Obsah (4)

§ 200§ 121§ 65§ 291

1-18-2693 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. september 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-2693 Kohtukoosseis Eesistuj

§ 200

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi; Jüri Miili süüdistuses

§ 200

lg 2 p-de 7 ja 8 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu

1. mai
2. a otsus, üldmenetlus Apellant Süüdistatavate kaitsja Süüdistatavad Margo Meigo (ik: 39212302020); elukoht: XXX; kriminaalkorras korduvalt karistatud; Jüri Miil (ik: 39004016531); elukoht: XXX; kriminaalkorras korduvalt karistatud Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Kaitsja Vandeadvokaat Paul Järve RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
3. mai
4. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 1-18-2693 1.
5. Margo Meigole ja Jüri Miilile on esitatud süüdistus

§ 200

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi selles, et nad tungisid ühiselt ja kooskõlastatult sõiduautosse, milles viibis XX. M. Meigo kägistas kannatanut, hoidis tal nuga kõril ja samal ajal otsis Jüri Miil läbi tema taskud. Tekkinud rüseluse käigus lõi M. Meigo kannatanut noaga selga. Kägistamise tagajärjel tundis XX, et hakkab teadvust kaotama, mistõttu viskas ta autost välja tema käes olnud 325 eurot. Seepeale lahkusid süüdistatavad autost ja võtsid omastamise eesmärgil raha ära. 1.2. J. Miilile on esitatud süüdistus ka

§ 121

lg 2 p 2 järgi selles, et ta haaras kahe käega kaela piirkonnast kinni enda endisel elukaaslasel YY-l ja sikutas YY paremast kõrvast, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustusena nahamarrastused kaelal.

§ 121

lg 2 p 3 järgi on talle süüdistus esitatud veel selles, et varem vägivallateo toime pannud isikuna lõi ta CC-le ühel korral rusikaga oimu piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Löögiga põhjustas ta kannatanule valu ja marrastuse vasaku kulmu piirkonnas.

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on J.

Miilile süüdistus esitatud aga selles, et varem vägivallateo toime pannud isikuna pigistas ta kahel korral kaelast enda elukaaslast RR, põhjustades talle füüsilist valu, punetuse kõri piirkonnas ja rüseluse käigus ka hematoomi parema jala säärel. 2. Pärnu Maakohtu 15. mai 2019. a otsusega tunnistati M. Meigo

§ 200

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi süüdi ning teda karistati kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o kolme aasta kaheksa kuu ja kahekümne ühe päeva vangistuse võrra, mõistes M. Meigole liitkaristuseks seitse aastat kaks kuud ja kakskümmend üks päeva vangistust. Maakohus mõistis M. Meigolt menetluskuludena välja kokku 1839 eurot, sh kaitsjatasu 462 eurot, saatekulud 27 eurot ja sundraha 1350 eurot. Maakohtu otsusega tunnistati J. Miil süüdi

§200

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ja teda karistati kolme aasta kolme kuu pikkuse vangistusega. Ta tunnistati süüdi ka

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistati kümne kuu pikkuse vangistusega.

Liitkaristusena mõisteti J. Miilile kolm aastat ja üheksa kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust varasema ärakandmata karistuse, s.o kolme kuu ja kahekümne kaheksa päeva võrra, mõistes J. Miilile liitkaristuseks neli aastat ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Maakohus mõistis J. Miililt menetluskuludena välja kokku 1972 eurot, sh tunnistaja kulu 25 eurot, kaitsjatasu 570 eurot, saatekulu 27 eurot ja sundraha 1350 eurot. Maakohus rahuldas osaliselt kannatanu XX tsiviilhagi ja mõistis M. Meigolt ning J. Miililt solidaarselt tema kasuks varalise kahju katteks välja 314,55 eurot ja mittevaralise kahju katteks 1000 eurot. Maakohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused, määrates jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde CD-plaadid, määrates KrMs § 126 lg 2 p 4 alusel hävitamisele süüdistatavatelt ära võetud noad ja kannatanul seljas olnud rõivad. Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol olnud 230 eurot määras maakohus üle andmiseks XX-le. 3.

1. Maakohus leidis, et M. Meigo ja J. Miili süüd XX röövimises kinnitavad kannatanu ja tunnistaja BB omavahel kokkulangevad ütlused, mille kohaselt istusid süüdistatavad XX auto tagaistmele, XX-le pandi nuga kõrile ja temalt nõuti raha. Seepeale hüppas BB autost välja ja helistas häirekeskusse. XX ja BB sõnutsi istus pärast BB autost lahkuist kõrvalistmele J. Miil, kes hoidis teda jopest kinni ja otsis ta taskuid läbi. Nii kannatanu kui ka tunnistaja BB andsid 2 1-18-2693 ütlusi ka selle kohta, et vahetult enne röövi võttis kannatanu pangaautomaadist välja 325 eurot sularaha. M. Meigo eitas röövi toimepanemist ja väitis, et ta läks koos J. Miiliga kannatanu juurde UU võla kättesaamiseks, kuid neilt küsiti hoopis narkootikume ja kästi autosse istuda. Autos M. Meigot löödi ootamatult rusikaga näkku, misjärel toimus kähmlus ja süüdistatav võttis taskust noa välja selleks, et ta sellega ennast kogemata ei vigastaks. Kannatanu sai M. Meigo sõnutsi torkehaava kogemata. Samasisulisi ütlusi on andnud ka J. Miil, kes aga noaga toimunud rüselust enda sõnutsi ei näinud, sest oli selleks ajaks juba autost lahkunud. Maakohus pidas eeltoodud teineteist välistavatest versioonidest usaldusväärseks kannatanu ja tunnistaja BB räägitut ja pidas M. Meigo ja J. Miili ütlusi ebausaldusväärseteks. Seejuures välistab maakohtu arvates juba asjaolu, et BB helistas häirekeskusse selle, et süüdistavatelt oleks küsitud narkootikume, sest narkotehingu puhul ei oleks kannatanu politsei sekkumist soovinud. Süüdistatavate selline selgitus ei ole eluliselt usutav. Kannatanu ja tunnistaja BB ütlusi kinnitavad ka häirekeskusse tehtud kõne salvestise vaatluse protokoll, patrullileht ja politseiametnikest tunnistajate ütlused, asitõendina vaadeldud kannatanu veremäärdumisega ja auguga riided, kannatanu kiirabikaart ja patsiendikaart, samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll ja läbiotsimisprotokoll. Muuhulgas lükkab häirekeskuse kõnesalvestis ümber süüdistatava J. Miili ütlused selle kohta, nagu oleks ta sündmuskohalt lahkunud Pärnu bussijaama suunas. Kohus leidis, et M. Meigo rahakotist kinnipidamisel leitud mitmekordselt kokku murtud ja justkui ühes rullis 230 eurot sularaha osutab sellele, et raha on sinna pistetud kiiruga. See omakorda sobitub kannatanu ütlustega selle kohta, kuidas M. Meigo korjas enne ära jooksmist maast kokku sularaha, mille ta autost välja viskas. Asjaolu, et M. Meigo rahakotis oli vähem raha kui XX autost välja viskas, ei sea kohtu arvates kahtluse alla seda, et tegemist oli just XX rahaga. M. Meigo silma piirkonnas tuvastatud vigastus ei lange kokku süüdistatavate versiooniga sellest, nagu oleks kannatanu teda rusikaga näkku löönud. Lisaks on süüdistatavate ütlused ses osas ka vastuolulised. Asjaolu, et XX-l on tuvastatud noahaav seljal abaluu piirkonnas, välistab võimaluse, et ta võinuks haava saada noa pärast toimunud kähmluse käigus, nagu on väitnud M. Meigo. Haava asukoht ja suund välistab ka võimaluse, et see võinuks juhtuda kogemata, vaid see viitab selgelt löögile. 3.
2. Maakohus leidis, et J. Miil ja M. Meigo võtsid XX-lt vägivalda kasutades ära sularaha, s.o vallasasja. Seejuures kasutasid nad relva ning nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Niisugune käitumine vastab röövimise süüteokoosseisule

§ 200tähenduses ja selle kvalifitseerivatele tunnustele lg 2 p-de 7 ja 8 tähenduses.

Kohtu hinnangul tegutsesid süüdistatavad seejuures vähemalt kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust ega toimepanijate süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.3. Maakohtu hinnangul on J. Miili vägivallategu YY suhtes tõendatud kannatanu kohtueelses menetluses antud ja KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel avaldatud ütlustega, millest nähtuvalt haaras süüdistatav tal kõrist ja pigistas ning siuktas kõrvast, mis tekitas talle valu ja kriimud kaelale. Seejuures asus kohus seisukohale, et tingimused varasemate ütluste avaldamiseks on täidetud ja kannatanu usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole alust. Süüdistataval on olnud ka küllaldane võimalus neile ütlustele vastuväiteid esitada. Kannatanu ütlusi kinnitab ka kiirabikaart. Kohtu arvates põhjustas süüdistatava tegu kannatanule ilmselgelt valu, sest teda pigistati kõrist sellise jõuga, et nahale jäid sellest triibud. Maakohus märkis, et 3 1-18-2693 tegu pandi toime lähisuhtes – süüdistatava endise elukaaslase ja lapse ema suhtes, mis vastab

§ 121lg 2 p 2 kvalifitseerivale tunnusele.

Kohtu hinnangul pani J. Miil kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Tema teo õigusvastasust või J. Miili süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.4. J. Miilile etteheidetud vägivallategu CC suhtes on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud kannatanu kohtueelses menetluses antud ja

§ 291

lg 1 p 1 alusel avaldatud ütlustega, millest nähtuvalt aitas ta varahommikusel ajal enda naisel koristada baari, kui sinna trügis üks noormees, kellel ta palus lahkuda. Noormees lõi talle aga hoopis rusikaga vasaku oimu piirkonda, mispeale ta kukkus slili põrandale ja tundis tugevat valu, kukkumisest sai haiget ka selg. Löögi tagajärjel tuli tal peast verd. Kannatanu isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Samuti on süüdistataval olnud küllaldane võimalus esitada oma vastuväiteid. Kannatanu on äratundmiseks esitamisel J. Miili enda lööjana tuvastanud. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja CC ütlused, kes ootas baari ees autos ja kuulis kannatanut karjatamas, mistõttu jooksi ta baari ja nägi maas kannatanut. Kiirabikaarilt nähtuvad kannatanule tekitatud vigastused – marrastus vasakul kulmul. Süüdistatava väiteid selle kohta, et ta viibis kusagil mujal, luges maakohus paljasõnaliseks, sest end aktiivselt kaitsev süüdistatav ei esitanud kohtule mingeid andmeid, mille põhjal saanuks kohus selliste väidet kontrollida. Maakohtu hinanngul vastab J. Miili tegu

§ 121

koosseisule, kuna tegu on toime pandud korduvalt, siis on täidetud lg p-s 3 sätestatud kvalifitseeriv tunnus. Kohtu hinanngul tegutses süüdistatav vähemalt otsese tahtlusega, tema teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.5. J. Miilile etteheidetud RR kaelast pigistamise luges maakohus tõendatuks RR kohtueelses menetluses antud ja KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel avaldatud ütlustega, millest nähtuvalt ärritus J. Miil selle peale, et kannatanu pani korduvalt kinni televiisori ning võttis seetõttu tema kõri enda haardesse ja pigistas. See tekitas kannatanule valu. Tal õnnestus haardest vabaneda ja toast lahkuda, kuid süüdistatav järgnes talle ja haaras uuesti tema kaelast ning pigistas. Samuti tõmbas süüdistatav katki kannatanu jope. Puuduvad alused kahelda tõendi allika usaldusväärsuses, samuti on süüdistataval olnud küllaldane võimalus esitada oma vastuväiteid avaldatud ütlustele. Kannatanu helistas politseisse, mida kinnitab häirekeskusse tehtud kõne salvestise vaatlusprotokoll. Kannatanu ütlusi kinnitab ka OÜ S tõend, millest nähtuvalt tuvastati kannatanu kaelal punetus ja hematoom vasakul säärel. Punetus kaelal nähtub ka ülekuulamisprotokolli juures olevatelt fotodelt. Samuti kinnitavad toimunut lähisuhtevägivalla infoleht, patrullileht ja politseiametnikust tunnistaja OO ütlused. J. Miili ütlusi kannatanu enda konfliktsuse kohta ja selle kohta, et ta võis endale ise vigastuse tekitada, ei pidanud maakohus usutuvaks. Maakohtu hinnangul tuli J. Miili tegu kvalifitseerida vägivallateona

§ 121mõttes.

Kuna tegu pandi toime elukaaslase suhtes, s.o lähisuhtes, siis on täidetud lg 2 p-s 2 märgitud kvalifitseeriv tunnus ja kuivõrd J. Miil on varem vägivallateo toime pannud isik, siis on täidetud ka lg 2 p-s 3 täidetud kvalifitseeriv tunnus. Maakohtu hinnangul pani J. Miil kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Tema teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4 1-18-2693 3.

1. M. Meigole karistust mõistes märkis maakohus, et tema süü on keskmisest väiksem, kuid suurem kui kaassüüdistav J. Miilil, sest just M. Meigo kasutas kannatanu suhtes nuga. Süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Süü suurust ja tehiolusid arvestades pidas maakohus võimalikuks mõista M. Meigole röövimise eest karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Selline karistus on proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. 3.7.
2. J. Miilile röövimise eest karistust mõistes märkis maakohus, et tema süü selles kuriteos on keskmisest väiksem. Tema roll piirdus vaid kannatanust kinni hoidmise ja tema taskute läbiotsimisega. Kohus märkis, et J. Miil on varem kriminaalkorras karistatud, kuid see pole pannud teda enda käitumist ümber hindama, vaid ta on hoopis katseajal uued kuriteod toime pannud. Süüd kergendavaid või seda raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Seetõttu pidas maakohus põhjendatud karistuseks kolme aasta ja kolme kuu pikkust vangistust. 3.7.
3. J. Miilile vägivallategude eest karistust mõistes märkis maakohus, et tema süü jääb ka neis tegudes alla keskmise, sest vägivald piirdus igal korral vaid kõrist pigistamise või ühe löögiga ning ühelgi juhul ei põhjustanud kasutatud vägivald püsivaid vigastusi. Kannatanud on süüdistatavale andestanud. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik J. Miili vägivallategude eest rahalise karistusega karistada, sest tal puuduvad rahalise karistuse tasumiseks vahendid ning tal tuleb tasuda ka menetluskulud ja tsiviilhagi, samuti karistatakse teda röövimise eest vangistusega. Ka on J. Miili juba varem kriminaalkorras, sh vägivallakuritegude eest karistatud, kuid varasem karistus ei ole pannud teda järeldusi tegema ega enda käitumist muutma, vaid ta on katseajal toime pannud uued kuriteod. Ka vägivallakuritegude puhul ei tuvastanud maakohus J. Miili süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. 3.
4. Maakohus rahuldas osaliselt XX tsiviilhagi varalise kahju nõudes. Nimelt märkis maakohus, et esitatud 1041,26 euro suurusest hagist kahjustunud riiete, röövitud raha, auto salongi puhastamise, parandamise jms seotud kulude eest on põhjendatud nõue seoses kahjustunud riietega. Kannatanu riiete maksumuseks hindas makaohus hagile lisatud teabe põhjal kokku 219,55 eurot. Samuti pidas maakohus põhjendatuks röövitud 325 euro hüvitamist. Sellest 230 eurot leiti kinnipdamisel M. Meigo valdusest ning see tagastatakse kohtuotsusega XXle. Puuduolev 95 eurot tuleb kannatanule süüdistatavatelt välja mõista. Kannatanu taotletud muud varalist kahju – auto salongi puhastamise kulu, parandamise jms seotud kulude hüvitamise osas märkis makaohus, et selle kahju tõendamiseks on hagile lisatud üksnes umbkaudsed teenuste hinnad, nt salongi keemiline puhastus ja nahahooldus alates 120 eurot, istmete osaline parandus alates 60 eurot jne. Kuigi ei ole kahtlust selles, et kannatanu auto istmed said kahjustusi, ei ole kannatanu taotletud viisil võimalik kahjuhüvitist seoses auto istmete kahjustumisega kindlaks määrata. Selleks, et oleks võimalik mõista välja hüvitis seoses kahjustunud istmetega, peaks kohtule olema esitatud konkreetse auto istmete parandamise ja puhastamise arve või vähemalt hinnapakkumine konkreetselt selle auto istmete parandamiseks, puhastamiseks vms. Seetõttu tuleb nimetatud osas jätta hagi rahuldamata. Seega mõistis maakohus M. Meigolt ja J. Miililt solidaarselt XX-le tekitatud varalise kahju katteks välja 314,55 eurot. 5 1-18-2693 3.
5. XX hagi mittevaralise kahju hüvitise taotluses 15 000 euro ulatuses rahuldas maakohus samuti osaliselt. Kohtu hinanngul esineb VÕS §134 lg-s 2 sätestatud alus mittevaralise kahju hüvitise määramiseks. Kuriteo tagajärjel kutsuti kannatanule kiirabi, ta viidi Pärnu haiglasse, kus talle osutati kohane abi. Ilmselgelt kaasnesid kannatanule vigastusega valu ja ebamugavused. Samas tuleb hüvitise määramisel arvestada ka sellega, et iseenesest üldjoontes kannatanul püsivaid vigastusi ei tekkinud, ei ole tajutavad muutusi tema välimuses vms. Isikul võib küll olla arm abaluu piirkonnas, kuid tegemist on kohaga, mis on enamuse ajast riietega kaetud ega ole seetõttu väga silmatorkav. Samuti ei olnud tegemist suure haavaga. Arvestades mh varasemat kohtupraktikat noahaava tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahkju eest, samuti arvestades kahju tekitajate viletsat majanduslikku olukorda, mõistis maakohus neilt XXle tekitatud mittevarlise kahju katteks solidaarselt välja 1000 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Meigo ja J. Miili kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Meigo süüditunnistamises

§ 200lg 2 p-de 7 ja 8 alusel ning J.

Miili süüditunnistamises

§ 200

lg 2 p-de 7 ja 8 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel ning süüdistatavate õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Samuti taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist. 4.

1. Apellandi arvates on M. Meigo ja J. Miili käitumine ebaõigesti kvalifitseeritud röövimisena, sest nad ei soovinud XX-lt ära võtta võõrast vallasasja, vaid nõudsid UU volitusel tegutsedes võla tagastamist. Seega puudus nende käitumises röövimise subjektiivse koosseisu element – asja omastamise ebaseaduslikkus. Apellant märgib, et kuna asja omastamise ebaseaduslikkus on süüteokoosseisu subjektiivsesse külge kuuluv tunnus, ei oma süüdistatava õigeksmõistmise seisukohalt tähendust see, kas kannatanu teadis midagi omastamise seaduslikkusest või mitte. Praegusel juhul ei ole maakohus välistanud võimalust, et süüdistatavad läksid kannatanu juurde UU palvel võlga tagasi küsima. Seega oli süüdistatavatel seaduslik alus XX-lt raha nõuda ja nad ei saanudki XX autost välja visatud raha ebaseaduslikult omastada. Seetõttu tuleb süüdistatavad röövimises õigeks mõista. 4.
2. Kaitsja arvates ei ole tõendamist leidnud see, et M. Meigo ründas autos XX esimesena. Kohtu sellekohased järeldused rajanevad osaliselt kohtu pädevuse piiridest väljapoole jäävatele hinnangutele selle kohta, mis põhjustas hematoomi M. Meigo näol. See, et M. Meigo ja J. Miili ütlused lahknevad selle kohta, mitu korda XX M. Meigot lõi ja kas ta lõi M. Meigot küünarnuki või rusikaga, on tähtsusetu detail, millest ei või teha järeldust, nagu süüdistatavad valetaks. Ka kohtu järeldused noahaava tekkepõhjuste kohta väljuvad kohtu pädevuse piiridest. Pigem on reaalne just see, et kähmluse käigus, kui XX lõi küünarnukiga M. Meigot, pööras ta oma keha nii, et M. Meigo käes olnud nuga tungis tema abaluu piirkonda. Kaitsja hinnangul on vastuolulised tunnistaja BB ütlused autos toimunud rüseluse ja noaga löömise kohta. Kaitsja küsimustele autos nähtu kohta vastas BB kohtus ühel juhul, et seda, mis autos toimus, ta ei näinud – auto aknad olid udused; prokuröri sarnastele küsimustele vastas ta aga vastupidiselt. 6 1-18-2693 Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ta pärast autost väljumist seal toimuvat ei näinud. Kaitsja leiab, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, sellest tulenevalt kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. 4.
3. Kaitsja hinnangul on maakohus teinud ebaõige järelduse, nagu oleks M. Meigolt kinnipidamisel ära võetud 230 eurot osa rahast, mille XX autost välja viskas. Sellised kohtu järeldused on pelgalt oletuslikud. Kaitsja osutab sellele, et suurema rahasumma pangaautomaadist väljavõtmisel väljastatakse raha tavapäraselt 50-eurostes kupüürides ja seega pidanuks XX väljavõetud summa eelduslikult koosnema kuuest 50-eurosest, ühest 20-eurosest ja ühest 5-eurosest kupüürist. M. Meigolt äravõetud raha aga ei olnud sellistes kupüürides ja ei saanud seega pärineda XX-lt. Kaitsja hinnangul poleks XX saanudki röövimise ajal raha autost välja visata, sest rüseluse käigus polnuks tal aega seda auto uksetaskus olnud rahakotist välja võtta. Samuti pidanuks kupüürid olema verised, sest XX käed olid verised, kuid verejälgi kupüüridelt ei leitud. 4.
4. Apellant osutab, et J. Miili käsitamiseks kaastäideviijana peaks olema uuritud tõendeid selle kohta, et J. Miilil ja M. Meigol oli ühine plaan XX röövida ja et J. Miil täitnuks vähemalt ühe röövimise koosseisulise tunnuse. Selliseid tõendeid pole aga uuritud. 4.
5. Kaitsja arvates puuduvad tõendid selle kohta, et J. Miil pani YY suhtes toime vägivallateo. Maakohus on põhjendamatult lugenud J. Miili ütlused ebausaldusväärseteks üksnes põhjusel, et ta on varem vägivallakuriteo eest karistatud isik. Selline järeldus on vastuolus KrMS §-st 61 tuleneva tõendite hindamise üldpõhimõtte ja sellekohase kohtupraktikaga. Selline rikkumine on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Ebaõige on ka maakohtu järeldus, nagu saaks kiirabikaardi põhjal tõendatuks lugeda selle, et YY ründas J. Miil. Seega on taas tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 4.
6. Apellandi hinnangul puuduvad tõendid ka selle kohta, et J. Miil lõi CC. J. Miili ütlused mujal viibimisest lükkas maakohus ümber tuginevalt prokuröri väitele, mille kohaselt sõbranna, kelle juures J. Miil tema sõnade kohaselt oli, olevat kohtueelses menetluses öelnud, et J. Miil temaga süüdistuses märgitud ajal koos ikkagi ei viibinud. Kuna nimetatud isikut ei ole aga maakohtus üle kuulatud, ei oleks maakohus KrMS § 15 lg 1 valguses sellisele hinnangule ka tugineda tohtinud. Seega ei ole J. Miili alibit võimalik kummutada. Ebaõige on ka kohtu seisukoht sellest, et J. Miil peaks kohtule esitama mingeid tõendeid, mis toetaksid tema versiooni sellest, et ta ei saanud etteheidetavat kuritegu toime panna (kuivõrd ta ei viibinud kuriteo toimepanemise ajal süüdistuses märgitud kohas). J. Miili vastavasisuline ütlus ise ongi juba tõend. Ka tunnistaja CC ütlustest ei saa teha mingeid järeldusi selle kohta, et just J. Miil oli CC löönud isik. Seetõttu tuleb ka selles episoodis tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ja J. Miil õigeks mõista. 4.
7. Mis puutub RR suhtes toime pandud vägivallategu, siis on maakohus taas lugenud ebaõigesti J. Miili ütlused ebausaldusväärseteks pelgalt põhjusel, et ta on varem vägivallategude eest karistatud isik. Samuti on maakohus ebaõigesti teinud tervisetõendi põhjal 7 1-18-2693 järelduse, nagu oleks just J. Miil isik, kes ründas RR. Ka selle kuriteo puhul on kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb tõlgendada J. Miili kasuks ja teda õigeks mõista. 4.
8. Kaitsja leiab, et XX tsiviilhagi tulnuks täies ulatuses rahuldamata jätta. Rüselus autos tekkis XX tõttu, sest tema lõi M. Meigot rusikaga näkku ja M. Meigo üksnes asus end aktiivselt kaitsma. Kogu kahju, mis XX alustatud rüseluse tagajärjel temale tekitati, ei olnud VÕS § 1045 lg 2 p 3 mõttes õigusvastane, seega ka hüvitatav. Eeltoodust olenemata tuleks kaitsja hinnangul mittevaralise kahjuna väljamõistetud summat oluliselt vähendada. 1000-eurone kahjuhüvitis moraalse kahju eest mõistetakse kohtupraktikas üldjuhul välja raskemate kuritegude korral. Seetõttu ei võiks praegusel juhul (isegi teoorias) väljamõistetav kahjuhüvitis ületada 100 eurot.
9. Kannatanu XX esitas apellatsioonivastuse, milles ta märgib, et tema tsiviilhagi rahuldati põhjendamatult väikses ulatuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Kriminaalkolleegium, tutvunud apellatsiooni, kannatanu XX vastuväidete, maakohtu vaidlustatud otsuse ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Oma niisugust seisukohta põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
11. Apellandi hinnangul ei ole M. Meigo ja J. Miili tegu röövimine, sest puudus võõra vallasasja ebaseaduslik omastamine, mis on röövimise subjektiivse koosseisu tunnus. Kaitsja eeltoodud seisukoht viitab puudulikule arusaamisele röövimise süüteokoosseisu konstruktsioonist. Nimelt röövimise objektiivsesse süütekoosseisu kuuluvad tunnused on võõras vallasasi, vägivallategu, asja äravõtmine ja finaalne seos vägivalla ning asja äravõtmise vahel. Röövimise subjektiivsesse koosseisu kuulub aga tahtlus, sh asja ebaseadusliku omastamise eesmärk. Ebaseaduslik omastamine on olemuslikult objektiivne tunnus ja viitab objektiivses reaalsuses aset leidnud sündmuse tagajärjele. Seevastu subjektiivne tunnus on ebaseadusliku omastamise eesmärk, mis viitab hoopis toimepanija kavatsusele. 8.
12. Käsitledes aga edasiselt kaitsja väidet selle kohta, nagu ei saaks röövimisega tegemist olla põhjusel, et M. Meigo ja J. Miil nõudsid XX-lt tagasi UU-le võlgnetavat raha ja UU volitusel tegutsedes oli neil seaduslik alus kannatanult raha nõuda, siis tuleb tõdeda, et see kaitseversioon ei ole kriminaalasja kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud. UU on maakohtu istungil andnud ristküsitlusel prokuröri küsimustele vastates alljärgnevaid ütlusi. Seltskond oli seal baaris, käis napsu võtmine, mingist rahast oli sealt jutt. Ma ei tea kas keegi oli kellegile võlgu või mis seal oli. Mingi raha, noh võla järgi nähtavasti vist mindi. Sealt seltskonnast tuli see jutt. Peale seda nagu rohkem ei teagi, et mis toimus. Poisid läksid välja ja peale seda oli see politseiauto seal. Kas saite aru, et Meigo ja Miil on need, kes mingi võla järgi lähevad? Seltskonnas tuli jutu käigus nii välja küll. (maakohtu
13. juuni
14. a istungi protokoll, lk 17) 8 1-18-2693 … Mingi kähmlus pidi seal olema, ega muidu ei oleks politsei sinna tulnud. Võla kohta ei tea midagi. Oli siis nii, et Jüri teile sellest rääkis? Me saime Jüriga järgmine päev korraks kokku tõesti. Arvatavasti mul on see meelest lihtsalt läinud. See juhtus kaks aastat tagasi. Kas teie saite aru, et kas see isik kelle käest mindi võlga küsima, oligi see õige võlglane? See isik ei olnud arvatavasti mulle võlgu. Ma ei teagi kellele seal võlgu oldi, ei kujuta ette. Mingi võla asi seal oli, aga mitte midagi erilist. (samas, lk 18). 8.
15. Kaitsjal on UU-le sisuliselt küsimused puudunud ning väidetava võla kohta ei ole ta esitanud ühtki täpsustavat küsimust ega toonud välja mingeid vastuolusid. Seega on alusetu kaitsja väide, nagu oleks süüdistatavad püüdnud XX-lt kätte saada raha, mida see väidetavalt võlgnes UU-le. Väites, et kannatanult püüti kätte saada võlga, on süüdistatavad asunud enda aktiivsele kaitsmisele ja pidanuksid seetõttu ka tegema menetlejale vähemalt kättesaadavaks konkreetse teabe, mille põhjal saaks väidet võla olemasolu ja selle tagasisaamiseks käsundi andmise kohta hinnata. Midagi niisugust pole arutataval juhul tehtud, mistõttu tuleb kaitsja väidet võla nõudmise kui võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärki välistavat asjaolu lugeda paljasõnaliseks spekulatsiooniks.
16. Kolleegium leiab erinevalt apellandist ja maakohtu sellekohase järeldusega nõustudes, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud see, et just M. Meigo ründas XX esimesena. Kaitsja vastupidised väited rajanevad süüdistatavate väidetele, on paljasõnalised ning maakohtu otsuses veenvalt kummutatud. Versioon sellest, et juhiistmel istunud XX võinuks tema taga istuvat, noaga relvastatud M. Meigot rünnata, on esiteks ebaloogiline. Autos eesistmel istujal ei ole võimalik kuigi hästi ega kontrollitult enda taga istuvat isikut lüüa või muul viisil rünnata, küll aga vastupidi. Ka ei ole realistlik kaitsja versioon sellest, kuidas võis XX noahaava selga, abaluu juurde saada (rüseluse käigus sellele ennast ise otsa keerates). Sellisel viisil noavigastuse saamist takistaks samuti juba XX kehaasend – viibimine seljaga M. Meigo poole. Samuti tähendaks selline versioon, et M. Meigo pidanuks pahaaimamatult ootama, noa teravik XX suunas seatud ja seejuures nuga veel ka sellise jõuga hoidma, et kannatanu selle endale selga saaks suruda. Niisugune võimalus on üheselt ebareaalne.
17. Etteheited, nagu oleks maakohus väljunud oma pädevuse piiridest, andes hinnangut sellele, kuidas sai M. Meigole hematoom näkku ja kuidas sai tekkida noahaav, on väärad. Kohtul on mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus uuritud tõendite valguses anda toimunu faktiliste asjaolude kohta oma hinnang ja määratleda faabula, mille kohus tõendatuks loeb. Seejuures kahtlemata peab kohus hindama ka seda, milliste omavahel vastuolus olevate isikute ütlusi saab pidada usaldusväärseks ja milliseid mitte. Hinnates M. Meigo ning J. Miili ütlusi esimesena ründaja ning ründe kulgemise kohta ebausaldusväärseks, oli kohus igati õigustatud tavapärasele elukogemusele tuginedes arvestama ka seda, millisele vigastusele M. Meigo silmanurgas olev hematoom rohkem sarnanes – kas küünarnuki või rusikaga saadud löögi omale. Seejuures tuleb tähele panna, et kohus pole püüdnud asuda meditsiinieksperdi rolli ja asuda pelgalt vigastuse iseloomu põhjal selle tekkemehhanismi mõistatama, vaid on 9 1-18-2693 analüüsinud kohtus uuritud tõendite valguses välja joonistunud kahe vastandliku versiooni – rusika- ja küünarnukilöögi sobivust tekkinud vigastusega. Täpselt sama tuleb tõdeda vastuseks kaitsja kriitikale selle kohta, nagu oleks kohus ka noahaava tekkemehhanismi üle otsustades oma pädevusepiiridest väljunud – ka sel puhul on kohus üksnes üldise elukogemuse põhjal hinnanud, kas on realistlikum süüdistatava M. Meigo versioon sellest, et kannatanu ise keeras ennast noa otsa või kannatanu ütlused sellest, et M. Meigo lõi teda noaga. 11.
18. Kaitsja hinnangul esinevad vastuolud tunnistaja BB ütlustes, mistõttu ei oleks maakohus tohtinud vastuolule tema ütlustega viidates süüdistatavate räägitut ebausaldusväärseks lugeda ega oma järeldusi autos toimunud rüseluse ja noaga löömise kohta BB räägitule rajada. Nimelt on BB kaitsja interpretatsiooni kohaselt vastusena kaitsja küsimusele vastanud, et ei näinud autos toimuvat, aga prokuröri küsimusele vastates avaldanud vastupidist. Kohtueelses menetluses on aga nimetatud tunnistaja andnud ütlusi, et pärast autost lahkumist ta seal toimunut ei näinud. Esmalt märgib kolleegium, et kaitsja viide kohtueelses menetluses antud ütlustele on lubamatu. Arvestades KrMS § 289 lg-s 1 sätestatut, millest nähtuvalt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Arutataval juhul ei ole kaitsja taotlenud maakohtu istungil BB usaldusväärsuse kontrollimiseks tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Seega ei ole kaitsja maakohtu istungil mingit vastuolu tunnistaja kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel näinud. 11.
19. Veel tuleb osutada KrMS § 321 lg-le 6, millest nähtuvalt võib apelland apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Kumbagi eeltoodud alust arutataval juhul ei esine ja seega ei ole kaitsja õigust BB kohtueelses menetluses antud ütlustele apellatsioonis viidata. 11.
20. Edasi märgib kolleegium aga seda, et kaitsja väide BB kohtuistungil antud ütluste vastuolulisusest on samuti sisuliselt vale. Kaitsja on
21. märtsi
22. a kohtuistungi protokollist, mil kohtuistungil ristküsitleti tunnistaja BB, teinud kaks väikest väljavõtet, millest võib esmapilgul isegi tõepoolest kujuneda mulje, nagu oleks BB vastanud kaitsja ja prokuröri küsimustele autos toimunu tajumise kohta vastupidiselt. Lugedes ka BB kohtuistungil antud ütlusi tervikuna, on selge, et mingit vastuolu ei esine. Prokuröri küsimused ja BB vastused olid vaidlusaluse teema kohta järgnevad. Nuga nägite, kas siis keegi midagi ütles ka? Ei no siis hakkasid seal rahmeldama ja ta lõi A sellega. Kuhu ta lõi? Atsile lõi selja piirkonda. Kas mingisugust juttu enne seda ei olnud? Ei mingit juttu, hüppasid sisse ja hakkasid tegutsema. Kuhu piirkonda see noa löök läks? Atsile taha selga, paremale poole. Kui üks neist autosse tungijatest lõi, siis mida teine samal ajal 10 1-18-2693 tegi? Mul ei olnud aega vaadata mis teevad. Ma kutsusin hädaabi ja vaatasin A. Mis ise tegite, olite autos kogu aeg? Läksin autost välja ja helistasin. Kuna autost välja läksite? Kui hakkas mürgel pihta autos. Noaga löömist nägite? Kui noaga hakkas lööma, siis ma helistasingi. Kui helistasite, kas siis olite veel autos? Natuke ennem. (maakohtu
23. märtsi
24. a kohtuistungi protokoll, lk-d 2-3) […] Kas nägite kogu aeg autot? Autot ikka nägin. Aga seda mis auto sees toimus? Ei. (samas, lk 3) […] Kas nägite peale raha nõudmist ja kui ütlete, et nägite ka seda lööki sinna selga, et kas siis mingi tegevus ka selles suunas käis, et A-lt mingit raha kätte saada? Üks oli seal taga noaga, teine hoidis kinni. Ma ei kujuta ette kuidas see röövimine oli. Kas nägite seda pealt, et kuidas üks hoidis kinni ja teine sobras seal taskutes? No see hüppas kõrvalistmelt peadpidi sisse ja tuli taskuid tuhlama. Seda siis nägite? Jah. Ja taskutes tuulamine hakkas millal, kas siis kui tulid autosse? Peale seda kui nuga välja võeti. Siis hakkas kähmlus kohe pihta ja karjuti, et anna raha siia. Siis oli see kähmlus, ma hüppasin välja ja helistasin. Aga millal see taskutes sorimine oli? Siis kui välja hüppasin (samas, lk-d 3-4). 11.
25. Vastuseks kaitsja küsimustele on BB öelnud aga järgmist. Aga kuidas te aru saite, oli kellegil mõttes teid rünnata? Nägin et A poole nuga. Aga teie poole, kas teid taheti rünnata? Teine vend oli kõrval ukse juures. Te ütlesite, et astusite autost välja ja enne ütlesite, et istusite juhi kõrvalistmel? Jah. Kui sealt välja läksite, kuhu siis suundusite, kas sellest autost 11 1-18-2693 auto tahaosa poole või eesosa poole? Diagonaalselt. Kas te tuletate meelde, millised olid selle auto klaasid? Halb vihmane ilm oli ja aknad udus. Kui olite eemale läinud, kas siis nägite reaalselt seda mis toimus? Nägin, et kõik olid väljas ja siis me juba jooksime ühele järgi. Aga autos sees mis toimus? Ei näinud. Aknad olid udused. Rääkisite taskutest raha otsimisest? Hmhm. Kui välja hüppasin selle venna alt läbi, siis tema hüppas A peale. Mis edasi, mis ta siis edasi tegema hakkas? A ründas. Mina ei tea mis nad tegid seal. Seda mida nad seal tegelikult tegid, seda te ei näinud? Ründasid A. Rääkisite taskutest midagi otsimisest, kas seda nägite? Seda nägin, et läks A taskute poole jah. […[ Võttis tal ümbert kinni? Jah näha on, et nuga on seljas ja kallistamisest … . Kas konkreetselt nägite, et ta midagi taskust võttis? Ma ei hakka vaatama, mul oli tähtsam sõbra elu, ma nägin et teda oli rünnatud noaga. (maakohtu
26. märtsi
27. a kohtuistungi protokoll, lk 7) 11.
28. Eeltoodust nähtub, et BB ütlused on lihtsalt mõnevõrra raskesti jälgitavad. Selleks, et saada asjaolude osas lõpuni selgust, kui kaitsjale tundus, midagi BB ütlustes vastuoluline või mitte ammendav, pidanuks kaitsja esitama täiendavaid küsimusi või vajadusel viitama vastuoluga tunnistaja vastustele, mida ta andis prokurörile, samuti vajadusel paluma kohtult luba avaldada võimalike vastuolude tuvastamiseks BB kohtueelses menetluses antud ütlusi. Jätnud need võimalused kasutamata, ei ole aga kaitsjal praeguses olukorras mingit alust kritiseerida BB ütlusi kui vastuolulisi. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et BB ütlused kinnitavad kannatanu XX räägitut selle kohta, kuidas M. Meigo tarvitas tema suhtes vägivalda – ähvardades ja lüües noaga, ning J. Miil hoidis teda riietest kinni ja otsis tema taskutest raha.
29. Apellandi arvates on põhjendamatu maakohtu järeldus selle kohta, nagu oleks M. Meigolt kinnipidamisel leitud ja äravõetud rahatähed olnud XX-lt röövitud rahatähed, mille kannatanu oli eelnevalt pangaautomaadist välja võtnud. Kaitsja arvab nii põhjusel, et ära võetud rahatähtedel polnud verejälgi, kuigi XX käed olid verised. M. Meigolt võeti ära neli 50-eurolist kupüüri, üks 20-eurone kupüür ja kaks 5-eurost kupüüri, mis ei sobi XX selgitusega selle kohta, et ta võttis pangaautomaadist välja 325 eurot. Mis puutub verejälgedesse rahatähtedel, siis on tegemist pelgalt kaitsja paljasõnalise spekulatsiooniga, mida ei kinnita ükski tõend. Pigem vastupidi – olukorras, kus XX löödi noaga selga, kuid tema kasutas oma käsi selleks, et visata 12 1-18-2693 oma raha autost välja ja vabastada end teda selja tagant kinni hoidva isiku haardest, polegi võimalik, et kannatanu oleks käed oma abaluu kohal olevast haavast verega määrida saanud.
30. Kolleegium ei nõustu ka seisukohaga, nagu ei sobiks M. Meigolt kinnipidamisel äravõetud rahatähed väitega, et tegemist oli XX rahaga, mille kannatanu oli rahaautomaadist välja võtnud. Kannatanu ega ei ole esitanud kategoorilist väidet, nagu olnuks tema rahakotis ainult ja üksnes see raha, mille ta rahaautomaadist oli eelnevalt välja võtnud. Äravõetud rahatähed (kokku 230 euro väärtuses) üldiselt sobituvad versiooniga, et need pärinevad eelnevalt rahaautomaadist välja võetud 325 eurost. Ei saa ka välistada, et rahaautomaadist väljastati rahatähti teistsugustes kupüürides kui kaitsja väidetud kuus 50-eurost, üks 20-eurone ja üks 5-eurone kupüür. Lisaks asjaolule, et M. Meigo valdusest leiti tema kinnipidamisel ebaharilikul viisil rahakotti topitud raha, kinnitavad selle raha pärinemist kannatanult kannatanu ütlused raha autost väljaviskamise kohta ja selle kohta, kuidas ta nägi raha maast üles korjamist. Rahatähtede n.ö valede nominaalväärtuste kohta ei ole maakohtus mingeid tõendeid uuritud, sh ei ole kaitsja selle küsimuse vastu kannatanu ristküsitlemisel või üldisemalt tõendite uurimise ajal huvi tundnud. Sestap tuleb tõdeda, et juhul, kui kaitsjal on ka nüüdseks menetluse etapiks kujunenud mingi kahtlus selle osas, kuskohast konkreetselt võis M. Meigolt äravõetud sularaha pärineda, siis on kaitsja sellekohase tõendusteabe esitamise õigel ajal, s.o hiljemalt kriminaalasja kohtuliku uurimise ajal maakohtus tegemata jätnud.
31. Apellandi väitel pole uuritud tõendeid M. Meigo ja J. Miili ühise teoplaani kohta. Maakohtu vaidlustatud otsuses siiski on käsitletud nii ühise teoplaani fakti kui ka seda puudutavaid tõendeid. Nii märgib maakohus otsuse lk-l 8, et „Margo Meigo koos Jüri Miiliga sisenes XX autosse. […] M. Meigo nõudis XX-lt raha üleandmist. Margo Meigo hoidis XX-l nuga kõril ja kägistas teda. XX kõrvale istunud Jüri Miil otsis samal ajal XX taskuid läbi ja hoidis jopest kinni.“ Ühist ja kooskõlastatud tegutsemist kinnitavate tõenditena on maakohus käsitlenud eeskätt kannatanu XX ja tunnistaja BB ütlusi. Alles eeltoodu põhjal on maakohus teinud otsuse lk-l 9 lõpliku järelduse, et M. Meigo ja J. Miili tegutsemise asjaolud annavad aluse rääkida nende ühisest teootsusest ja sellele vastavast plaanipärasest tegutsemisest.
32. Ebaõige on ka kaitsja seisukoht, nagu oleks kaastäideviimine välistatud, sest uuritud ei ole tõendeid selle kohta, et J. Miil täitnuks vähemalt ühe objektiivse koosseisu tunnuse. Ilma, et J. Miil täitnuks vähemalt ühe röövimise objektiivse koosseisu tunnuse, ei ole kaitsja hinnangul röövimise kaastäideviimine võimalik. Esiteks ei vasta käibivale karistusõigusdogmaatikale ega väljakujunenud kohtupraktikale arusaam, nagu peaks kaastäideviija vältimatult realiseerima isiklikult mingi objektiivse koosseisu asjaolu. Vastupidi, vastavalt funktsionaalse teovalitsemise kontseptsioonile loetakse täideviijaks igaüht, kes on andnud süüteo toimepanemisse kaaluka panuse, mille läbi ta tegu tervikuna valitseb. Teovalitsemine tähendab seda, et kuriteo täideviimine ei oleks selle isiku täidetud rolli kõrvale jättes samasugusel kujul võimalik (vt nt P. Pikamäe, J. Sootak (toim),

Komm, IV väljaanne, § 21, komm-d 5.

1. ja 5.2.1.) ja kohtupraktikast nt RKKKo asjas nr 3-1-1-101-05, p 8 või põhjalikumalt RKKKo asjas nr 3-1-1-60-07, p
2. Teiseks on aga ebaõige seegi, nagu poleks J. Miil ise ühtki röövimise koosseisulist asjaolu realiseerinud. Arutataval juhul on nii kannatanu kui ka tunnistaja BB ütlustega tõendamist leidnud, et J. Miili roll röövimise 13 1-18-2693 toimepanemisel seisnes kannatanu jopest kinnihoidmisel ja tema taskute läbiotsimisel. Seega osales J. Miil kannatanult vallasasja äravõtmisel. See, et kokkuvõttes ei õnnestunud J. Miilil röövitavat raha kannatanu valdusest leida, eeltoodud hinnangut ei muuda, sest J. Miili tahtlus oli suunatud kannatanult raha äravõtmisele ning selle nimel ta tegutses. Kuivõrd kannatanu viskas M. Meigost lähtuvast edasisest vägivallast vabanemiseks enda raha autost ise välja, siis tuleb röövimine jagamatu tervikuna omistada mõlemale kaastäideviijale.
3. Kaitsja on kõigi J. Miilile süüks arvatud vägivallategude puhul võtnud sama positsiooni – puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanuid ründas J. Miil; meditsiinidokumendid ei võimalda teha sellekohast järeldust; ning sõna-sõna vastu olukorras esineb kõrvaldamata kahtlus J. Miili süüs, mis tuleb tõlgendada tema kasuks. Kolleegiumi hinnangul on kõigil kolmel juhul sellised kaitseväited alusetud ning maakohtu seisukohad J. Miilile nende vägivallategude omistamises on igati põhjendatud. Üldistavalt tuleb osutada kohtupraktikas kinnistunud tõdemusele, et kohtualuse kasuks tuleb tõlgendada üksnes kõrvaldamata kahtlus, mitte aga igasugune olukord, kus on kogutud omavael vastandliku sisuga tõendeid. Kui kohus suudab vastuolu tõendite vahel veenvalt ületada, siis mingit kahtlust, mida oleks vaja kohtualuse kasuks tõlgendada, ju ei eksisteerigi. Nii on olukord ka praeguses kriminaalasjas. Konkreetselt märgib kolleegium kõigi kolme vägivallateo kohta alljärgnevat. 16.
4. YY suhtes toime pandud vägivallateo puhul on oluline tähele panna, et lisaks kannatanu ütlustele selle kohta, kes, mis asjaoludel ja mil viisil talle kallale tungis, on kiirabikaardist nähtuvaga tuvastatud, et punetus kannatanu kaelal objektiivselt eksisteeris. Kuigi kahtlemata ei saa kiirabikaart tõendada seda, kes vigastuse tekitas, on see siiski just oluline tõend kinnitamaks kannatanu sõnu selle kohta, et ründamise fakt leidis aset ja kannatanu kirjeldus ründest langeb kokku tal tuvastatud objektiivse leiuga. Arutatavas kriminaalasjas on maakohus J. Miili puhul esitatud süüdistuse sisule ja tema varasemale karistatusele tuginedes õigesti arvestanud seda, et tegemist on inimesega, kellele on omane vägivaldne käitumine. Just see, aga mitte pelgalt tema varasema karistatuse fakt, on asjaoluks, mis andis maakohtule aluse usaldada kannatanu ütlusi ja jätta J. Miili ütlused ebausaldusväärsetena kõrvale. 16.
5. CC suhtes toime pandud vägivallateo fakti kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ka tunnistaja CC ütlused, kes nägi vägivallateo vahetut tagajärge, samuti kiirabikaart, milles on fikseeritud löögiga tekitatud vigastus. Seda, et lööjaks oli J. Miil, kinnitab aga lisaks kannatanu ütlustele ka äratundmiseks esitamise protokoll. Mis puudutab süüdistatava alibit, siis on maakohus õigesti märkinud, et asudes enda aktiivsele kaitsmisele, pidanuks süüdistatav tegema kohtule võimalikuks oma väidet kontrollida (praegusel juhul väidet, et ta viibis tüdruksõbra juures). Seda ei ole süüdistatav aga teinud, sest tüdruksõbra identiteeti ei ole paljastatud. Ka ei ole kaitsja soovinud väidetava tüdruksõbra kohtus ülekuulamist, selgitamaks välja, kas J. Miil võis teo toimepanemise ajal tema juures viibida. Ses kontekstis on apellandi etteheide maakohtule kohatu. J. Miili ütluste ebausaldusväärsuse kohta kehtib ka CC suhtes toime pandud teo puhul eelpool otsuse p-s … märgitu. 16.
6. Kolleegiumi hinnangul kehtib eelöeldu ka RR suhtes vägivalla tarvitamise episoodi kohta. Meditsiiniandmetega ei ole proovitud tõendatuks lugeda seda, et RR suhtes tarvitas 14 1-18-2693 vägivalda J. Miil – need tõendavad üksnes vägivalla fakti. Seda kinnitab ka Häirekeskusse tehtud kõne salvestis.
7. Maakohtu põhjendused XX tsiviilhagi osalise rahuldamise kohta on samuti piisavalt põhjalikud ja neis käsitletakse kõiki nõutavaid aspekte. Kaitsja seisukoht, nagu ei oleks kahju tekitamine üldse õigusvastane olnud, on maakohtu otsusega ja kolleegiumi eelpool toodud seisukohtadega veenvalt kummutatud. Samuti on maakohus asjakohaselt analüüsinud tekitatud varalise kahju suurust iga kahjuobjekti kontekstis ja põhjendatult osa väidetavaid kahjusid nende määratlematuse tõttu kõrvale jätnud. Väljamõistetud varalise kahju hüvitis puudutab aga selgelt üksnes neid kahjusid ja sellises ulatuses, nagu XX-le tegelikult tekitatigi. Ka mittevaralise kahju hüvitise suuruse muutmiseks pole alust. Maakohus on kahju tekitamise fakti ja selle õigusvastasust hinnanud, samuti arvesse võtnud kahju suurust puudutavaid asjaolusid. Välja mõistetud hüvitise summa võib küll olla suurem kui varasematel aastatel välja mõistetu ja samas suurusjärgus kui varasematel aastatel on mittevaralise kahju hüvitistena välja mõistetud kannatanuile raskemate tagajärgede põhjustamise eest, kuid hüvitise suuruse määratlemisel tuleb arvestada ka ühiskonna elujärje üldise paranemisega, mistõttu ongi hüvitise summade kasv aja jooksul paratamatu. Kuigi vigastus, mis XX-le tekitati, ei olnud raske, tuleb arvestada ka sellega, millise teoga ja millises olukorras see vigastus põhjustati ning milliseid (ka ajutisi) piiranguid see kannatanu jaoks kaasa tõi.
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Pärnu Maakohtu
9. mai
10. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 15