Obsah (7)
§ 372§ 363§ 371§ 124§ 3401§ 173§ 1682-19-19250 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Kohtujurist Jekaterina Pavlenko Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19250 Tsiviilas
) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul (
§ 372
lg 1).
§ 363
lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kohus leidis käiguta jätmise määruses, et hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue on ebaselged. Kohus selgitas, et kohtutäituri poolt summa arestimine ja kahju tekitamine on olemuslikult erinevad nõuded ning nendega seoses tuleb esitada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Kohus selgitas, et kahju hüvitamise puhul tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) kahju hüvitamise üldistest sätetest ning selleks tuleb esitada kohtusse hagiavaldus hagimenetluses. Kohus märkis, et VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes 2
(4)2-19-19250 kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus selgitas ka, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 5 alusel mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus selgitas seega, et kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada kahju hüvitamise eeldusi: 1). tegu, millega on kahju tekitatud; 2). kahju peab olema tekkinud ja kahju suurus; 3). põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine on lubatud ainult seadusega ettenähtud juhtudel. Kohus märkis ka, et kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb hagejal seega tõendada kahju hüvitamise eeldusi, esitades vastavad tõendid, samuti selgitades asjaolusid, milles kahju seisneb ja mis on mittevaralise kahju hüvitamise aluseks (millega seoses on hagejal tekkinud hingeline valu). Kohus selgitas ka, et juhul, kui hageja soovib esitada kohtutäituri vastu nõude raha tagastamiseks, tuleb tal selleks asjaolusid täpsustada. Kui raha on sissenõudjale üle kantud, võib võlgnikul olla nõue sissenõudja vastu alusetu rikastumise sätete järgi, mitte ei tule esitada kaebust kohtutäituri otsuse peale ega hagi kohtutäituri vastu. Kui raha on täiturile üle kantud, tuleb kontrollida ka, milline kohtutäituri otsus on selle aluseks (s.o nt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus). Kui võlgnik (hageja) leiab aga, et kohtutäitur tegi vale otsuse või soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust (nt ka täitemenetluse algatamist), tuleb võlgnikul (hagejal) esitada kõigepealt kaebus kohtutäiturile endale. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kuivõrd esitatud hagiavaldusele ei olnud lisatud täituri otsust, järeldas kohus, et hageja ei ole kaebusega kohtutäituri poole pöördunud. Seega selgitas kohus, et täituri tegevuse või otsuse vaidlustamiseks tuleb hagejal pöörduda kõigepealt kohtutäituri poole. Pärast seda, kui võlgnik pöördub kohtutäituri poole kaebusega ning juhul, kui täitur jätab kaebuse rahuldamata, on võlgnikul võimalik pöörduda kohtusse. Sel juhul on õigeks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri otsuse peale, mida kohus lahendab hagita menetluses. Seega tuli hagejal asjaolusid ja nõudeid täpsustada ning vastavalt sellele esitada kas nõuetekohane hagiavaldus või kaebus hagita menetluses. Mõlemal juhul tuli aga lisada nõuet tõendavad dokumendid. Kohus selgitas ka, et
§ 371
lg 1 p 10 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
§ 124
lg 1 alusel raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Seega kui hageja soovib kohtutäiturilt kahjuhüvitise summas 1 500 eurot väljamõistmist, tuleb nimetatud summalt tasuda riigilõiv summas 200 eurot vastavalt RLS Lisale 3
(4)2-19-19250 1. Kui aga võlgnik soovib esitada kaebust kohtutäituri otsuse peale, tuleb tasuda riigilõiv summas 15 eurot RLS § 59 lg 10 kohaselt. Kohus märkis ka, et kuna hagiavalduse asjaolud ja nõue on ebaselged, ei ole ka kohtul praegusel juhul võimalik määrata hagihinda ja sellest lähtuvalt tasumisele kuuluvat riigilõivu summat. Hagejal tuli seega täpsustada, millise nõudega soovib ta kohtusse pöörduda ja vastavalt sellele tasuda ka riigilõiv. Kohus selgitas ka, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 54 lg 1 alusel haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle teostavad Justiitsministeerium ja koda. Haldusjärelevalvet koja põhikirja, organite otsuste ja koja kehtestatud hea ametitava täitmise üle teostab koja aukohus (edaspidi aukohus). KTS § 58 lg 1 kohaselt võib Justiitsministeerium või koja aukohus algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse haldusjärelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. KTS § 57 lg 1 järgi on kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused: 1) noomitus; 2) rahatrahv; 3) ametist tagandamine. Seoses eeltooduga märkis kohus, et kohus ei teosta kohtutäiturite tegevuste üle järelevalvet, ei algata distsiplinaarmenetlusi ega määra rahatrahve. Kui hageja leiab, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo, tuleb tal pöörduda Justiitsministeeriumi või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole.
§ 3401
lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
340¹ lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus andis seega hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase hagi või kaebuse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Hageja ei ole tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega riigilõivu tasunud. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning tagastab selle hagejale. Kohus selgitab, et
§ 372
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. MENETLUSKULUD Vastavalt
§ 173
lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 168lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /digitaalallkiri/ Angelina Abol kohtunik 4
(4)