Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
augusti 2019. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-4154 ning lõpetab
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
lg 1 esimese lause kohaselt apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Hagejad on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduses väljatoodu kohaselt on pooled saavutanud kohtuvälise kompromissi. Hagi kohta tehtud maakohtu otsus ei ole jõustunud. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ning asjaolu, et pooled on saavutanud kohtuvälise kompromissi ja arvestades erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus tühistab
lg 1 alusel maakohtu otsuse, võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 9.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna hagejad loobusid hagist, siis tuleb maakohtu 01. mai 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistada. 10.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praeguses asjas on pooled saavutanud kohtuvälise kompromissi ja pooled taotlevad menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Seetõttu jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, mistõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.