lg 2, § 4231 ja § 202 lg 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Aleksei Tšerkassov Ik: 39303042513; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: xxx; xxx; töökoht: OÜ X, elukoht: üürikorter xxx. Tõkendit ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. 14 kehtivat väärteokaristust. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. Aleksei Tšerkassov süüdi tunnistada
lg 2 ja § 4231 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale
lg 1 alusel ja
Aleksei Tšerkassov süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.
lg 1 ja § 63 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksei Tšerkassovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.
lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 420 (nelisada kakskümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Aleksei Tšerkassov üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Aleksei Tšerkassovile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja ja
lg 2 p 21 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, telefon: 6637076). 7.
lg 4 ja § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Aleksei Tšerkassovit järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla IdaHarju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.
lg 2 p 21 määrata Aleksei Tšerkassovile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v.a arsti ettekirjutusel).
Samuti Aleksei Tšerkassov isikuna, keda 21.05.2018.a. karistati PPA Põhja Prefektuuri Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi väärteokorras, sealhulgas juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks ning antud otsus on jõustunud 15.06.2018.a., juhtis uuesti tahtlikult, see on süstemaatiliselt 10.07.2018.a. kella 06.28 paiku xxx juures, 22.09.2018.a. kella 21.34 paiku xxx maja juures ning uuesti 23.11.2018.a. kella 02.29 xxx maja poole mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 ning liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõudeid. 3 Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 - Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseadus § 94 lg 1 – Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega Aleksei Tšerkassov pani toime
`1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti Aleksei Tšerkassov 06.02.2018.a. kuni 07.02.2018.a. ajal xxx juures, mis asub xxx ostis tundmatu noormehe käest 65 euro eest kaitseraua, et kasutada seda oma isiklikel eesmärkidel, olles teadlik, et ta ostab kuritegelikul viisil saadud eseme. Seega Aleksei Tšerkassov omandas süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara, see tähendab ta pani toime
Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kahetseb toimepandut. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 06.01.2018 episood Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Aleksei Tšerkassov juhtis 06.01.2018 kella 00.35 paiku xxx juures sõiduautot BMW registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove - uriinist tuvastatud amfetamiin). Tunnistaja A. T. ütluste (tl 151 pöördel) kohaselt oli ta 06.01.2018 koos vanempiirivalvur S. S. ja J. T. (T.) teenistuses ning patrullisid xxx. Kell 00:35 märkasid nad neile vastu liikuvat sõidukit BMW, millel puudus esimene numbrimärk ning oli näha, et sõiduki esiosa oli kahjustatud. Nad otsustasid sõidukit kontrollida ning järgnesid sõidukile. Sõiduk suundus xxx tänavale ning seejärel xxx juurde. Kell 00:35 peatus xxx sisehoovides. Sõidukis reg.märgiga xxx oli kaks isikut. Kontrollimisel selgus, et sõidukijuhiks osutus Aleksei Tšerkassov ja kõrvalistuja A. L.. Sõidukijuhiga vesteldes tekkis kahtlus, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid ning S. S. tegi sõidukijuhil narkotesti, mille tulemuseks sai narkoaine amfetamiini tarvitamise tunnused. Aleksei Tšerkassov ise eitas narkootiliste ainete tarvitamist. Mõlemad isikud toimetati Narva politseijaoskonda. Kahtlustatava Aleksei Tšerkassovi ütluste (tl 159-160) kohaselt tarvitas ta 4. jaanuari öösel, olles alkoholijoobes amfetamiini. 05.01.2018 kella 21:50 paiku istus ta oma sõiduauto BMW xxx, reg.märgiga xxx rooli. Tundis end kainena ning sõitis koos A. L.iga Jõhvist Narva tema tüdruksõbra juurde ja masina kaitserauda ära tooma. Politsei pidas ta 06.01.2018 kella 00:35 paiku xxx kinni ning kontrolli käigus näitas narkotest positiivset tulemust – amfetamiin ja metamfetamiin. Tunnistab süüd. Istus rooli, kuna mõtles, et test midagi ei näita. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Aleksei Tšerkassov istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Aleksei Tšerkassov mootorsõidukit. 4 Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 153), mille kohaselt tuvastati isiku organismist amfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootilise ainega.
koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (tl 155) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et Aleksei Tšerkassovil esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis (tl 154) on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (vegetatiivsed reaktsioonid: kõvakestade hüpereemia, pulss 99, vererõhk 140/82; nüstagm: väikesed; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel – ei täida; isiku ütlused narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kohta: 05.01.2018 amfetamiin). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilist ainet (amfetamiin), mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi. Seega Aleksei Tšerkassov rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksei Tšerkassovi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksei Tšerkassov oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav
10.07.2018 episood Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Aleksei Tšerkassov juhtis 10.07.2018 kella 06.28 paiku xxx juures mootorsõidukit BMW xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove - uriinist tuvastatud amfetamiin, metamfetamiin). Tunnistaja A. S. ütluste (tl 16-17) kohaselt teostas ta 10.07.2018 teenindusülesandeid koos Kalev Toomiga ning kella 06:28 ajal xxx juures märkas ta liikumas mootorsõidukit BMW 320D reg.märgiga xxx, mis liikus Kai tn poolt. Mootorsõidukit politseiandmebaasi kaudu kontrollides selgus, et sõidukil on tegemata tehnoülevaatus. Juhile anti peatumismärguanne töötavate vilkuritega, mille peale juht kiirendas järsult Logi tn suunas. Kohesel kiirendasid nad BMW-le järele ja peatasid ta xxx juures. Kontrollimisel selgus, et BMW juhiks osutus Aleksei Tšerkassov, kellel esinesid narkojoobele viitavad tunnused: silmade punetus, kerged koordinatsioonihäired, higistamine, värisemine. Isikult tehtud kiirnarkotest, mille tulemus oli positiivne. Aleksei Tšerkassov viidi Wismari haiglasse ekspertiisi, kus uriiniproovi võtmise ajal üritas ta proovi võltsida, valades proovitopsi vett ja sülitades sinna sisse, kuid tal see ei õnnestunud, kuna proovi võtmisel ajal viibisid nad tema kõrval ja jälgisid teda pidevalt. Peale uriiniproovi võtmist toimetasid nad Aleksei Tšerkassovi tagasi A-terminali juurde ja ta nägi kuidas isik tõmbas pükste seest välja tühja minigrip koti. Isik tunnistas, et seal oli amfetamiin. Isikule paigutati käerauad ja toimetati ametiruumi põhjalikumaks läbivaatuseks. Aleksei Tšerkassovi taskust leiti mobiiltelefon, millise korpuse eemaldades tuli sealt välja minigripp kott valge pulbrilise ainega. Kahtlustatava Aleksei Tšerkassovi ütluste (tl 12-14) kohaselt tunnistab ta end süüdi selles, et juhtis 10.07.2018 kella 06:28 paiku xxx juures mootorsõidukit BMW 320D reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Enne 10.07.2018 juhtima asumist tarvitas ta narkootilisi aineid 07.07.2018 õhtul. Enne 10.07.2018 oli ta narkootikume tarvitanud 1-2 korda kuus. 10.07.2018 mootorsõiduki BMW 320D reg.märgiga xxx rooli läks kella 06:1006:15 paiku. Sõitu alustas Viru Keskuse juurest ja pidi sõitma Sadamasse, et sõita Soome. Liikumise ajal viibis autos tuttav V. A.. Enne rooli istumist tundis ta ennast väsinuna, kuid arvas, et ta on kaine ja võib mootorsõidukit juhtida. xxx juures peatas teda politsei. Peale 5 peatumist tuvastati tema isik ning anti korraldus alkomeetrisse puhuda. Tulemus oli „0“. Edasi viidi ta Wismari haiglasse ekspertiisi. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Aleksei Tšerkassov istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Aleksei Tšerkassov mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 9), mille kohaselt tuvastati isiku organismist amfetamiin ja metamfetamiin. Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootilise ainega.
koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (tl 10) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et Aleksei Tšerkassovil esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 275/18 (tl 8) on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (millised ravimeid on tarvitanud viimase 24t jooksul: allergiavastaseid; vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestades punetus; nüstagm: ja; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend ebakindel; värin sõrmedes, laugudes, keeles ja; oma sõnade järgi tarvitas viimati uimasteid või alkoholi: varem amfetamiin, kanep). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilist ainet (amfetamiin), mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi. Seega Aleksei Tšerkassov rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksei Tšerkassovi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksei Tšerkassov oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav
23.11.2018 episood Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Aleksei Tšerkassov juhtis 23.11.2018 kella 02.29 ajal xxx maja poole mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove- EKEI uuringuakti nr 1678T/Lisa 2 kohaselt isikul tuvastati veres – narkootilised ained - narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove). Tunnistaja V. L. ütluste (tl 102-105) kohaselt teostas ta koos A. C. 23.11.2018 liiklusjärelevalvet ning selle käigus märkasid nad kell 02:29 xxx, suunaga Filmi tn liikumas hõbedast BMW-d reg.märgiga xxx, mis oli ebakindla sõidustiiliga. Antud sõiduk tuli Kesklinna poolt nende autole vastu. Politsei andmebaasist kontrollides sõidukit andis andmebaas märku, et antud mootorsõiduki roolis võib olla vastava kategooria juhtimisõigust mitte omav isik. Nad otsustasid mootorsõidukit kontrollida. Sõites Narva maanteel BMW juht kiirendas ning xxx juures jäi järsult seisma. Sõiduk oli koguaeg tema vaateväljas ning ta märkas kuidas mootorsõidukis liigutakse. Autol olid toonitud klaasid ning ta ei näinud, mis seal täpselt toimus. Mootorsõiduki juurde liikudes ning olles sõiduki juures märkas ta, et juhiiste ja kõrvalistuja kohad olid tühjad ning tagaistmel istusid kaks meesterahvast. Nad avasid tagumise mootorsõiduki ukse ja juhi istme taga istus Aleksei Tšerkassov ja kõrvalistuja istme taga istus A. T.. Mõlema isiku suust oli tunda alkoholi lõhna ja autos sees oli näha lahtiseid alkoholi pudeleid. Kui ta Aleksei Tšerkassovit märkas oli ta ärkvel, käes oli tal suitsupakk ja tahtis kohe suitsu teha. A. T. oli väga uimane, esialgselt ta isegi ei saanud aru mis toimub ning arvatavasti ta magas autos. Nad pidid teda äratama, et ta autost välja tuleks. Aleksei Tšerkassov hakkas kohe rääkima, et tema ei olnud roolis vaid istus tagaistmel. Samuti ütles ta, et autot juhtis A. T.. Hinnates A. T.i seisundit, ei ole usaldusväärne, et ta oleks autot juhtinud. Kui ta A. T.iga 6 vestles ütles viimane, et magas auto tagaistmel ja ei tea juhtunust mitte midagi. Vestluse käigus ütles A. T., et ta oli koos Aleksei Tšerkassoviga külas Koplis ning olid tagasiteel A. T.i koju. A. T. elab kuskil Lasnamäel ning ta tahtis sõita koju taksoga, kuid Aleksei Tšerkassov pakkus välja variandi viia teda koju autoga. A. T. oli öelnud, et enne kui autosse istus suitsetas ta kanepit ja sõiduteel jäi autos magama ning ärkas ülesse kui politseinikud teda äratasid. Mõlemad isikud puhkusid kohapeal indikaatorvahendisse ning mõlemad isikul olid ka narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused. Silmad olid punased, pupillid väikesed ja reaktsioonikiirus häiritud. Mõlemad isikud toimetati Kesklinna politseijaoskonda tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Tunnistaja vestles piirivalve patrulliga Kordon 13 ning nad rääkisid talle, et Aleksei Tšerkassov oli neile rääkinud, et tema roolis ei olnud, vaid sõber oli. Kuna ei suudetud tuvastada kumb isik roolis oli, siis mõlemad isikud puhusid tõenduslikku alkomeetrisse ning kuna mõlemal isikul olid narkootilise või psühhotroopse ained tarvitamise tunnused, siis andsid isikud Wismari haiglas uriini proovi. Mootorsõidukit reg.märgiga xxx keegi kohal olnud ametnikest ja töötajatest ei puudutanud ning mootorsõiduki pitseeriti ja jäljed võimaliku juhi kohta säilitati. Tunnistaja A. T.i ülekuulamise protokolli (tl 112-116) kohaselt sai ta 23.11.2018 kokku Aleksei Tšerkassoviga. Aleksei Tšerkassov tuli Tallinna välismaalt ja nad ei olnud kaua kohtunud. Nad leppisid kokku kohtumise Kadrioru pargi kandis. Kui nad kokku said, oli Aleksei Tšerkassov autoga BMW. Auto roolis istus Aleksei Tšerkassovi tuttav A.. Mingi aeg sõitsid nad mööda linna ringi ja siis parkis A. auto Kadrioru kanti ja läks minema. Nad jäid Tšerkassoviga kahekesi. Nad jalutasid mööda linna. Neil oli kaasas liitrine pudel viskit, mida nad tee peal jõid. Ta jäi purju ega mäleta täpselt, mis edasi toimus. Ühel hetkel kuulis ta eestikeelset häält ja teda tiriti autost välja. Kui ta toibus, nägi ta, et tema juures seisavad politseiametnikud ning Aleksei Tšerkassov seisis kõrval. Sealsamas seisis auto BMW ja politseiauto vilkuvate vilkuritega. Kõik see toimus Russalka mälestusmärgi juures. Ta ei tea, miks neid kinni peeti, kuna ta magas kogu selle aja autos. Kuidas ta autosse oli sattunud ja miks nad sõitsid, ta ei tea. Kui politseinikud hakkasid küsima, kes oli roolis, ütles Aleksei Tšerkassov, et roolis oli A. T.. Tunnistaja sõnul aga tema roolis ei olnud, kuna oli väga purjus ja magas tagaistmel. Kuna politseinikud ei tuvastanud, kes roolis oli, viidi nad mõlemad Kesklinna politseijaoskonda ja pärast Wismari haiglasse. Hiljem kui ta Aleksei Tšerkassoviga rääkis, küsis ta viimase käest, et miks ta oli rääkinud politseile, et tema roolis oli. Aleksei Tšerkassov oli vastanud, et ta kartis vastutust. Tunnistaja sõnul ei teadnud ta, et Aleksei Tšerkassovil ei ole sõiduauto juhtimise Bkategooria juhiluba. Kahtlustatav Aleksei Tšerkassovi ütluste (tl 121-123) kohaselt kuulub mootorsõiduk BMW reg.märgiga xxx tema tuttavale E. G. ning sõidukit kasutas ta tema nõusolekul. Ta on E.iga sõidukeid vahetanud ning andnud talle teise sõiduki ning E. andis talle omakorda temale kuuluva BMW reg.märgiga xxx. Neil oli kokkuleppele, et ta maksab E.ile raha, kuid raha ta ei maksnud ning sõiduk jäi vana omaniku nimele. Sama kinnitas E. G. ka enda antud ütlustes (tl 106-111). Kahtlustatav Aleksei Tšerkassovil oli „B“ kategooria sõidukite juhtimisõigus, mille ta omandas
Aleksei Tšerkassov
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest (tl 121-123) nähtub, et ta tarbis alkoholi ning sai aru, et oli joobes, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna. Juhtides sõidukit, teadis Aleksei Tšerkassov, et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Samuti kahetseb Aleksei Tšerkassov puhtsüdamlikult juhtunut. Sellest järeldab kohus, et Aleksei Tšerkassovi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatavale esitatud süüdistusest tulenevalt süüdistatakse süüdistatavat mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis kolmel korral. Kuivõrd tegemist on ühes menetluses tuvastatud süütegudega, on tegemist süütegude faktilise korduvusega
Seega on tõendamist leidnud, et Aleksei Tšerkassov pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kahtlustatava Aleksei Tšerkassovi ütluste (tl 125-127) kohaselt tunnistab ta end kuriteos süüdi ning kahetseb oma tegu väga. 15.07.2018 hommikul tahtis minna ta Soome Vabariiki tööle ning selleks sõitis ta autoga BMW reg.märgiga xxx laevale. Tallinnas sadamas pidas teda kinni politsei ja kontrollimise käigus tuli välja, et tema juhtimisõigus on alates 15.06.2018 karistusena ära võetud. Tema sellest otsusest teadlik ei olnud. Ta käis Jõhvi politseijaoskonnas otsuse järel, kuid sealt talle öeldi, et otsust veel ei ole. Sadamas viibides politsei kõrvaldas ta juhtimiselt ning sõiduk teisaldati politseiparklasse. Alates sellest päevast sai ta teada, et tal ei ole juhtimisõigust. Samuti tunnistab ta end süüdi 22.09.2018 ja 23.11.2018 kuritegudes ning tal on siiralt kahju, et juhtis sõiduki ilma juhtimisõiguseta. 9 Tunnistaja Alex Semjonovi ülekuulamise protokolli (tl 16-17) kohaselt 10.07.2018 pidas ta kella 06:28 ajal xxx juures kinni mootorsõiduki BMW 320D reg.märgiga xxx. Kontrollimisel selgus, et BMW juhiks osutus Aleksei Tšerkassov, kellelt oli juhtimisõigus ära võetud kuni 14.10.2018 LS § 227 lg 2 rikkumise eest (tl 133). Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub Aleksei Tšerkassovil juhtimisõigus (tl 65) ning süüdistatava juhitud sõiduk kuulub E. G.ile (tl 64). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksei Tšerkassovi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksei Tšerkassov juhtis 10.07.2018, 22.09.2018 ja 23.11.2018 sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav
Aleksei Tšerkassovi
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Aleksei Tšerkassov oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna. Samuti tunnistab Aleksei Tšerkassov oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et Aleksei Tšerkassov käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Aleksei Tšerkassov olles 21.05.2018 karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks (otsus jõustus 15.06.2018), juhtis 10.07.2018, 22.09.2018 ja 23.11.2018 sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Aleksei Tšerkassov pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kolmel korral ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 10.07.2018 kuni 23.11.2018. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav on samalaadsed süüteod toime pannud süstemaatiliselt. Süüdistatav on küll märkinud, et ta ei teadnud 15.07.2018 kui politsei ta kinni pidas, et tal on juhtimisõigus alates 15.06.2018 karistusena ära võetud. Enda sõnul ei olnud ta sellest otsusest teadlik. Ta käis Jõhvi politseijaoskonnas otsuse järel, kuid talle öeldi sealt, et otsust ei ole. Kui süüdistatav käis väidetavalt Jõhvi politseijaoskonnas, siis oli ta teadlik alustatud väärteomenetlusest. Seega pidi ta teadlik olema ka sellest, millal on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Asjaolu, et ta ei ole otsusele järele läinud, on isiku enda riisiko ja vaba valik, kuid otsusele järele minemata jätmine ei tähenda seda, et karistamisotsust ei ole koostatud. Otsusele järele minemata jätmisega võtab isik endale riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuse sisu ega võimalikku karistust, selle määra ja liiki. Selliselt käitudes minetab ta võimaluse kohtuvälise menetleja otsust ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada ning kohtuvälise menetleja otsus jõustub. Sellega võtab ta endale aga järgmise riski, s.t uut süütegu toime pannes võib ta väärteo asemel toime panna juba kuriteo. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsusele järele minemata jätmist, s.t süüdistatava tegevusetust ei saa omistada kohtuvälisele menetlejale ning kohtu arvates pani süüdistatav esimese süüteo 10 10.07.2018 toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks, et tal juhtimisõigus puudub ja ta möönis selle võimaluse olemasolu, kuid järgmised süüteod pani ta toime juba kindlas teadmises juhtimisõiguse puudumisest, tegutsedes eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult. Lisaks nähtub karistusregistri andmetest (tl 184-187), et Aleksei Tšerkassov on aastate jooksul jätnud temale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata, kuid trahvide tasumata jätmine ei tee karistusi olematuks. Huvi puudumine karistuste tasumise vastu näitab vaid isiku ükskõiksust saabuvate tagajärgede vastu ja soovimatust trahve tasuda. Eelmärgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Aleksei Tšerkassov pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 näeb vastutuse ette süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest. Kohus leiab, et 06.02.2018 vastu 07.02.2018 xxx omandas Aleksei Tšerkassov tundmatu noormehe käest 65 euro eest kaitseraua, et kasutada seda oma isiklikel eesmärkidel, olles teadlik, et ta ostab süüteo toimepanemise tulemusena saadud eseme, on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega ning tunnistaja I. B. ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja I. B.i ülekuulamise protokolli (tl 161-166) kohaselt märkas ta 05.02.2018 päeval Rakvere tänaval kasiino juures halli värvi sõiduautot BMW, vist viienda seeria E39 universaali, millel puudus eesmine kaitseraud. Kõnealune masin jäi talle silma, sest ta sugulasel N. K. oli sama mudeli auto. Lisaks sellele oli ta ilma kaitserauata masinat näinud ka 07.02.2018 vahemikus kella 15-st kuni 16-ni Jõhvis, Rakvere tänaval kasiino juures. Auto jäi talle hästi meelde. Tema sugulase N. masinalt oli kuuenda veebruari ööl vastu 07.02.2018 eesmine kaitseraud ära varastatud. N. ei saanud ise politseisse avaldust kirjutada, kuna ta on kaitseväes aega teenimas ning tema eest kirjuta avalduse tema isa M. K.. 10.02.2018 kella 12 paiku sõitis ta Kohtla-Järve linna Iidla mikrorajooni, kus Estonia puiesteel X. kaupluse kõrval nägi sõiduautot, mida oli varem korduvalt näinud ilma eesmise kaitserauata. Ta sõitis tagantpoolt masina lähedale, vaatas, väljus ja silmitses eesmist kaitserauda. See kaitseraud kuulus varem talle, sest see oli paigaldatud tema masinale, mille ta müüs N. K.ile. Ta tunneb selles kaitseraua paljude hulgast ära, sest sellist teist ei ole. Kaitseraual on tuunitud pealiskate ning kui see maha võtta, siis alumise osa paremal küljel on kriimustused. Lisaks sellele on pealiskatte enda peal vasakul mõra. Pealiskate on kleebitud kaitseraua külge. Pealiskate on värvitud K.i masinaga sama tooni, kuid on näha, et värvi on püütud eemaldada. Lisaks sellele puudus üks parkimisandur. See jäi N. masina külge rippuma. Ta hakkas fotosid tegema, kui samal ajal väljus selle auto omanik. Ta ütles auto omanikule, et kaitseraud on varastatud, kuna ta nägi seda autot paar päeva tagasi ilma kaitserauata. Sõiduki omanik ütles, et tema ei tea midagi ning ta oli kaitseraua mingite noormeeste käest ostnud. Masina number, mille külge oli kinnitatud N. masinalt võetud kaitseraud, oli xxx. Ta andis sõiduki omanikule N. telefoninumbri. Pärast seda kui auto oli minema sõitnud võttis ta N.ga ühendust ja nad kutsusid politsepatrulli välja. Kahtlustatav Aleksei Tšerkassovi ülekuulamise protokolli (tl 167-174; 179-182 pöördel) kohaselt 06.02 ja 07.02 oli ta enda neiu Arina juures kodus. Neiu elab alkoholikaupluse X. kõrval asuvas majas. 06.02 ööl vastu 07.02 sõitis ta BMW reg.märgiga xxx Ahtmest Arina juurest vanemate juurde, kes elavad Vana-Ahtmes. Tee peal Grom-Radooni tankla juures nägi ta kahte noormeest. Ühel neist oli käes kaitserauda meenutav detail. Ühest otsast oli peale visatud Maxima valget värvi toidukott, teises otsas oli valge kartulikott. Ta aimas, et kaitseraud ei olnud „puhta“ päritoluga, aga kuna tal oli viimasel ajal rahadega kitsas ja tema masinal just kaitseraud puudus, siis ta ei pidanud vastu ja ostis kaitseraua kas 65 või 75 euro eest. Kaitseraua 11 küljes udutulesid ei olnud, samuti puudus numbrimärk. Seetõttu ta ei teadnud, milliselt masinalt kaitseraud oli võetud. Järgmisel päeval paigaldas ta sõidukile kaitseraua ja käis linnas sõitmas. Kaupluse Araxe juures Estonia puiesteel astus tema juurde tundmatu meesterahvas, kes palus tal masinast välja, et juttu rääkida. Tundmatu meesterahvas selgitas, et kaitseraud on varastatud ning et ta teab, kes on selle omanik. Ta palus omaniku telefoninumbrit ning ta võttis tolle meesterahva juuresolekul masina peremehega ühendust ja oli valmis kaitseraua tagastama, aga ta keeldus öeldes, et talle ei ole rikutud kinnitustega katkist kaitserauda vaja. Meesterahvas ütles, et hakkab asja politsei kaudu selgitama. Kaitserauda ostes kahtlustas ta, et see on varastatud. Ta tegi niisugused järeldused, kuna müüja käitus müügi toimumise ajal kummaliselt. Ta on kohalik ja ta tunneb temaga enam-vähem samaealisi inimesi, kuid müüjat ta ei tundnud. Ta väga kahetseb, et kõik niimodi juhtus. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Et kaitseraua näol oli tegemist varastatud asjaga, tõendavad tunnistaja I. B.i ütlused, samuti süüdistatava enda ütlused. Seega kohtu veendumuse kohaselt on õiguslikus mõttes selline tegevus, varastatud asja enda valdusse saamine vaadeldav süüteoga saadud vara omandamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Aleksei Tšerkassov
Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud eseme näol oli tegemist varastatud asjaga ehk Aleksei Tšerkassov valdusel puudus õiguslik alus. Kohtu arvates annab sellisele järeldusele tulemiseks piisavalt alust kaitseraua omandamise koht ja aeg. Süüdistatava selgituste kohaselt oli tegemist öise aja ja tanklaga, millised asjaolud viitavad sellele, et müüakse õigusvastasel teel saadud vara, millisest püütakse võimalikult kiiresti vabaneda. Süüdistatava sõnul pidas ta ka ise võimalikuks, et tegemist oli varastatud kaitserauaga. Hiljem süüdistatav ka veendus selles, kui suhtles tunnistaja I. B.i ja kaitseraua omanikuga. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks ja möönab, et ese, mida ta omandab ja turustab, on süüteolist päritolu. Kuna Aleksei Tšerkassov pidas võimalikuks, et kaitseraud on saadud süüteo toimepanemise tulemusel ja möönis seda, on subjektiivne koosseis täidetud vähemalt kaudse tahtluse vormis. Seega Aleksei Tšerkassov pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd
kohaselt on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 184-187) nähtub, et süüdistataval on 14 kehtivat väärteokaristust ning teda on karistatud peamiselt rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Hinnates ka teisi kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt töötab ta Soome Vabariigis X-s, kuid kohtule ei ole süüdistatav selle kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (tl 188) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2017 aasta jooksul oli 4770 eurot. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Seega olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed isiklikud 12 rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Sellisele seisukohale jõudmiseks annavad tuge ka süüdistatava karistusandmed. Süüdistatavat on aastate jooksul korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Seega ei ole ka varasemad rahalised mõjutamised karistuse liigina süüdistatavat mõjutanud ning ta on jätnud trahvid tasumata, s.t rahaline mõjutamine ei ole senini oma eesmärki täitnud ning süüdistataval on arvestatavad rahalised kohustused maksmata rahatrahvide ja menetluskulude tõttu riigi ees. Seega tuleks süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.
lg 2 kohaselt karistatakse korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kuni neljaaastase vangistusega. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine narkojoobes ja alkoholijoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu, et lisaks joobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatavale saaks karistuse mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest saab järeldada, et süüdistatav on üheaegselt toime pannud kaks erinevat kuritegu, so mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Seega on mõlemad kuriteod toime pandud mootorsõidukit juhtides, millest saab järeldada, et kaks erinevat kuritegu on toime pandud ühe teoga.
lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Võrreldes
sanktsiooni, mis näeb ette nii rahalise karistuse kui ka kuni üheaastase vangistuse ning
lg 2 sanktsiooni, mis näeb ette kuni neljaaastase vangistuse, saab järeldada, et raskeimat karistust näeb ette
Seega tuleb süüdistatavale mõista karistus mõlema temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest, kuid karistust kohaldada
lg 1 alusel ja
Kui eelnevalt leidis kohus et süüdistatava süü kummagi süüteo osas on hinnatav keskmisena, siis kuritegude kogumis on süü keskmisest suurem. Süüdistatava suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et süüdistatav ei viibinud mitte ühelgi korral sõidukis üksinda, seades ohtu mitte ainult ennast ja teisi kaasliiklejaid ning kasutusse võetud võõrast vara, vaid ka kaasreisijana kaasa võetud sõprade elu ja tervise. Selline käitumine annaks kohtule piisava aluse mõista karistust määras, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Samas peab kohus arvestama süüdistatava kahetsusega, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse
Seejuures leiab kohus, et karistuse määra peaks mõjutama ka asjaolu, et süütegude toimepanemisest on möödunud üle aasta ning süüdistatav on pärast viimase süüteo toimepanemist jätkanud õiguskuulekat käitumist, hoidudes uute süütegude toimepanemisest. Seadusandja on
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Hinnates süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, kuid mingit kasu süüdistatav teo toimepanemise eest ei saanud ega püüdnudki saada. Seejuures on tuvastatud vaid ühekordne kuriteo toimepanemine ja tegemist oli väheväärtusliku asjaga ning kriminaalasja materjalidest ei tulene, et süüdistatav tegeleks süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamisega regulaarselt või et selline käitumine oleks süüdistatava peamiseks sissetulekuallikaks. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h omandatud, hoiustatud ja ka turustada püütud esemete väärtust, ja kogust. Süüdistatav tunnistas enda süüd ning pidas võimalikuks, et tegemist on varastatud esemega. Samuti tuvastas kohus juba eelpool, et süüteo pani Aleksei Tšerkassov toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Lisaks sellele, et süüdistatava puhul on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, peab kohus vajalikuks arvestada ka sellega, et kuriteo toimepanemisest on möödunud peagi kaks aastat, mistõttu on avalik menetlushuvi asja vastu langenud. Seega arvestades süü suurust, samuti kergendava asjaolu olemasolu ja raskendavate asjaolude puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kohaldatavasse karistuse liiki, leiab kohus, et vaatamata sellele, et
lg 1 näeb ette ka rahalise karistuse, on kohus juba eespool asunud seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole rahaline karistus karistusliigina kohaldatav ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada vangistust. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistatav on toime pannud süüteod, mis vastavad kolmele eri süüteo koosseisule. Süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning kuritegude toimepanemisi eristavad ajavahemikud, olenemata sellest, et need toimusid lühikese ajavahemiku jooksul, viitavad teadlikule õigusvastasele käitumisele. Kui valdav osa süütegudest on liiklusalased süüteod, millede kogumi puhul tuleb kohaldada
lg 1 sätteid, siis ühe kuriteo puhul on tegemist teiselaadse kuriteoga, s.o varavastase kuriteoga. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada liitkaristuse mõistmisel kergeimat
lg 1 sätestatud karistuste liitmise viisi, vaid peab vajalikuks mõista liitkaristuse raskeima 14 üksikkaristuse suurendamise teel, jättes siiski kõik üksikkaristused täies ulatuses liitmata ja suurendades raskeimat üksikkaristust vaid vähesel määral. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, siis
Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib seetõttu asendada üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud viimasest kuriteost on möödunud enam kui aasta. Lisaks on süüdistatav asunud tööle, leidnud endale elukoha ning on oma suhtumist õiguskorda oluliselt muutnud. Seetõttu ei pea kohus otstarbekaks süüdistatavale mõistetavat karistust täitmisele pöörata ja peab süüdistatava taotlusel võimalikuks mõistetava karistuse asendada üldkasuliku tööga, andmaks süüdistatavale võimaluse näidata, et ta on õiguskuulekalt võimeline elama ka edaspidi, alludes käitumiskontrollile ja tehes üldkasulikku tööd. Kuivõrd kriminaalasjast nähtuvalt on kuritegude toimepanemisel tuvastatud süüdistatava poolt narkootiliste ainete tarvitamine ja süüdistatavat on ka väärteokorras korduvalt karistatud narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta, peab kohus vajalikuks panna süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.