehitus oli kogu kanalisatsiooni toimimiseks vajalik ja asjaolu, et seda selgesõnaliselt pooltevahelises lepingus ei märgita, ei tähenda, et hageja selles osalema ei pidanuks. Sama kehtib ka elektripaigaldisega liitumise kohta, mis oli pumpla enda funktsioneerimiseks vajalik. Hageja leiab, et kohus ei ole põhjendanud, millisele õiguslikule alusele tuginedes on ta sellisele järeldusele jõudnud. Hageja hinnangul on maakohtu otsus selles osas ka vastuoluline. Pumpla osas peab kohus õigustatuks kõrvalekaldeid lepingus kokkulepitust, mida aga kohus ei luba nt liitujate algandmete muutmise osas, tuginedes just allkirjastatud lepingule. Apellandi arvates tuleb jääda selles küsimuses samuti liitumislepingus kokkulepitu juurde. Tehnovõrgud koos pumplaga olid vajalikud eelkõige Papiniidu 5 kinnistule, kellega oli esimesena sõlmitud liitumisleping. Liitumislepingu järgi oli Papiniidu 5 kinnistu omanik nõus need kulud ka kandma (lepingu p 6.2.2). Papiniidu 5 liitumislepingus on lepingu esemeks mh selgesõnaliselt märgitud pumpla ehitus. Kuivõrd pumpla ehitamise maksumus ei kuulunud jagamisele hagejaga, siis kostja arvutused on ainuüksi selle tõttu juba ebaõiged. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tänavate taastamise kulude jaotus teenuseliikide kaupa (hageja väide) ei tulene kehtinud eeskirjast ning et kohtu hinnangul tuli tänavad taastada sõltumata sellest, millised ja mitu trassi kellelegi liitujatest selle alla ehitati. Hageja märgib, et maa-alused kanalisatsiooni-, vee-, sadevee- ja survetrass ehitati üheaegselt. Sõltumata sellest, kas kõik trassid pidid mahtuma ühte kaevikusse või tuli rajada rohkem kaevikuid, tuli kaevata ja taastada pinnast laiemalt kui üksnes ühe torustiku ehitamisel. Maakohus ei ole kontrollinud hageja väidet, et hageja Papiniidu 7 kinnistu (pindala kokku 1016,1 m2) projekteerimiskulu oli kostja tabelis suurem kui nt kui Laki 1 kinnistu (pindala kokku 4108 m2) oma, mis ei näita õiget proportsiooni. Hageja jääb ka selle juurde, et tänavate taastamise töid ei tulnud projekteerida. Ehitus kogumaksumusena tuli käsitleda maksumust ilma tänavate taastamiseta, st summas 2 343 634 krooni 75 senti (2 551 960,17 – 208 325,42). Lisaks tuli projekteerimiskulu jagada proportsioonis teenusliikide vahel, sest projekteerimiskulu ja maht on selle võrra suurem kui projekteeritakse mitu erinevat tehnovõrku. Hageja ei nõustu kostja ja maakohtu arvestustega ka riigilõivu suuruse osas. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et Papiniidu 5 kinnistu omanik panustas vabatahtlikult Laki 8 kinnistu eest liitumistasu maksmisse. Sellise järelduse tegemisel ei ole maakohus tuginenud ühelegi tõendile, vaid üksnes kostja paljasõnalisele väitele. Hageja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et Papiniidu 5 kinnistu omanik nõustus Laki 8 kinnistu liitumise kulu kandma juba
  2. veebruaril 2007, kui Papiniidu 5 kinnistu omanikuga sõlmiti liitumisleping. Hagejaga ei olnud veel läbi räägitud ega lepingut sõlmitud. Kui liitumiskulu oleks olnud suurem, poleks hageja olnud nõus liitumislepingut sõlmima. Liitumislepingute järgi pidi töölõigus 4 osalema hageja arvates ka Laki 1 ja Laki 2 kinnistu. Kostja ei ole seda 11
(20)Tsiviilasi nr: 2-16-16684 oma arvutustes käsitlenud. Seega on ka Laki 8 kinnistu kulu jaotatud ebaõigesti. Kuna Laki 8 kinnistu omanik loobus liitumisest kohe alguses, tulnuks seda ka esialgse arvestuse tegemisel (tabeli koostamisel) arvestada. Viivise nõue tuli hageja hinnangul osaliselt rahuldada. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks viivise nõuet lahendanud, mis on

§ 438lg 1 teises lauses sätestatu rikkumine.

Hageja taotleb maakohtus kantud menetluskulude jaotamist vähemalt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kuna kostja hagi esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest. Kostja jättis algandmed hagejale väljastamata ja moonutas andmeid oma kirjalikes vastustes, samuti viivitas kostja kohtumenetluses tõendite esitamisega. Kostja käitumine on olulises osas suurendanud hageja menetluskulusid. 6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas

§ 657lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

  1. Kolleegium märgib esmalt, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja
  2. oktoobril 2018 maakohtule esitatud menetlusdokumendis (III kd, tl-d 2–11) põhinõuet vähendanud 5230 euro 18 sendini ning taotlenud sellega seoses riigilõivu osalist tagastamist. Maakohus ei ole palunud hagejal sellega seoses täpsustada, kas viimane soovib hagist osaliselt loobuda või hagi osaliselt tagasi võtta. Samas ei ole maakohus hageja viidatud menetlusliku avalduse põhjal asjas menetlust osaliselt lõpetanud ning hageja on menetluses hiljem põhinõuet uuesti suurendanud 7911 euro 33 sendini (III kd, tl-d 52–59). Maakohus on vaidlustatud otsusest nähtuvalt sellest viimasest põhinõude summast asja lahendamisel ka lähtunud.
  3. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu (tl-d 10–14) punkti 5.1 järgi oli esialgne liitumistasu 222 943 krooni 60 senti. Lepingu p 2.4 järgi pidi kostja koostama pärast kanalisatsioonitorustiku ja muude rajatiste valmimist lepingu lisaks 1 (p 2.3.1) oleva täpsustatud (korrigeeritud) liitumistasu arvestuse ning saatma selle aktsepteerimiseks hagejale. Kuigi kostja ei ole liitumislepingu p-st 2.4 tulenevat kohustust mõistliku aja jooksul pärast pumpla, trasside ehitust jm tööde valmimist teinud, ei ole see kolleegiumi hinnangul praegusel juhul rikkunud hageja subjektiivseid õigusi. 9.
  4. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Liitumislepingu punkti 3.1 järgi oli lepingu eesmärgiks ka liitumistasu suuruse ja selle tasumise korra kindlaksmääramine. Lepingu punkti 10.1 teises lauses sisaldub hageja kinnitus, et ta on tutvunud kõigi sama liitumislepingu punkti 2.2 alapunktides nimetatud algdokumentidega ning et ta on nende dokumentide sisust täielikult ning üheselt aru saanud. Lepingu punkti 2.2 alapunktides on lepingu algdokumendina nimetatud ka liitumise eeltingimusi. 9.
  5. Seetõttu leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et esialgse (st lepingu p-s 5.1 märgitud) liitumistasu ja selle arvestuse muutmiseks või korrigeerimiseks oleks kostjal liitumislepingu järgi kohustus juhul, kui rajatise ehitusmaksumus oleks 12

(20)Tsiviilasi nr: 2-16-16684 kujunenud teistsuguseks võrreldes esialgselt planeeritu või arvestatuga või kui rajatise ehitamise ajal olnuks uusi liitujaid. Maakohus on õigesti märkinud, et sellistele asjaoludele ei ole hageja oma nõude esitamisel tuginenud. Tinglikult võiks selleks lugeda üksnes hageja väiteid töölõikude 2 ja 3 maksumuse äravahetamise kohta (vt selle kohta täpsemalt otsuse põhjenduste p 10.6). Samuti ei võimalda poolte väiteid järeldada, et liitumisleping või osa sellest oleks seadusest tulenevalt tühine. 9.
  1. Kolleegium peab vajalikuks lisada maakohtu põhjendustele, et VÕS § 29 lgtes 1–3 sätestatud tõlgendamisreeglite järgi tuleb lepingut tõlgendada eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest lähtudes (subjektiivse tõlgendamise põhimõte). Kui need reeglid ei võimalda lepingupoolte ühist tegelikku tahet kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (objektiivse tõlgendamise reegel). Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (vt nt Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1167-12, p 12; 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Poolte vahel sõlmitud lepingu tekstist otseselt ei tulene, millistest komponentidest liitumistasu koosneb ning milliste töölõikude kulude kandmises ja millises ulatuses peab hageja osalema (mh nt pumpla rajamise kulude osas). Samas oli liitumislepingute sõlmimise ajaks riigihange Lao ja Laki tänavate torustike rajamiseks lõppenud ning kostja sõlminud ehituse töövõtulepingu hanke võitnud Vändra MP-ga (I kd, tl-d 221–225; II kd, tl-d 147– 150, 151). Seega oli rajatiste ehituse kogukulu teada ning kostja oli teinud ka arvestused kulude jaotamise kohta kõigi liitujate (liituda soovijate) vahel vastavalt töölõikudele ja teenuste liikidele (I kd, tl 51). Viidatud kostja kalkulatsioon põhines töövõtja Vändra MP hinnapakkumisel (II kd, tl 85), kus oli iga töölõigu maksumus eraldi välja toodud. Vaadates nimetatud hinnapakkumist koos hankedokumentide lisaks oleva hinnapakkumiste tabeliga (II kd, tl 84), ilmneb, et reoveekanalisatsiooni rajamise töö osaks oli ka reoveepumpla koos survetoruga ning vastava töö kulu sisaldus (
  2. töölõigu) tööde maksumuses. Eelmärgitut arvestades said pooled liitumislepingut sõlmides tõenäoliselt ühte moodi aru sellest, millest hagejalt nõutav liitumistasu koosneb ning milliste kulude kandmises ja millises ulatuses hageja osaleb, või vähemalt pidi hageja sellest mõistlikult aru saama.
  3. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuse väidetele. 10.1. Kolleegiumile arusaadavalt väidab hageja (mh apellatsioonkaebuses) eeskätt seda, et Papiniidu 7 kinnistu liitumistasu oli liitumislepingus kostja poolt juba esialgselt ebaõigesti arvestatud. Nagu eelnevalt märgitud, ei annaks sellised väited (isegi kui need leiaksid tõendamist) ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul hagejale lepingust tulenevalt õigust juba tasutud liitumistasu tagasi nõuda. 13

(20)Tsiviilasi nr: 2-16-16684 Liitumistasu väidetav ebaõige arvestamine kostja poolt ei ole ka lepingurikkumine, mis annaks pidada võimalikku enamtasutud liitumistasu hageja kahjuks. 10.2. Taganemata eelmärgitust, lisab kolleegium, et asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal otsustades ei ole kostja liitumistasu hagejaga sõlmitud liitumislepingus ebaõigesti arvestanud. Ringkonnakohus märgib, et asjaolude, millega hageja seostab tasu väidetavalt ebaõiget arvestust, tõendamise koormus on

§ 230lg 1 esimese lause järgi eeskätt hagejal endal.

Kuivõrd liitumistasu arvestuse alusandmed ja -dokumendid on eelduslikult kostja valduses, on tõendamise koormus asjas osaliselt siiski jagatud. 10.

  1. Hageja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et pumpla ja survetoru ehituse (töölõik 1) maksumus ei kuulunud jagamisele hagejaga. Hageja toob välja, et liitumislepingus ei ole lepingu esemena märgitud pumpla ehitamist ega täiendavat elektriga liitumist. Kolleegiumi hinnangul ei anna kaebuse väited alust asuda maakohtust erinevalt seisukohale. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu p 4.2 (ja p 6.1.1) sõnastus "torustik alates pumplast" on pumpla ja survetoru rajamise kui lepingu objekti osas mitmetimõistetav ning see sõnastus erineb Papiniidu 5 kinnistu omanikuga sõlmitud liitumislepingu (I kd, tl-d 211– 215) p-st 4.
  2. Samas oli liitumislepingu sõlmimise aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ja selle § 6 lg 1 alusel Pärnu Linnavolikogu
  3. juuni 2001 määrusega nr 21 kehtestatud liitumiseeskiri. Liitumislepingut tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada kooskõlas nende õigusaktidega. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS § 6 lg 2 redaktsiooni järgi võidi liitumistasuga tagada mitte ainult kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamist ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, vaid ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Ka liitumiseeskirja p-st 6.1 tulenevalt tagatakse liitumistasuga mh ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele ning keskkonnakaitse tingimuste täitmine. Liitumiseeskirja p 7.2 järgi arvestatakse liitumistasu määrade ja suuruse arvutamisel kõigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekteerimise ning ehitamise ja ümberehitamisega seotud kuludega (sh tänavate sulgemise, transpordi ümbersuunamise, teekatte taastamise jms kulud) ja need kuuluvad vastavate ehitiste ehitamise maksumuse hulka. Vaidlusalune pumpla (koos selle tööks vajaliku elektripaigaldise ja survetoruga) oli maakohtu tuvastatu kohaselt vajalik kogu piirkonna ühiskanalisatsiooni toimimiseks, sh Papiniidu 7 kinnistu teenindamiseks. Hageja ei ole maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses väitnud vastupidist. Ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pumpla ei oleks piirkonna ühiskanalisatsiooni (kui terviku) toimimiseks vajalik. Pumpla ehitus on kajastatud mh Vändra MP hinnapakkumises ja hinnapakkumiste tabelis (II kd, tl-d 85 ja 84). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust arvata, et kostja poolt hageja liitumiseks arvestatud liitumistasu ei tohtinud sisaldada hageja osa pumpla ja survetoru ehituse (töölõik 1) maksumusest, isegi kui vastavaid töid ei ole lepingus eraldi märgitud. Kui pooled soovinuks välistada hageja poolt kõnealuse töölõigu kulude kandmise, tulnuks selles lepingus sõnaselgelt kokku leppida. 10.
  4. Hageja peab ebaõigeks ja põhjendamatuks maakohtu järeldust, nagu Papiniidu 5 kinnistu omanik oleks panustanud vabatahtlikult Laki 8 kinnistu 14

(20)Tsiviilasi nr: 2-16-16684 liitumistasu maksmisse. Samuti leiab hageja, et Laki 8 kinnistu loobumisega liitumisest tulnuks juba esialgsete (
  1. septembri 2016) arvestuste (tabeli) koostamisel arvestada. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks hageja soovib jätkuvalt vaidlustada kostja väiteid ja maakohtu järeldusi, mille kohaselt on Papiniidu 5 kinnistu omanik tasunud liitumistasu ka Laki 8 kinnistu eest. Laki 8 kinnistu liitumisest loobumise tõttu oleks hageja liitumistasu teenuse liike ja ehitusjärjekordi (töölõike) arvestades osutunud ilmselgelt oluliselt suuremaks kui liitumislepingu järgne 222 943 krooni 60 senti. Ka Laki 8 kinnistu soovis liituda üksnes reoveekanalisatsiooniga (sarnaselt Papiniidu 7 kinnistuga) ning Laki 8 kinnistu omaniku loobumise tõttu liitumisest oleks ainuüksi töölõigu 4 maksumus (296 864 krooni 41 senti) pidanud langema täies ulatuses hagejale (vt ka I kd, tl 51; II kd, tl 114). Kuna Laki 8 kinnistu omaniku loobumise tõttu hageja algse liitumistasu arvestust ei muudetud, ei ole kolleegiumi arvates asja lahendamise seisukohalt tähtsust sellel, millistel tingimustel oli Papiniidu 5 kinnistu omanik nõus liitumistasu Laki 8 kinnistu eest tasuma ning kas ja millal on Papiniidu 5 kinnistu omanik selle liitumistasu tasunud. Juba eespool viidatud Papiniidu 5 kinnistu omanikuga sõlmitud liitumislepingu p 5.1 alusel kohustus selle kinnistu omanik maksma liitumistasu 1 842 176 krooni 10 senti, mis on 371 797 krooni 37 sendi võrra rohkem kui Papiniidu 5 kinnistu pidi tasuma
  2. a-l koostatud liitumistasu arvestuse (I kd, tl 51) järgi. Sama arvestuse kohaselt pidanuks Laki 8 kinnistu omanik tasuma liitumistasu kokku 346 204 krooni 23 senti. Pooled ei ole väitnud, et Laki 8 kinnistu omanik on kostjaga liitumislepingu sõlminud või liitumistasu tegelikult tasunud. Iseenesest võib kolleegiumi arvates nõustuda hageja seisukohaga, et Laki 8 kinnistu loobumise tõttu tulnuks viidatud
  3. septembri 2006 arvestusi liitumislepingute sõlmimisel (
  4. a esimeses pooles) muuta ja liitumistasud ümber arvestada. Seda möönab ka kostja. Samas oleks sellised ümberarvestused hageja liitumistasu kindlasti suurendanud. Kuigi Laki 8 kinnistu arvestusest välja jätmine oleks muutnud kulude kandmise proportsioone (suhtarve) kõikide töölõikude osas (v.a töölõik 2), oleks hageja sellise ümberarvestuse korral pidanud üksi kandma ülalmärgitud töölõigu 4 maksumuse (kui hageja oleks soovinud liituda). 10.
  5. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et nõustub maakohtuga selles, et liitumistasu arvestamisel tuleb kasutada nelja liitujaga sõlmitud liitumislepingutes sisalduvaid algandmeid muutmata kujul. Ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuses hageja viidatud järeldust ei sisaldu. Maakohtu nõustumisest kostja arvestusega saab järeldada, et kohtu hinnangul oli õige lähtuda algsetest,
  6. a-l viie liitujaga (Papiniidu 5, Papiniidu 7, Laki 1, Laki 2, ja Laki 8 kinnistud) tehtud arvestustest (I kd, tl 51). Lisaks kasutab hageja ise oma arvestustes viie liituja andmeid, sh mitteliitunud Laki 8 kinnistu pindala. Kuivõrd Laki 8 kinnistu ei ole liitunud, ei saaks nimetatud kinnistu ja selle pindadega arvestada liitumistasu ümberarvestuse tegemisel. 10.
  7. Hageja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et töölõikude 2 ja 3 maksumused on läinud vahetusse, sest lõiku 3 ei ehitatud välja mitte kaevuni LK-4, vaid kaevuni K-
  8. Sellest tuleneb hageja arvates kinnistute alajaotusi tehes hinna muudatus. Hageja lähtubki oma arvestuses sellest, et nimetatud ehituslõikude maksumused on 15
(20)Tsiviilasi nr: 2-16-16684 vahetuses. Sellest tuleneb üks peamisi erinevusi hageja ja kostja liitumistasu arvestustes. Kolleegiumi hinnangul töölõikude 2 ja 3 maksumuste äravahetamist asja materjalidest ei nähtu. Lähtudes Vändra MP hinnapakkumisest, hinnapakkumiste tabelist ja ehituslõikude plaanist (II kd, tl-d 85, 84 ja 114), pidi töölõik 2 hõlmama reoveetorustikku pumplast kaevuni LK 5 (mööda Lao tänavat) ja töölõik 3 torustikku pumplast kaevuni LK-4 (mööda Lao ja Laki tänavat). Ehituslõikude plaanist nähtuvalt on torustik lõigus 2 vajalik ainult Papiniidu 5 kinnistu jaoks ning lõigus 3 rajatud torustik Laki 1, Laki 2, ja Papiniidu 7 kinnitute jaoks, samuti põhimõtteliselt ka Laki 8 kinnistu jaoks. Segadust lõikude 2 ja 3 maksumustes võib ilmselt tekitada asjaolu, et lõigu 2 maksumus oli Vändra MP hinnapakkumise (II kd, tl 85) järgi 108 567 kooni (koos käibemaksuga) ja lõigu 3 maksumus 161 519 krooni (koos käibemaksuga). Hageja selgituste ja
  1. a arvutuste (I kd, tl 51) kohaselt on lõigu 2 maksumust hiljem suurendatud 36 801 krooni 39 sendi (145 368,39 – 108 567) võrra ja sama summa võrra on vähendatud lõigu 3 maksumust (161 519 – 124 717,61). Sellise ümberarvestuse põhjuste kohta ei ole kostja suutnud menetluse käigus küll seletust anda, kuid kuna arvestustes on vähendatud lõigu 3 maksumust, siis Papiniidu 7 kinnistu osa kulude kandmises selle muudatuse tagajärjel kokkuvõttes ei suurenenud. Asjaolul, et lõik 3 ehitati välja mitte kaevuni LK-4, vaid kaevuni K-10, ei ole kolleegiumi arvates tähtsust, sest viidatud ehituslõikude plaanist nähtuvalt paiknevad nimetatud kaevud vahetult teineteise kõrval. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu p-s 4.2 on lepingu objektina küll mh tähistatud torustikku pumplast kuni kaevuni LK 5 (mille rajamine seondub töölõiguga 2), kuid
  2. a arvestuste järgi ei ole hageja pidanud selle lõigu rajamise kuludes osalema. 10.
  3. Samuti väidab hageja apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et ehituskulude jaotamisel on kostja lähtunud ebaõigetest kinnistute ja nendel asuvate ehitiste pindaladest, ning et hageja osalus tänavate taastamise kuludes ja ehituse projekteerimiskuludes on arvestatud ebaõigesti. Nendes küsimustes hageja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu. Kuivõrd maakohus on neid hageja väiteid piisava põhjalikkusega käsitlenud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks nendele väidetele veelkord vastata. Sarnaselt maakohtuga leiab kolleegium, et kostja läbiviidud arenduse kestust ning Vändra MP-ga sõlmitud töövõtulepingu (I kd, tl-d 221–225) alusel teostatud ehitustööde mahtu arvestades, olnuks ebamõistlik asuda liitumislepingute alusandmeid (nt pindalade või tööde etappide jagunemise osas) tagantjärele muutma. Sellisel juhul ei oleks olnud tagatud liitujate õiguspärane ootus sellele, et nende poolt juba tasutud summade (mille arvel ehitus toimus) arvutamise põhiliseks aluseks on nende endi kinnistute kohta esitatud andmed. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et tänavad tuli taastada sõltumata sellest, mitu trassi ja milliste teenuste jaoks kellelegi liitujatest selle alla ehitati. Maakohus on õigesti märkinud, et asjas puuduvad ka tõendid selle kohta, kas üldse ja millisel määral võiks tänavate taastamise maksumus sõltuda selle all asuvate trasside arvust. 10.
  4. Seonduvalt
  5. jaanuari 2009 seisuga tehtud arvestustega (mille kostja esitas menetluses
  6. oktoobril 2018) lisab kolleegium, et selles arvestuses ei peagi Laki 8 16
(20)Tsiviilasi nr: 2-16-16684 pindala kajastuma. Hageja soovitud nelja liitujaga (s.o Papiniidu 5, Papiniidu 7, Laki 1 ja Laki 2 kinnistud) liitumistasu arvutust, kus Laki 8 kinnistu pindala on siiski arvesse võetud, puuduks ÜVVKS-t ja liitumiseeskirjast lähtudes õiguslik alus. Liitumiseeskirja järgi sai liitumistasu nõudmise aluseks olla liitumisleping (vt nt eeskirja p-d 3.1, 5.1 ja 8.2). Seetõttu nõustub kolleegium kostjaga, et liitumistasu sai jagada tegelike liitujate (st liitumislepingu sõlminud kinnistute omanike) vahel, arvestades liituvate kinnistute pindaladega. Praegusel juhul Laki tn 8 kinnistu ei liitunud, mistõttu tegelikult mitteliitunud kinnistu andmetega liitumistasude korrigeeritud arvestuste tegemisel arvestada ei saaks. 10.9. Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide (sh

§ 436

lg-d 3 ja 4 ning § 442 lg 8) olulisi rikkumist ei ole kolleegium asja materjalide põhjal tuvastanud. Toimikust nähtuvalt esitas kostja koos

  1. oktoobri 2018 menetlusdokumendiga liitumiskulude arvestused seisuga
  2. jaanuar 2009 (III kd, tl-d 39; 43–45). Sellel hetkel ei olnud eelmenetlus maakohtus lõppenud. Hagejal oli võimalik maakohtu menetluses kostja
  3. oktoobri 2018 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite osas oma seisukoht esitada ning hageja on toimikust nähtuvalt seda
  4. detsembril 2018 ka teinud (III kd, tl-d 52–59). Lisaks ei olnud kostja poolt
  5. oktoobril 2018 esitatud liitumiskulude arvestused maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt asja lahendamise seisukohalt keskse tähtsusega. Maakohus on neid arvestusi otsuses küll käsitlenud, kuid neil ei ole olnud kohtu jaoks määravat tähtsust. Hageja väidetele on maakohus kolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 22 piisavas ulatuses vastanud. Nõustudes kostja poolt esitatud (tõenditele tugineva) arvestusega, ei pidanud kohus asuma otsuses eraldi ümber lükkama hageja arvestusi. Seetõttu ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus on rikkunud

§ 442lg-s 8 sätestatut.

Kuivõrd maakohus leidis, et kostjal ei ole hageja ees liitumislepingust tulenevaid täitmata rahalisi kohustusi, ei olnud VÕS § 113 lg-st 1 lähtudes alust ka viivisenõude rahuldamiseks (isegi mitte osaliseks rahuldamiseks). Hageja vastupidine käsitlus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu. See, et maakohus ei ole viivisenõude rahuldamata jätmist otsuses eraldi põhjendanud, ei ole eelmärgitut arvestades kolleegiumi hinnangul menetlusnormi oluline rikkumine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ega kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse osas. Hagi rahuldamata jätmisel võis maakohus jätta

§ 162lg-st 1 lähtudes menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks võiks hagi rahuldamata jätmise korral anda aluse eelkõige

§ 162

lg 4, kuid selle normi rakendamist võimaldavaid erandlikke asjaolusid kolleegiumi hinnangul käesolevas asjas ei esine. 12. Kuivõrd apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel samuti hageja (apellandi) kanda.

13.

§ 174lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 17

(20)Tsiviilasi nr: 2-16-16684 tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 12.
  1. Kostja esindaja poolt
  2. septembril 2019 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (III kd, tl-d 165–166) kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 4000 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Lepinguline esindaja vandeadvokaat T. Veer on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 40 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks) järgmiselt: maakohtu otsusega tutvumine, õiguslik analüüs ja nõupidamine kliendiga – kokku 2,5 t; apellatsioonkaebusega tutvumine, õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga – kokku 5 tundi; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (sh maakohtu otsuse ja asja materjalide täiendav analüüs, konsultatsioon kliendiga) – kokku 18,5 tundi; hageja
  3. juuni 2019 tõendite vastuvõtmise taotlusega tutvumine, õiguslik analüüs, esitatud tõenditega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, seisukoha koostamine apellandi taotluse osas – kokku 6 tundi; ringkonnakohtu
  4. septembri 2019 kohtuistungiks ettevalmistumine (sh konsultatsioon kliendiga, toimiku materjalidega täiendav tutvumine) – kokku 6 tundi; osalemine ringkonnakohtu
  5. septembri 2019 istungil ja istungi protokolliga tutvumine – kokku 2 tundi. Kostja kinnituse kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kostja märgib, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

12.

  1. Hageja ei vaidle
  2. septembril 2019 esitatud seisukohas vastu kostja esindaja tunnitasu määrale, kuid leiab, et apellatsiooniastmes ei olnud vastustaja esindaja kulud suures osas põhjendatud. Hageja märgib, et kostja on kuludokumendina esitanud advokaadibüroo
  3. veebruari 2019 arve ja maksekorralduse arve tasumise kohta. Arvest nähtuvalt on esindajal olnud kostja esindamise eest apellatsioonimenetluses kokkuleppeline tasu. Kuna kostjalt nõutud ettemaksu summa prognoosimisel ei olnud teada tegeliku töö maht, on hageja hinnangul üritatud arvestada töö maht selliselt, et ettemaksu ei tuleks kliendile tagastada. 12.3.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning kostja poolt sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa pidada vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks kuluks mitte rohkem kui 20 tundi (see hõlmab ka maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi ning nõupidamisi kliendiga). Kuigi tsiviilasi on keskmisest mahukam ja eelkõige faktilisest küljest ka keerukas (detailirohke), on hageja apellatsioonkaebuses olulises osas korranud juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja väiteid. Samuti on kostja vastuses 18

(20)Tsiviilasi nr: 2-16-16684 ulatuslikult korratud ka menetluses varem esitatud seisukohti. Vaidluse sisu oli kostja esindajale nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest teada juba maakohtu menetlusest. Põhjendatud ja vajalik ajakulu vastuse koostamisele hageja 7. juuni 2019 tõendite vastuvõtmise taotlusele (sh esindaja konsultatsioonid kliendiga) on nimetatud taotluse ja kostja vastuse sisu ning mahtu arvestades ringkonnakohtu hinnangul mitte rohkem kui 3 tundi. Kostja on vastuses esitanud tõendite vastuvõtmisele eelkõige menetluslikke (mitte sisulisi) vastuväiteid. Sisuliste vastuväidete esitamine polnud kolleegiumi hinnangul iseenesest ka vajalik. Samuti oli põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu ringkonnakohtu istungiks valmistumisele kolleegiumi arvates mitte rohkem kui 4 tundi. Vaidluse sisu oli kostja esindajale teada juba eelnevast menetlusest ning ettevalmistumise käigus tuli esindajal meelde tuletada eelkõige apellatsioonkaebuse ja sellel esitatud vastuse põhiseisukohad. Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu seoses osalemisega ringkonnakohtu istungil ja istungi protokolliga tutvumisega (kokku 2 tundi) on ringkonnakohtu arvates täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (koos käibemaksuga)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 12.4. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 2900 eurot ((20 t + 3 t + 4 t + 2 t)*100) ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ülalmärgitust johtuvalt iseseisvat tähtsust sellel, et kostja esitatud kuludokumentidest nähtuvalt (III kd, tl 168) oli tasu kostja esinduse eest apellatsioonimenetluses kokku lepitud ühekordse paušaalse summana. Esindaja kulude menetluse vastaspoolelt väljamõistmise aluseks on nende vajalikkus ja põhjendatus (

§ 175lg 1).

Ringkonnakohtul ei ole kahtlust, et kostjal on tekkinud kohustus kulud oma esindajale hüvitada. Hageja ei ole sellist hüvitamise kohustust ka vaidlustanud. 12.5.

§ 177

lg-st 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 19

(20)Tsiviilasi nr: 2-16-16684 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.