) § 162 lg-st 1 ja § 168 lg-st 2, jättes kasutustasu nõude menetluskulud hageja kanda ja läbi vaatamata jäetud kostja nõude menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastavalt
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis tema kasuks välja mõistmata kasutustasu perioodi 01.08.2015-31.05.2019 eest kokku 19 016,4 eurot. Kostja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega ei ole pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja kasutustasu saamise nõude perioodi eest pärast 31.05.2019 ja läbi vaatamata kostja nõude isikliku kasutusõiguse seadmiseks ning sellega seonduvad kulud kostja kanda. Viidatud osas on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu (
Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise, ning rikkus oluliselt lahendi põhjendamise kohustust. Sellised rikkumised toovad üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt nt Riigikohtu 4 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12; 11.03.2015 otsust asjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Eelmenetluse ülesanded on sätestatud
§-s 392. Kohtul on vastavalt
Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (
lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (
Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (
Maakohus jättis hageja kasutuseelise nõude rahuldamata, sest tema hinnangul ei olnud sellise nõude esitamine võimalik. Kohtutoimikust nähtuvalt maakohus hageja tähelepanu sellele eelnevalt ei juhtinud. Ringkonnakohus on sarnaselt hagejaga seisukohal, et sellise seisukoha avaldamine alles lõpplahendis oli liiga hiline ja üllatas menetlusosalisi. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praeguseid asjaolusid arvestades ei olnud kasutuseelise kui kahju hüvitise nõudmine kostjalt võimalik. See aga ei välistanud nõudmast õigustatud isiku osa kasutuseelistest. Maakohus jättis selle ebaõigesti menetlusosalistele selgitamata. Hageja ja kostja olid QQ pärijad. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus (PärS § 147 esimene lause). See tähendab, et kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades AÕS § 70 lg 4 mõttes (vt ka Riigikohtu 05.06.2019 otsust asjas nr 2-17-4276, p 14). Kaaspärijatel on ühine täielik võim kogu ühisomandis oleva asja üle, sh ühine (osadeks jagamata) õigus asja vallata, kasutada ja käsutada AÕS § 68 lg 1 mõttes. Kuigi PärS § 147 teises lauses on kirjas, et pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid, et muuda see pärijaid kaasomanikeks. Viidatud lause tähendab vaid, et osas, milles PärS-is ja AÕS-is ühisomandit ja ühisomanike vahelisi suhteid reguleerivad sätted puuduvad, kohaldatakse kaasomandi sätteid. Pärand on pärandaja vara (PärS § 2), sh ka sellega seotud õigused ja kohustused. Kusjuures pärandvara hulka kuulub ka vara, mille kaaspärijad on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel või pärandvara arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest (PärS § 156 lg 1). Seega kuulub ka kasutuseelis ehk teisisõnu esemest saadav kasu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1) pärandvara hulka, s.t hageja ja kostja ühisomandisse. Kuivõrd ühisomanike osad ühises asjas on määramata, ei saa ühisomanikud kasutuseelist nõuda viisil nagu kaasomanikud, kelle osad ühises asjas on määratud. Pärijatel kui ühisomanikel on ühine õigus ühist asja kasutada ja ühine õigus saada sellelt kasutuseeliseid. Eelnevast tulenevalt võib kaaspärijatest ühisomanikel olla teineteise vastu AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 järgi
tähenduses kasu väljaandmise nõue, kuid ühisomandi eripära arvestades ei saa üks ühisomanik seda teiselt nõuda, vaid selle saamiseks tuleb ühisvara hulka kuuluv kasu omavahel jagada (vt Riigikohtu 26.09.2012 otsust asjas nr 3-2-1-93-12, p-d 14, 17 ja 19; 01.11.2017 otsus asjas nr 2-14-11930, p 14). Sellest lähtuvalt tuleb maakohtule esitada ka nõue. Samuti jättis maakohus välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud. Maakohus jättis välja selgitamata, kas pooltel oli kokkulepe asja kasutamise kohta. Kusjuures sellisele kokkuleppele ei ole seadusega ette nähtud vorminõuded, s.t kokkulepe võib olla ka 5 konkludentne. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et ühisomandis oleva kasutuseelise jagamisel on reeglina põhjendatud jagada üksnes selliseid kasutuseeliseid, mis tekkisid pärast vastava nõude esitamist teise omaniku vastu. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise nõudmine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud ühisomanik võis mõistlikult võttes teise ühisomaniku käitumisest aru saada, et neil oli vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta (vt ka Riigikohtu 26.09.2012 otsust asjas nr 3-2-1-93-12, p 17; 20.12.2010 otsust asjas nr 3-2-1-137-10, p 14; 16.02.2011 määrust asjas nr 3-2-1-149-10, p 13). Veel jättis kohus selgitamata kasutuseelise väärtuse, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtuse. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kinnisasja kasutuseeliste väärtuse saab määrata seega kinnisasja kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o nt kinnisasja üürimisel saadava üüritasu järgi. See aga ei tähenda, et ühisomanikel on õigus saada kinnisasja ainukasutuse korral igal juhul pool tavalisest üüritasust. Ühisomandi puhul ei saa kasutuseeliste ulatust kindlaks teha ja kasutuseeliste hüvitamist nõuda sarnaselt kaasomandile, s.o kaasomaniku mõtteliste osade järgi. Ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus on võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või ainult selle tõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega (vt ka Riigikohtu 26.09.2012 otsust asjas nr 3-2-1-93-12, p 20). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus korrektse nõude esitamiseks, välja selgitada kokkuleppe olemasolu või selle puudumine kinnisasja kasutamise kohta ja anda pooltele võimalus tõendada ühisomandis oleva korteriomandi kasutuseelise väärtust. Mh saab kohus kasutuseelise väärtuse määramisel lähtuda
§-s 233 sätestatust ning määrata selle suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja selgitamata hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ja vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ning tegi lahendi olukorras, kus asi ei olnud lahendi tegemiseks valmis, jättes lahendi olulises ulatuses põhjendamata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Eelneva tõttu tuli maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi tühistatud osas uueks lahendamiseks maakohtule (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Vastuseks kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuses märgitud palvele võtta seisukoht maakohtu poolt lahendamata jäänud hageja kaasomandi lõpetamise nõude osas ja määrata selle nõudega seonduv menetluskulude jaotus, märgib ringkonnakohus, et sellises olukorras on kohaseks meetmeks täiendava otsuse tegemise nõue
Poolel on võimalik tugineda nõude lahendamata jätmisele ka apellatsioonkaebuses. Praegusel juhul ei kasutanud kostja kumbagi nimetatud võimalust, mistõttu ei oleks ka palve põhjendatuse korral võimalik seda rahuldada. Eelnevast sõltumata märgib ringkonnakohus, et maakohus on kostja viidatud hageja nõude lahendanud 14.05.2019 kompromissi kinnitavas määruses. 9. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja kasutustasu saamise nõude perioodi 01.08.2015-31.05.2019 eest ja saadab asja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jätab kohus hageja kasutustasu saamise nõudega perioodi 01.08.2015-31.05.2019 eest seonduva menetluskulude jaotuse
Maakohtu määratud 6 menetluskulude jaotus, mis seondub hageja kasutustasu nõudega pärast 31.05.2019 ja kostja nõudega, on jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.