lg 2 p 1, 3 § 22 lg 3;
Süüdi tunnistada Aleksandrs Katkovskis
lg 2 p 1, 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, Aleksandrs Katkovskis ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Aleksandrs Katkovskisilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 180,60 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksandrs Katkovskisi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 127,55 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Aleksandrs Katkovskis, kriminaalasi 1-19-8864 menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel helistada telefoninumbril 6 200 100.
lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Aleksandrs Katkovskise AS Xxxx arvelduskontol ja kogumishoiustel järgmised rahalised vahendid (kogusummas 9361,11 eurot): 1) arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 351,45 eurot; 2) kogumishoiusel nr xxx olevad rahalised vahendid summas 2200,36 eurot; 3) kogumishoiusel nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 1764,45 eurot; 4) kogumishoiusel nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 954,85 eurot; 5) kogumishoiusel nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 2090 eurot; 6) kogumishoiusel nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 2000 eurot. Asitõendid - CD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
Samuti süüdistatakse Aleksandrs Katkovskist selles, et tema edastades seni tuvastamata isikule enda nimele AS-is Xxxx avatud arvelduskonto ja kogumishoiuste kontode andmed, millega aitas kaasa arvutikelmuse toimepanemisele ning mille tulemusena laekus ajavahemikul 07.10.2014 kuni 25.06.2015 tema erinevatele AS Xxxx kontodele arvutikelmuse toimepanemise tulemusena kokku 49 498,50 eurot, edastas samuti varalise kasu saamise ja rahapesule kaasa aitamise eesmärgil täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 08.10.2014 seni tuvastamata isikule oma arvelduskontoga nr xxxx seotud internetipanga andmed ning pangakaardi numbriga xxxx koos PIN-koodidega, mille tulemusel teostas kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Aleksandrs Katkovskise internetipanga vahendusel ülekandeid Aleksandrs Katkovskise kontode vahel. Nimelt kanti Aleksandrs Katkovskise kogumishoiuste kontodele arvutikelmuse toimepanemise tulemusena kantud summadest 39 329,68 eurot internetipanga vahendusel Aleksandrs Katkovskise arvelduskontole nr xxxx ja nimelt: - Ajavahemikul 19.05.2015-22.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 3 kannet kogusummas 5008,84 eurot, - 21.05.2015 kontolt nr xxxx üks kanne summas 2773 eurot, - Ajavahemikul 22.06.2015-25.06.2015 kontol xxxx kokku 2 kannet kogusummas 2590,50 eurot, - 21.05.2015 kontolt nr xxxx üks kanne summas 23 eurot, - Ajavahemikul 16.02.2015-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku kolm kannet kogusummas 1691,54 eurot, - Ajavahemikul 15.10.2015-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 6 kannet kogusummas 2237,91 eurot, - Ajavahemikul 07.10.2014-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 6 kannet kogusummas 1067,12 eurot, - Ajavahemikul 15.10.2014-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 6 kannet kogusummas 3481,93 eurot, - Ajavahemikul 15.10.2014-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 6 kannet kogusummas 1873,68 eurot, - Ajavahemikul 07.10.2014-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 7 kannet kogusummas 3270,63 eurot, - Ajavahemikul 07.10.2014-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 6 kannet kogusummas 3555,33 eurot, - Ajavahemikul 07.10.2014-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 4 kannet kogusummas 4978,11 eurot, - Ajavahemikul 08.04.2015-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 2 kannet kogusummas 2238,81 eurot, - Ajavahemikul 07.10.2014-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 5 kannet kogusummas 1130,20 eurot, - 11.05.2015 kontolt nr xxxx üks kannet summas 48,40 eurot, - Ajavahemikul 08.04.2015-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 2 kannet kogusummas 88,40 eurot, - Ajavahemikul 08.04.2015-.16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 2 kannet kogusummas 48,40 eurot, - Ajavahemikul 08.04.2015-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 2 kannet kogusummas 2099,50 eurot, - Ajavahemikul 08.04.2015-16.05.2015 kontolt nr xxxx kokku 2 kannet kogusummas 1124,38 eurot, Arvelduskontolt, kuhu kogumishoiuste kontodelt raha kanti ning mis oli seotud arvelduskonto avamisest alatest pangakaardiga nr xxxx, võttis Aleksandrs Katkovskis ise välja sularaha välja järgmiselt: - 07.10.2014 kolme korral Läti Vabariigis, xxxx asuvatest sularahaautomaatidest xxxx ja xxxx kokku 2750 eurot, ning - 08.10.2014 kahel korral Eesti Vabariigis, xxxx sularahaautomaadist xxxx kokku 1880 eurot. Seejärel edastas Aleksandrs Katkovskis oma arvelduskontoga nr xxxx seotud pangakaardi nr xxxx kohtueelse menetlusega tuvastamata isikule, kes alates 15.10.2014 kuni 09.04.2015 võttis nimetatud pangakaardiga xxxx erinevate linnade sularahaautomaatidest Aleksandrs Katkovskise pangakontolt sularahana välja kokku 24 693,29 eurot järgnevalt: - 15.10.2014 xxxx kokku 13 korral kogusummas 1435,58 eurot, - 17.10.2014-21.10.2014 xxxx kokku 31 korral kogusummas 3498,88 eurot. - 22.10.2014-05.12.2014 xxxx kokku 61 korral kogusummas 4686,80 eurot, - 09.12.2014-15.01.2015 xxxx kokku 122 korral kogusummas 7726,01 eurot, - 16.02.2015-17.02.2015 xxxx kokku 64 korral kogusummas 2764,89 eurot, - 08.04.2015-09.04.2015 xxxx kokku 54 korral kogusummas 4581,12 eurot 15.04.2015 avas Aleksandrs Katkovskis oma arvelduskontoga nr xxxx seotud uue pangakaardi nr xxxx, millega võttis nimetatud kontolt välja sularaha järgnevalt: - 30.04.2015 Läti Vabariigis, xxxx asuvast sularahaautomaadist xxxx 155 eurot, - 19.05.2015 kahel korral Läti Vabariigis, xxxx asuvas sularahaautomaadist xxxx kokku 2820 eurot, - 21.05.2015 kolmel korral Läti Vabariigis, xxxx asuvast sularahaautomaadist xxxx kokku 3500 eurot, - 22.05.2015 kolmel korral Eesti Vabariigis, xxxx asuvast sularahaautomaadist xxxx kokku 2025 eurot, - 28.05.2015 Läti Vabariigis, xxxx asuvast sularahaautomaadist xxxx 115 eurot, - 03.06.2015 Läti Vabariigis, xxxx asuvast sularahaautomaadist xxxxx 350 eurot, - 13.06.2015 Läti Vabariigis, xxxx asuvast sularahaautomaadist xxxx 10 eurot, - 17.06.2015 Läti Vabariigis, xxxx asuvast sularahaautomaadist xxxx 100 eurot, - 20.06.2015 Läti Vabariigis, xxxx asuvast sularahaautomaadist xxxx 890 eurot, - 22.06.2015 kahel korral Läti Vabariigis, xxxx asuvast sularahaautomaadist xxxx kokku 2690 eurot, ning - 23.06.2015 Läti Vabariigis, xxxx asuvast sularahaautomaadist xxxx 300 eurot. Samuti süüdistatakse Aleksandrs Katkovskist selles, et tema, olles varem toime pannud rahapesu toimepanemisele kaasaaitamise ning edastades seni tuvastamata isikule J B nimele AS-is Xxxx avatud arvelduskonto ja kogumishoiuste kontode andmed, millega aitas kaasa arvutikelmuse toimepanemisele ning mille tulemusena laekus ajavahemikul 07.04.2015 kuni 24.06.2015 xxxx süsteemis olevatelt kontodelt läbi xxxx rahasiirdamissüsteemi nimetatud kontodele ülekandeid 65-l korral kokku summas 94 044,17 eurot, edastas samuti varalise kasu saamise ja rahapesule kaasa aitamise eesmärgil täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 08.04.2015 seni tuvastamata isikule J B arvelduskontoga nr xxxx seotud internetipanga andmed ning pangakaardi numbriga xxxx koos PIN-koodidega, kes omakorda edastas J B internetipanga andmed R V (süüdi mõistetud Harju Maakohtu 27.09.2018 otsusega nr 1-185988). R V teostas vähemalt ajavahemikul 24.04.2015-24.06.2015 J B internetipanga vahendusel ülekandeid J B kontode vahel. Nimelt kandis R V J B kogumishoiuste kontodele arvutikelmuse toimepanemise tulemusena kantud summad internetipanga vahendusel J B arvelduskontole nr xxxx. Seejärel võttis kohtueelse menetlusega tuvastamata isik J B arvelduskontoga nr xxxx seotud pangakaardiga nr xxxx ajavahemikul 08.04.2015-25.06.2015 Vene Föderatsiooni xxxx asuva xxxx ja xxxx linna sularahaautomaatides välja sularaha kogusummas 87 502,95 eurot. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 4 lg 1 kohaselt (alates 01.01.2018 kehtiv redaktsioon) on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et rahapesu on ka paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine. Lõike 3 kohaselt on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. RahaPTS § 4 lg 4 kohaselt võib lõigetes 1–3 nimetatud teadmist või eesmärki järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. RahaPTS § 4 lg 5 sätestab, et rahapesuga on tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. Kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli rahapesu mõiste RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt järgnev: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 4 lg 1 kohaselt on rahapesu kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. RahaPTS § 4 lg 2 kohaselt on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. Seega pani Aleksandrs Katkovskis toime kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara muundamisele, omandamisele, valdamisele ja kasutamisele kaasaaitamise eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, osutades sellele varalise kasu saamise eesmärgil ainelist kaasabi, mis oli toime pandud grupi poolt, vähemalt teist korda ja suures ulatuses, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Aleksandrs Katkovskise, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.11.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksandrs Katkovskise süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 3 ja § 213 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
lg 3 - § 394 lg 2 p 1, 2 ja 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Aleksandrs Katkovskisele karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
o 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus kaetuks raskema, s. o 3 aastase vangistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Aleksandrs Katkovskis ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel konfiskeerida Aleksandrs Katkovskise AS Xxxx arvelduskontol ja kogumishoiustel järgmised rahalised vahendid kogusummas 9361,11 eurot, mis on arestitud 22.07.2015 Harju Maakohtu määrusega nr 1-15-5855 konfiskeerimise tagamiseks: 1) Arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 351,45 eurot 2) Kogumishoiusel nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 2200,36 eurot, 3) Kogumishoiusel nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 1764,45 eurot 4) Kogumishoiusel nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 954,85 eurot, 5) Kogumishoiusel nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 2090 eurot, 6) Kogumishoiusel nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 2000 eurot Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 180,60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.