← Eesti

1-19-9263/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-19-9263 (19278001230) Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Hanna

) § 215 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Mariken Arro Süüdistatav M.J.S. Isikukood XXX; elukoht XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole Kaitsja Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada M.J.S. süüdi

§ 215

lg 1 järgi võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises ja

§ 424

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning allutada ta

§ 87

lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel 1 aastaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

  1. Kohustada M.J.S. käitumiskontrolli ajal: 2.
  2. elama XXX; 2.
  3. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.
  4. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.
  7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 87lg 1 p 2 alusel kohustada M.J.S.

käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku välja valitavas sotsiaalprogrammis. 4.

§ 87lg 1 p 10 ja § 87 lg 3 alusel keelata M.J.S.

käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

  1. Arvata menetluskulude hulka kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi tasu 97,20 eurot vandeadvokaadi Anti Aasmaa poolt M.J.S. kaitsmise eest. Jätta see riigi õigusabi tasu ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 296,40 euro ulatuses KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
  2. jaanuarist
  3. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse M.J.S. selles, et ta võttis
  6. juulil 2019 kella 20.00 paiku XXX aiaga piiratud hoovist omavoliliselt ajutiselt kasutada R.R. kuuluva lukustamata (süütevõti ees) sõiduauto Mitsubishi Carisma registreerimismärgiga XXX väärtusega 1000 eurot. Sellega sõitis M.-J.S. Tartumaal Elva vallas ja Elva linnas, kuni põhjustas XXX juures kella 20.47 ajal liiklusõnnetuse. Sellega pani M.-J.S. toime

§ 215

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Ülal kirjeldatud autojuhtimise tõttu süüdistatakse M.-J.S. teiseski kuriteos. Seda seetõttu, et autot juhtides oli ta alkoholijoobeseisundis: tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli M.-J.S. väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,87 mg/l kohta. Ka puudus M.-J.S. vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. M.-J.S. rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani M.-J.S. toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu 2

(3)Süüdistatava M.-J.S, tema kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa ja abiprokuröri Mariken Arro vahel sõlmitud kokkuleppe järgi tunnistatakse M.-J.S.

§ 215

lg 1 ja

§ 424

lg 1 järgi süüdi.

§ 87lg 1 p-de 2, 6 ja 10 alusel kohaldatakse M.-J.S.

mõjutusvahendeid:

§ 87

lg 1 p-de 4 ja 6 alusel allutatakse ta aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule;

§ 87

lg 1 p 2 alusel kohustatakse teda käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, mille valib välja kriminaalhooldusametnik;

§ 87lg 1 p 10 alusel keelatakse tal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Ka kaitsja nõustus kokkuleppega. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M.-J.S.

§ 215lg 1 ja § 424 lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuna M.-J.S pani kuriteod toime XXX ja täidetud on

§ 87

lg 1 ja § 56 lg 3 eeldused, tuleb ta allutada

§ 87

lg 1 p 6 alusel käitumiskontrollile ning kohustada

§ 87

lg 1 p-de 2 ja 10 ja § 87 lg 3 alusel täitma eelneval nõusolekul võetud kohustusi. Seni on kriminaalasjas arvatud menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 296,40 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka kohtumenetluses määratud kaitsjale makstav tasu 97,20 eurot. Seega on menetluskulud kokku 395,60 eurot. Kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause järgi jäetakse need menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.