KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-621

) § 158 lg 3 alusel pärast täiteasjas korteriomandi sundmüügiks läbiviidud edukat enampakkumist kustutada. Seda seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-
4. Korteriühistu ja võlgnik oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
5. Maakohus rahuldas
6. juuli
7. a määrusega avalduse ja keelas eduka enampakkumise järel avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamise täiteasjas nr 022/2015/
8. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isikute kanda ja mõistis neilt avaldaja kasuks välja 15 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole täitemenetluse aluseks olevate täitedokumentide alusel võimalik avaldaja kasuks seatud hüpoteeki

§ 158lg 3 kohaselt kustutada.

Täitemenetluse aluseks olevast kohtuotsusest ei nähtu, et hagi esitati majandamiskulude saamiseks ning formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur seda asjaolu ka kohtuotsusest tuletada. Kohtute Infosüsteemist (KIS) ei nähtu, et selliseid hagisid oleks võlgniku vastu esitatud. Seega viiakse täitemenetlust läbi korteriomandi võõrandamise nõude täitmiseks, mitte majandamiskulude saamiseks. Korteriühistu tõendi alusel rahuldatakse üksnes täitemenetluse ajal ja vahetult enne seda tekkinud korteriühistu nõue ilma eraldi kohtulahendita. 2

§ 2lg 1 p 27).

See säte ei anna korteriühistu arvele või mistahes võlateatele siiski täitedokumendi tähendust, sest ainult korteriühistu tõendi alusel täitemenetlust alustada ei saa (

§ 2lg 4).

Korteriühistu saab täitedokumendiks oleva tõendi esitada koos täitmisavaldusega, millele on lisatud tavapärane täitedokument või kui korteriomandile on pööratud sissenõue mõne muu sissenõudja avalduse alusel (

§ 23lg 44 ja § 1491 lg 3).

Seega vajab korteriühistu täitemenetluse alustamiseks endiselt kohtulahendit, sest ainult tõendi alusel täitemenetlust alustada ei saa. Lisaks tuleb korteriühistul oma nõude põhjendatust tõendada. Selleks tuleb esitada kehtiv majanduskava ja nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed (

§ 23lg 44 p 1).

Täitemenetluses rahuldatakse selle ajal ja vahetult enne seda tekkinud korteriühistu nõue ilma eraldi kohtulahendita, kuid varasema võla sissenõudmiseks peab korteriühistul olema täitedokument. Veel selgitas maakohus, et asjas ei oma tähtsust see, kas sundvõõrandamise otsus tehti võlgniku suhtes seetõttu, et ta jättis korteriühistu majandamiskulud pikema perioodi vältel tasumata, sest varem tekkinud majandamiskulude võla sissenõudmiseks täitedokumenti ei ole. Kohtutäituri viide Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a määrusele tsiviilasjas nr 2-18-10007 ei ole asjakohane, sest asjaolud on erinevad. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata või saata asi samale maakohtule uuesti läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kohtutäitur jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus põhjendamatult, et sissenõudjal ei ole täitemenetluses täitedokumenti, mis võimaldaks

§ 158lg 3 alusel avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist.

Täitedokumendiks on korteriühistu kasuks tehtud kohtuotsus korteriomandi sundvõõrandamise nõude täitmiseks.

§ 23

lg 44 alusel rahuldatakse täitemenetluse ajal ja vahetult enne seda tekkinud korteriühistu nõue ilma eraldi kohtulahendita. See toimub tõendi kui täitedokumendi alusel

§ 2lg 1 p 27 mõttes.

Praegusel juhul tõendas korteriühistu, et tal on lisaks korteriühistu võõrandamise nõudele ka sissenõutavaks muutunud majandamiskulude nõue ja ühines selle nõude täitmiseks

§ 149ja § 1491 alusel täitemenetlusega.

Asjaolu, et korteriühistul ei ole esitada täitedokumenti varem tekkinud majandamiskulude võla saamiseks, ei anna alust avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamata jätmiseks. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-
3. See lahend on asjakohane, kuna käsitleb korteriühistu pandiõiguse tähendust.
4. Korteriühistu toetas määruskaebust.
5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada

-i väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega jätab kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada. 3

§ 158lg 3 alusel kustutada.

Maakohus leidis, et sissenõudjal puudub täitemenetluses täitedokument, mis võimaldaks

§ 158lg 3 alusel avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist.

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

1. Praegusel juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-62380, millest tulenevalt nõuab korteriühistu võlgniku korteriomandi võõrandamist täitemenetluse korras enampakkumise teel (tl-d 15–16). Kohtuotsus on

§ 2lg 1 p 1 mõttes täitedokument.

Kuigi iseenesest märkis maakohus õigesti, et selle täitedokumendi alusel ei saa korteriühistu pandiõigust KrtS § 44 lg 1 mõttes tekkida, jättis maakohus tähelepanuta, et korteriühistu saab täitemenetluses esitada korteriomandile sissenõude pööramisel

§ 2lg 1 p 27 alusel täitedokumendi korteriomandist tuleneva nõude täitmiseks.

Selleks esitas korteriühistu kohtutäiturile

§ 149¹ lg-s 4 sätestatud andmed (võlgnevuse aruanne ja 2019.

a majanduskava, tl-d 33–35). Täitemenetluses piisab korteriühistu pandiõiguse tekkimiseks sellest, et korteriühistu esitab

§ 2

lg 1 p-s 27 nimetatud tõendi koos

-is sätestatud andmetega. Majandamiskulude nõue on KrtS § 44 lg 1 alusel pandiga tagatud ja sellele kohaldatakse sama sätte lg 2 järgi esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut, mistõttu sellest nõudest tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega (

§ 158lg-d 2 ja 3).

Seda arvestades on kohtutäituril õigus kustutada avaldaja kasuks võlgniku korteriomandile esimesele järjekohale seatud hüpoteek pärast täiteasjas nr 022/2015/7378 läbiviidud edukat enampakkumist. 13.

§ 149

¹ lg 1 järgi kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule. Kümne päeva jooksul teate saamisest arvates peab korteriühistu esitama kohtutäiturile korteriühistu kehtiva majanduskava ja tõendi järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed; 2) majandamiskulude edasise arvestuse alus (

§ 149¹ lg 4 p-d 1 ja 2).

Kolleegium leiab, et korteriühistu pandiõiguse rakendamine ei sõltu sellest, kas täitemenetlus on algatatud korteriühistu avalduse alusel või korteriühistu ühineb täitemenetlusega, milles on sissenõue pööratud korteriomandile. Sellist tõlgendust toetab KrtSi seletuskiri ja Justiitsministeeriumi seisukoht (tl-d 54–54 pöördel). Praeguses asjas on korteriühistu esitanud täitmiseks korteriomandi võõrandamise nõude ning korteriühistu saab samas täitemenetluses nõuda ka korteriomandist tuleneva (rahalise) nõude täitmist

§ 2lg 1 p-s 27 sätestatud tõendi alusel.

Kuna

§ 2

lg 1 p-s 27 märgitud tõendi alusel ei saa täitemenetlust alustada, siis ei ole

§ 23, sh lg 44, asjas kohaldatav.

Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et korteriühistu vajab majandamiskulude sissenõudmiseks jõustunud kohtulahendit. Korteriühistu on sissenõudmiseks esitanud korteriomandi võõrandamise kohustamise nõude (mitte rahalise nõude) ning kuna selle nõude täitmisel pööratakse sissenõue korteriomandile, siis rakendub ka KrtS § 44 lg-st 1 tulenev korteriühistu pandiõigus majandamiskulude võlgnevuse osas.

1. Kolleegium märgib, et see, kui suur on korteriühistu majandamiskulude võlgnevus, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, sest kohus lahendab üksnes küsimust, kas korteriühistul on pandiõigus, mille tagajärjel on avaldaja hüpoteek järjekohas tagapool ja lõpeb pakkumise parimaks tunnistamisega. Korteriühistu tõendist nähtuvalt on korteriühistul pandiõigusega tagatud korteriomandist tulenev nõue (tl 34).
2. Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta avaldaja kanda. 4