1-17-1676 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2019.a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1676 (16267000786) Kohtunik Anu Tammeniit Rah

§ 256

lg 1; § 209 lg 2 p 1, 4; § 372 lg 2 p 3; § 121 lg 2 p 3 - § 22 lg 2; § 200 lg 1; § 199 lg 2 p 4; § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 2,3; § 214 lg 2 p 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Gardi Anderson Süüdistatav Jevgeni Tepljakov, isikukood: 37606164220; xxx varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 22.-23.08.2016.a. Tõkend – vahistamine alates 24.08.2016. Kaitsja Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 314, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Õigeks mõista Jevgeni Tepljakov

§ 256lg 1 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

Õigeks mõista Jevgeni Tepljakov

§ 120lg 1 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

1 1-17-1676 Süüdi tunnistada Jevgeni Tepljakov

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Jevgeni Tepljakov

§ 199lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Jevgeni Tepljakov

§ 200lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Jevgeni Tepljakov

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Jevgeni Tepljakov

§ 214lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Jevgeni Tepljakov

§ 372

lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 22.08.

1. a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Tsiviilhagid 2.1 Rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 alusel Jevgeni Tepljakovilt välja kannatanu U.Ai kasuks 76 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx. 2.2 Lõpetada menetluse N.Ai tsiviilhagi osas seoses hagist loobumise vastuvõtmisega.
3. Konfiskeerimine 3.1

§ 831

alusel konfiskeerida Jevgeni Tepljakovi valdusest leitud ja äravõetud sularaha 32 900 €, mis on Pärnu Maakohtu 06.10.2016 määrusega nr 1-16-8572 arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (viitenumber xxx); 3.2

§ 831

ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja mõista Jevgeni Tepljakovilt konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa s.o 94 158,51 €, mille täitmise tagamiseks jätta aresti alla Pärnu Maakohtu 06.10.2016 määrusega nr 1-16-8572 ja 14.12.2016 määrusega nr 1-16-11001 arestitud Jevgeni Tepljakovile kuuluv vara: - Kinnisasi (kinnistu nr xxx katastrinumber 74101:003:0199) Pärnu maakond, x- Jevgeni Teplajakovi nimele registreeritud sõiduauto Audi A6 Avant, reg nr xxx, VIN koodxxx; - Jevgeni Teplajakovi nimele registreeritud sõiduauto Mercedes-Benz Vito 109 CDI, reg nr xxx, VIN koodxxx; - Jevgeni Teplajakovi nimele registreeritud maastikusõiduk (ATV) Dinli Centhor 700, reg nr xxx, VIN koodxxx; - Jevgeni Teplajakovi nimele registreeritud mopeed Honda X8R-X, reg nrxxx, VIN koodxxx; - ATV lumesahk Iron Baltic Snow; 2 1-17-1676 - Murutraktor Mcculloch (pealtistutav)xxx; - Diiselgeneraator nr xxx; - Krossimootorratas Honda; - Õhukompressor Senco seeria nrxxx; - Skänner-koopiamasin Canon Pixma NSW21768; - Kärcher survepesur mudel K 3.91 kollast värvi; - Nurgasaag Powercraft, seeria nr xxx (J1X-K2-xxx); - Kompressor NuAIR, seeria koodxxx; - Nurgasaag Makita MLS100 seeria nrxxx; - Makita löökdrell HR2460 seeria nr xxx kohvris, koos 25 puuri ja mõõdulindiga; - Keevitusseade Clint Inverter xxx; - Lameekraaniga televiisor Samsung W010902 seeria nr xxx koos musta värvi puldiga; - 3 kollasest metallist sõrmust (1 rohelise kiviga, 2 tk valgete kividega), 1 kollasest metallist kett, kaelaketi kollasest metallist amulett sodiaagimärgiga „vähk“, kollasest metallist kaelakett ümmarguse sodiaagimärgiga „vähk“ (sinises plastmasskarbis), 2 kollasest metallist kaelaketti (üks peenike, teine laiem), ühed kollasest metallist kõrvarõngad, 1 kollasest metallist sõrmus ning kollasest metallist ripatsiga (kollasest metallist kaelakett koos ristkülikukujulise ripatsiga) kaelakett. 3.4 18.12.

1. a Pärnu Maakohtu määrusega vabastati aresti alt Pärnu Maakohtu 06.10.2016 määrusega nr 1-16-8572 arestitud Jevgeni Tepljakovile kuuluvad kinnistud xx Pärnu maakond (kinnistu nrxxx, katastritunnus xxx) ja xxx Pärnu maakond (kinnistu nrxxx , katastritunnus xxx). 3.5 Konfiskeerimise täitmise tagamiseks arestida Jevgeni Tepljakovi sõiduauto läbiotsimisel leitud sularaha 248,74 €, milline on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (viitenumberxxx).
2. Jätta Jevgeni Tepljakovi taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.
3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Jevgeni Tepljakovilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1350 €; - tunnistajatele kriminaalmenetlusega tekkinud kulud 125,38 €; - tasu riigi õigusabi eest 9202,03 €, kokku 10 677,41 €. Süüdistatava valitud kaitsja kuludest 9090 € jätta Jevgeni Tepljakovi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta määratud kaitsjale määratud tasust 1022,45 € ja valitud kaitsjale makstud tasust 1010 € riigi kanda. Mõista Eesti Vabariigilt Jevgeni Tepljakovi kasuks välja 1010 €, menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 1-17-1676
5. Asitõendid. - DVD ja CD plaadid (pakendid 1, 2, 22-51), mis on pakendatud ümbrikusse ja asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde; - mobiiltelefon Iphone musta värvi nahkkaantes IMEI: xxx (pakend nr 1.2); 32 tk A4 formaadis paberilehte käsikirjaliste ning trükitud märkustega (pakend nr 8.2); tumepruunide kaantega märkmik, milles sees käsikirjalised märkmed (pakend nr 13.2); 1 tk A4 formaadis paberilehte, müügitellimus nr 203741571 (pakend nr 16.2); sülearvuti ASUS koos toitejuhtmega, seeria nr xxx (pakend nr 20) ja musta värvi 1 TB kõvaketas (pakend nr 21), mis asuvad Lääne prefektuuri Pärnu asitõendite hoidlasse, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt Jevgeni Tepljakovile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 15.03.2019.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Jevgeni Tepljekovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja väljapressimise, korraldas Sindi linnalt Linnavalitsuse kaudu toimetulekutoetuste ning elektri ja küttekompensatsiooni ning küttepuude väljapetmise, mis seisnes siis selles, et alates 19.01.2015 tegi Kristjan Hansalu, eelnevalt tegevust Jevgeni Tepljakoviga ühiselt planeerides, Sindi Linnavalitsusele avalduse, esitades avalduse lisadena Jevgeni Tepljakoviga 31.12.2014 sõlmitud üürilepingu X Sindi linn elamise kohta ning muud lisadokumendid, jättes Sindi Linnavalitsuse ametnikule ettekujutluse, nagu Kristjan Hansalu elaks püsivalt Jevgeni Tepljakovile kuuluvas X Sindi linna asuvas majas ning olles riigi poolt seatud toimetulekupiiri all olev mittetöötavaks isikuks, kes vajab üüri- ja elektrikompensatsiooni ning kütteperioodil küttepuid. Tegelikkuses oli ettekujutlus ebaõige ja Kristjan Hansalu antud aadressil püsivalt ei elanud ning küttepuid enda tarbeks ei vajanud ega elektrit esitatud arvete alusel sellises ulatuses ei tarbinud, samuti varjas isik enda sissetulekuid ja töötamist. Avalduse on teinud Kristjan Hansalu alates 19.01.2015 kuni 18.08.2016 kokku 19 korral ja saanud kelmuse toimepanemise teel varalist kasu kokku 2172,76 eurot, millisest rahasummast osa, eeluurimisega täpselt tuvastamata osa, on üle antud Jevgeni Tepljakovile ning samuti on Sindi Linnavalitsuse poolt toodud küttepuud antud üle Jevgeni Tepljakovile ja Jevgeni Tepljakovi poolt osaliselt edasi M.Hle. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, korraldas Sindi linnalt Linnavalitsuse kaudu toimetulekutoetuste ning üüri- ja küttekompensatsiooni ning küttepuude väljapetmise, mis seisnes siis selles, et alates 14.01.2015 tegi Andres Talts, eelnevalt tegevust Jevgeni Tepljakoviga ühiselt planeerides, Sindi Linnavalitsusele avalduse, esitades avalduse lisadena Jevgeni Tepljakoviga 31.12.2014 ja 31.12.2015 sõlmitud üürilepingud X Sindi linn elamise kohta ning muud lisadokumendid, jättes Sindi Linnavalitsuse ametnikule ettekujutluse nagu Andres Talts elaks Jevgeni Tepljakovile kuuluvas X Sindi linn asuvas majas ning olles riigi poolt toimetulekupiiri all olevaks mittetöötavaks isikuks, kes vajab üürikompensatsiooni ning kütteperioodil küttepuid. Tegelikkuses oli ettekujutlus ebaõige ja Andres Talts antud aadressil ei elanud, küttepuid enda tarbeks ei vajanud ning varjas enda sissetulekuid ja töötamist. Avalduse on 4 1-17-1676 teinud Andres Talts alates 14.01.2015 kuni 19.05.2015 ja 25.01.2016 kuni 21.03.2016 kokku 8 korral ja saanud kelmuse toimepanemise teel varalist kasu kokku 848,50 eurot, millise rahasummast osa, eeluurimisega täpselt tuvastamata osa, on antud üle Jevgeni Tepljakovile ning samuti on Sindi Linnavalitsuse poolt toodud küttepuud antud üle Jevgeni Tepljakovile. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud vargus, röövimise ja väljapressimise. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt 2009. aastast alates, omamata finantsteenusega seotud tegevusalal tegutsemiseks ette nähtud tegevusluba ja omamata vähemalt alates aastast 2009 deklareeritud legaalseid sissetulekuid, on eraisikuna tulu saamise eesmärgil järjepidevalt kolmandatele isikutele väljastanud laenusid nii sularahas kui ka pangaülekannetega, 22.08.2016 seisuga kokku vähemalt 106 isikule kogusummas 56 242 eurot, osaliselt vormistades enda ja laenuvõtjate vahelisi võlakirju, kus on määratletud laenuintress alates 10% kuni 33% laenu algsummast ning osaliselt sõlminud laenu andmiseks ning intresside tasumiseks suulisi lepinguid. Jevgeni Tepljakov on vähemalt aastast 2009 peamiselt ja püsivalt tegutsenud tulu saamise eesmärgil ilma tegevusloata valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav ning peamise sisstulekuallikana saanud lisaks laenude väljastamisele kulunud rahalistele vahenditele summas 56 242 eurot, kriminaaltulu sularahana vähemalt 32 900 eurot, parendanud olemasolevat kinnisvara, soetanud kinnisvara ja mootorsõidukeid, aga ka hankinud igapäevaseid elatusvahendeid. Jevgeni Tepljakov’i varade, väljaminekute ja sissetulekute võrdlusena esineb isikul ebaseaduslikust majandustegevusest saadud vara vähemalt 251 530 eurot, mis on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime

§ 372

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tegutses tegevusloata majandustegevuses, kus tegevusluba on nõutav. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema varalise kasu üleandmise nõudmisega seonduvalt ja olles eelnevalt järgneva tegevuse kokku leppinud, andis miimikat ja kehakeelt kasutades Janno Karlepile ja Kristjan Hansalule käskluse A.Si puhul kasutada füüsilist vägivalda, mida isikud ka tegid, lüües 28.04 või 29.04.2016, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas x juures A.Si korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, näo piirkonda, tekitades talle löömisega füüsilist valu. Seejärel Janno Karlep ja Kristjan Hansalu haarasid A.Si kahe vahele ja lohistasid A.Si maja külje peale. Lohistades A.Si mööda asfalti ja kruusapinnast, tekitasid nad A.Sile füüsilist valu ja peopesa suuruse marrastuse puusapiirkonda. Maja külje peal jätkasid isikud A.Si peksmist ning lõid maas lamavat A.Si korduvalt rusikatega ja jalgadega keha- ja näopiirkonda, tekitades talle füüsilist valu ning tervisekahjustuse- marrastuse paremal pool alalõua piirkonnas. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema varalise kasu üleandmise nõudmisega seonduvalt ja olles eelnevalt järgneva tegevuse kokku leppinud, andis Janno Karlepile, Taivo Rattasepale ja Kristjan Hansalule käskluse A.Si puhul kasutada füüsilist vägivalda, mida isikud ka tegid - 30.04.2016 Pärnu maakonnas Sindi linnas x eramusse sisenesid valdaja loata Janno Karlep, Taivo Rattasep ja Kristjan Hansalu, kes läksid magamistuppa, kus magas voodis kõhuli A.S ja keda Taivo Rattasep ja Kristjan Hansalu lõid korduvalt rusikatega selja ja pea piirkonda. Janno Karlep lõi katki magamistoa ukse. Peksmine lõppes, sest A.S sai põgeneda maja teise korrusele. 5 1-17-1676 Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime

§ 121

lg 2 p 3 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalisele väärkohtlemisele kihutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema 2012. aastal, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas x eramu terrassil lõi labakäe alaosaga N.Ai õla piirkonda, mille tulemusena naine kukkus selili tugitooli. Löögi tagajärjel tundis N.A füüsilist valu ning Jevgeni Tepljakov tekitas N.Aile tervisekahjustuse- õlavarreluu ülaosa murru. Seejärel võttis Jevgeni Tepljakov vägivalda kasutades ära N.Aile kuuluva raha, vähemalt 111 eurot, mis oli hetk varem üle andnud postitöötaja N.Aile allkirja vastu. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et Jevgeni Tepljekov isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise, võttis 2016. aasta talvel, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Sindi linnas x eramus N.Ai käest ära N.Aile kuuluva rahakoti, millest võttis ära N.Aile kuuluva riigipoolse pensionitoetuse, vähemalt summas 111 eurot. Jevgeni Tepljakov võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema 2014.aasta kevadel, õhtusel ajal, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas x juures haaras käega xx dressipluusist, ülaselja piirkonnast ning tõmbas teda, sundides teda samal ajal liikuma x suunas. Selle sikutamise tulemusena tundis XX füüsilist valu kaela piirkonnas. Seejärel jõudes x korterisse nr x, lõi Jevgeni Tepljakov XXi ühe korra käega vastu pead, kukla piirkonda ja tekitas sellega XXile füüsilist valu ja muhu kukla piirkonda. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema 2015. aasta sügisel, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas x viskas korteri magamistoa põrandal mängivat XXi televiisoripuldiga vastu jalga, põlve piirkonda, tekitades sellega XXile füüsilist valu ja hematoomid jala piirkonda. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema 2014.a kevadel eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Pärnumaal Sindi linnas Jaama 8 asuva Konsumi kaupluse ees nõudis alusetult oma endiselt korteriüürnikult U.Ailt tasumata jäänud üüriprotsente, millise varalise kasu üleandmise nõudmise käigus ähvardas U.Ai sellega, et kui U.A temale protsente ära ei maksa, siis tapab ta tema lapsed ära. Et Jevgeni Tepljakov oli mitmel korral enne ka nõudnud U.Ailt 1000 euro eest protsentide tasumist, kuigi tegelikkuses U.A Jevgeni Tepljakovile võlgu ei olnud, tekkis U.Ail reaalne hirm, et Jevgeni Tepljakov viibki oma ähvarduse täide. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise, 01.01.2015.a kella 03:30 paiku Pärnumaal Sindi linnas Pärnu mnt 44 asuva Sindi Seltsimaja ees nõudis alusetult oma endiselt üürnikult U.Ailt tasumata jäänud üüriprotsente, millise varalise kasu üleandmise nõudmise käigus lõi U.Ai ühel korral rusikaga vasakule näopiirkonda, mille 6 1-17-1676 tagajärjel U.A kukkus ning sai tervisekahjustuse - vasaku silma alla hematoomi ja murdis esihamba. Sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov varem väljapressimise ja röövimise toime pannud isikuna toime väljapressimise s.o

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema 07.08.2015 kella 23.30 paiku lõi Pärnumaal Sindi linnas x asuvas korteris O.Aki menetluse käigus tuvastamata arv kordi lahtise käega vastu O.Ai näo mõlemat poolt, võttis mõlema käega O.Ail kõri piirkonnast kinni ja kägistas, seejärel peksis O.Ai pead vähemalt 5 korda vastu diivanit, tekitades oma käitumisega O.Aile füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid kaelal, näol. Peale selle süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema, olles varem kasutanud füüsilist vägivalda O.Ai suhtes, lõi 24.10.2015 Pärnumaal Sindi linnas x asuvas korteris O.Aki jalaga vastu paremat kätt ja vasaku lahtise käega vastu O.Ai paremat näo poolt, tekitades oma käitumisega O.Aile füüsilist valu ja tervisekahjustuse - hematoomi parem käe randmel. Sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov toime lähisuhtes korduva kehalise väärkohtlemise s.o

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid ning häirides kõrvaliste isikute, s.o vähemalt K.Ai rahu ja turvatunnet, kui 14.08.2016 kella 21.55 ajal Pärnu maakonnas Sindi linnas Jaama 8 asuva Konsumi kaupluse parklas üritas Jevgeni Tepljakov võtta ära K.Ai käest kilekotti, nõudes samal ajal võla maksmist, kuid Jevgeni Tepljakovi tegevusse sekkus I.B, mille peale Jevgeni Tepljakov lõi 2 korda I.Bile käega näo piirkonda. Löökide tulemusena kukkus I.B asfaldile selili ning seejärel jätkas löömist kahe mehe juurde jooksnud A.K, kes lõi maas lamavat I.Bit jalaga 8 korda näo ja pea piirkonda ning hüppas ühel korral kahe jalaga I.Bile kõhu piirkonda ja lõi jalaga näkku. Antud tegevustega tekitasid Jevgeni Tepljakov ning A.K I.Bile tervisekahjustused silmakoopapõhja murru ning hematoomid näo ning kõhu piirkonda. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et Jevgeni Tepljakovi süü temale inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Jevgeni Tepljakovi süüditunnistamist ja tema karistamist

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 2 aastat,

372 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud,

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 3 aastat,

§ 263

lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta,

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud,

§ 200

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja

§ 214lg 2 p 1 järgi vangistusega 7 aastat.

Lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 7 aasta vangistust alates isiku kinnipidamise päevast. Seoses loobumisega süüdistusest, palus prokurör Jevgeni Tepljakov süüdistuses

§ 256lg 1 ja § 120 lg 1 järgi õigeks mõista.

Prokurör palus konfiskeerida ka kriminaaltuluna sularaha kokku 32 900 eurot ning välja mõista kriminaaltulu laenude andmisele ja isikutelt saadud laenu tagastustest saadud kriminaaltulu 91 137,25 eurot, millele lisandub ka kelmusega saadud tulu 3021.26 eurot, kokku 94 158.51 eurot. Kuna isik on selle kas võõrandanud või ära tarvitanud, palus prokurör välja mõista isikult konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa, kohaldades

§ 831

ja § 84 ning jätta aresti alla selle tagamiseks arestitud vara, s.o kõik 06.10.2016 määrusega 1-16-8572 arestitud vara, v.a X ja X ning Pärnu maakohtu 14.12.2016 7 1-17-1676 määrusega asjas nr 1-16-11001 arestitud vara. Samuti palus prokurör Jevgeni Tepljakovilt välja mõista menetluskulud ja rahuldada U.Ai tsiviilhagi. Kaitsja palus Jevgeni Tepljakov õigeks mõista, kuna tema süü ei ole leidnud tõendamist, isiku vahi alt vabastamist ja asjade aresti alt vabastamist. Samuti taotles kaitsja jätta menetluskulud riigi kanda. Süüdistatav end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 1. Esmalt märgib kohus, et kuivõrd prokurör on Jevgeni Tepljakovi osas

§ 256lg 1 ja 120 lg 1 järgi süüdistusest loobunud, siis mõistab kohus Jevgeni Tepljakovi nimetatud episoodides õigeks. Kr

MS § 14 kohaselt süüdistusest loobumine KrMS §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Teiseks märgib kohus, et 20.09.2018. a Pärnu Maakohtu määrusega (X kd tl 127-129) eraldas kohus kriminaalasjast 1-17-1676

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Jevgeni Tepljakov on oma taotlustes ja selgitustes mitmeid kordi rõhutanud, et ei ole eluliselt usutav, et tema, kes on kõrgharidusega ja varem kriminaalkorras karistamata isik, kes ei ole kellelegi võlgu, paneb toime kuritegusid. Kõik tunnistajad ja kannatanud on Jevgeni Tepljakovi hinnangul valetajad, joodikud ja fantaseerijad, seega on tema ütlused usutavamad. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kriminaalmenetluses süüdlasel ühtne tunnus puudub. Kuritegusid panevad toime nii kõrgelt haritud kui ka hariduseta isikud ning ka nii varem karistatud kui ka karistamata isikud, sõltumata sellest, milline on nende majanduslik olukord. Samuti ei ole selliseid tunnuseid ka kannatanul ega tunnistajal. Kannatanuks võib olla iga isik, sõltumata sellest, kas tal on alkoholiga probleeme ja kas ta on varem kriminaalkorras karistatud või mitte ning see ei asjaolu ei muuda koheselt kellegi ütlusi ebausaldusväärseks. Ebausaldusväärseks loetakse üldjoontes selliseid isikute ütlusi, mis on vastuolus nii ütluste andja, kui ka teiste kogutud tõenditega ning mis ei ole eluliselt usutavad. 2. Ebaseaduslik majandustegevus Jevgeni Tepljakovi süüdistatakse

§ 372

lg 2 p 3 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.

§ 372

lg 2 p 3 järgi on kvalifitseeritav kuritegu, mis näeb ette vastutuse majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav, samuti, kui see on toime pandud tervishoiuteenuse, nakkusohtlike materjalide käitlemise, lennunduse, raudteeliikluse või krediidi-, kindlustus- või finantsteenusega seotud tegevusalal. Majandustegevus on iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine.

§ 372

lg-s 1 ja lg 2 p-s 3 sätestatud kvalifikatsioon on lõpule viidud majandustegevuse toimumisega, tulu 8 1-17-1676 saamine vm tagajärg ei ole vajalik (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne § 372, kommentaar nr 2 ja 9, tl 874-875, kommentaari autor Jaan Sootak). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 70 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba finantseerimisasutusena tegutsemisel, kui tal ei ole Finantsinspektsiooni tegevusluba. Krediidiasutuse loomiseks tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba. Finantsvaldusettevõtjatele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse sätteid. RahaPTS § 6 lg 2 p 11 kohaselt on finantseerimisasutusteks muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses. Krediidiasutuste seaduse § 5 kohaselt on finantseerimisasutus äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2-12 loetletud tehingu tegemine. Krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 6 lg 1 p 2 kohaselt on finantsteenused isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad mh laenutehingute. Jevgeni Tepljakov põhimõtteliselt ei eita, et ta andis laene, aga see ei olnud mingi suur tegevus, vaid mõne isiku abistamine, see ei olnud regulaarne tegevus. Jevgeni Tepljakov ei eitanud ka seda, et intress kuni 33% oli laenulepingutesse märgitud tema poolt, kuid ta tegi seda isikute korrale kutsumiseks ja ta ei ole kunagi protsente nõudnud, nii palju kui laenu andis, sai ka tagasi. Kaitsja leiab, et

§ 372

süüdistuse põhiküsimus on selles, kas Jevgeni Tepljakov tegevust laenude andmisel on õige nimetada majandustegevuseks, s.o kas majandustegevus oli püsiv ja kas eesmärk oli tulu saamine. Kaitsja leiab, et tegemist oli juhuslike rahaliste vahekordadega, suhteliselt väikestes vääringutes, kas tuttavatele või tuttavate-tuttavatele ning läbinisti kahjulike tehingutega. Samuti leiab kaitsja, et ükski tunnistajatest ei kinnitanud kohtus, et nad oleks maksnud mingeidki protsente. Kohus leiab, et kriminaalasjas on kogutud küllaldaselt tõendeid selle kohta, et Jevgeni Tepljakovi tegevus oli püsiv ja kasumlik. Süüdistatava hinnangul ei saa kohtule esitatud võlakirjade põhjal teha järeldust, et tegemist oli regulaarse laenamisega. Süüdistatava selline seisukoht on aga ümber lükatud kogutud tõenditega. Nimelt on tunnistajad andnud ütlusi, et laene on nad võtnud ka ilma võlakirja koostamata. Samuti on kohtule esitatud ka Jevgeni Tepljakovi märkmik, kus nähtub, et süüdistatav on pidanud nimekirja isikutest, kes on talle võlgu. Laenude andmist tõendab ka Jevgeni Tepljakovi kontoväljavõttelt, millelt nähtub, et Jevgeni Tepljakov teeb ülekandeid erinevatele füüsilistele isikutele ja vastupidi ning ka jälitustoimingu protokollist, millelt nähtub, et Jevgeni Tepljakovile helistatakse peaaegu iga päev ja mõnel päeval isegi mitu korda laenu saamiseks. Seega ei ole tegemist üksikute laenu andmistega, nagu süüdistatav üritab väita, vaid regulaarse tegevusega. Kohtuistungil üle kuulatud mitmed tunnistajad kinnitasid ka seda, et maksid juurde lisaks laenusummale protsente ja seda nõudis neilt Jevgeni Tepljakov. Süüdistatav Jevgeni Tepljakov ütlused laenude andmise kohta läksid vastuollu juba ütluste andmise alguses. Nii näiteks väitis Jevgeni Tepljakov, et Janno Karlepiga tal rahalisi suhteid praktiliselt ei olnud, võib-olla on Janno Karlep temalt ühe korra 10 eurot laenanud, mille maksis tagasi. Samas jälitustoimingu 27.01.2017 protokollist (VII kd tl 157-158) nähtub, et Janno Karlepi võlg on Jevgeni Tepljakovi ees niivõrd suur (280 eurot), et Jevgeni Tepljakov ei ole rohkem nõus Janno Karlepile laenu andma. Ka Taivo Rattasepale, Andres Taltsile ja Kristjan Hansalule oli süüdistatav enda sõnul natukene laenu andnud, summades 10-20 eurot. 9 1-17-1676 Jälitustoimingu protokollist nähtub aga, et Andres Talts on 01.05.2016.a seisuga Jevgeni Tepljakovile võlgu 750 eurot, 08.05.2016 soovib Andres Talts veel 150 eurot laenata, kuid kuna võlg on niigi suur, siis Jevgeni Tepljakov ei laena ning Taivo Rattasep seisuga 07.05.2016 üle 2100 euro (millest isik oli just 350 eurot ära maksnud). Seega on Jevgeni Tepljakovi ütlused vastuolus kogutud tõenditega. Seega kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist kõrvale. Jevgeni Tepljakov tegevust, mis seisnes tulu saamises ja oli püsiv, kinnitavad järgnevad tõendid. Kogutud tõendid kinnitavad sedagi, et raha anti nii sularahas kui palgaülekandega alates 2009 kuni Jevgeni Tepljakovi kinnipidamiseni 22.08.2016, laenulepingud olid sõlmitud nii suuliselt kui kirjalikult (koostati võlakiri), laenudel olid intressid ja anti ka asju panti. Samuti on kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et tegemist ei olnud lihtsalt sõbralt sõbrale raha laenamisega, kuivõrd enamus tunnistajad jõudsid Jevgeni Tepljakovini läbi enda tuttavate. Tunnistaja AP ütlustest nähtub, et ta on võtnud ühel korral Jevgeni Tepljakovilt laenu kuskil aastal 2012-2013, millele oli lisatud intress ja tunnistaja tegi laenu tööga tasa. Ühel korral on Jevgeni Tepljakov teda ka löönud, kuna ta jättis laenu tähtaegselt maksmata. Tunnistaja arvas, et andis Jevgeni Tepljakovile ka oma ID-kaardi, kuna see oli Jevgeni Tepljakovi käes. Tunnistaja SH ütlustest nähtub, et tunnistaja ja Jevgeni Tepljakov on sõlminud vähemalt 18.03.2016 ja 11.06.2016 võlakirjad, võlgu võttis kuskil 7100 eurot. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema ja Jevgeni Tepljakov vahel 18.03.2016 ja 11.06.2016 sõlmitud võlakirjad (IV kd tl 109-110), millest nähtub, et SH võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 7100 eurot (igakuine intress oli 600 eurot) ja 6350 eurot, mille kohaselt intress on 33% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. Tunnistaja kuulis enda tuttavate käest, et Jevgeni Tepljakovi käest on võimalik raha laenata. Kohtueelses menetluses on tunnistaja rääkinud ka sellest, et andis laenu katteks Jevgeni Tepljakovile sõiduauto, kuid kohtus väitis, et laenas selle süüdistatavale. Vastuolu põhjendas tunnistaja sellega, et asjas sassi. Tunnistaja ütlused selle kohta, et ta laenas Jevgeni Tepljakovile auto loeb kohus ebausaldusväärseks, kuna ei ole usutav, et isik või sellised asjaolud sassi ajada ja samuti kinnitas isik enda kohtueelses menetluses antud ütluste õigsust allkirjaga. Tunnistaja EV ütlustest nähtub, et kuulis oma tuttavalt, et Jevgeni Tepljakovi käest saab laenu. Jevgeni Tepljakov on andnud tunnistajale laene erinevatel aegadel umbes 4-5 aasta jooksul, laene on kokku võtnud umbes 1500 eurot, maksab ka intresse, sõlmitud on võlakirjad, maksegraafikud, lisades ise intressid ning tagasimaksete üle pidas arvet Jevgeni Tepljakov. Seega on tunnistaja võtnud Jevgeni Tepljakovilt laenu alates 2012 või

1. a. Jevgeni Tepljakov oli tunnistajale üksnes kui isik, kelle käest saab laenu. Raha sai sularahas ja tagasi maksis ka sularahas. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema ja Jevgeni Tepljakov vahel 12.07.2016 sõlmitud võlakiri (IV kd tl 105), millelt nähtub, et EV võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 1500 eurot ja lisaks veel 500 eurot, mille kohaselt tuli tagasi maksta rohkem, kui laenu võeti. Tunnistaja DI ütlustest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on andnud tunnistajale laene alates 2014 või 2015, võttis väikeste summadega, laenule lisandusid intressid, millised määras Jevgeni Tepljakov. Tunnistaja ei olnud küll nõus intressiga, aga midagi ei jäänud üle, kuna raha oli vaja. Tunnistaja oskas laenu saamiseks pöörduda Jevgeni Tepljakovi poole, kuna terve Sindi teadis seda, et tema käest saab laenu võtta. Põhilaen peaks olema Jevgeni Tepljakovile tagastatud, praegu on jäänud veel intressid maksta. Jevgeni Tepljakov on tunnistajale tuletanud ka võlga meelde ja küsinud seda. Tunnistajale teadaolevalt on Jevgeni Tepljakovilt laenajaid päris palju, laenu andmine toimus, kas Jevgeni Tepljakovi kodus või (O.A) kodus. 10 1-17-1676 Tunnistaja MN ütlustest nähtub, et Jevgeni Tepljakovist kuulis ta siis, kui tal olid rahalised probleemid, Jevgeni Tepljakov on andnud tunnistajale mitmel korral laene alates
2. a. 2016.a sõlmis ta Jevgeni Tepljakoviga võlakirja 700 euro laenamiseks, lisades sellele intressid, milleks tegi ettepaneku Jevgeni Tepljakov ise ning tunnistaja oli nõus. Tunnistaja kinnitas, et laenu sai sularahas ja tagasi maksis ka sularahas, võlast on makstud 100 eurot. Tunnistajat sidus Jevgeni Tepljakoviga ainult laenusuhe. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema ja Jevgeni Tepljakov vahel 16.04.2016 sõlmitud võlakiri (IV kd tl 97), millelt nähtub, et MN võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 700 eurot, mille kohaselt intress on 15% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. Tunnistaja ZK ütlustest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on andnud tunnistajale laenu, lisades sellele intressid ja tema tütar viis Jevgeni Tepljakovile laenu jaoks ID-kaardi panti. Laenu sai kuskil aastal 2014-2015, raha sai kui ka maksis tagasi sularahas. Vähemalt andis ta tütre kätte raha, et viimane viiks selle Jevgeni Tepljakovile. Sellest, et Jevgeni Tepljakovi käest saab laenu, kuulis ta oma tütre käest. Tunnistaja ML ütlustest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on andnud tunnistajale laenu alates 2012 aastast, seda, et Jevgeni Tepljakovilt saab laenu, kuulis kellegi käest. Laenu on ta võtnud kusagil 4-l korral, väikestes summades, laenu sai sularahas. Ühel korral sai laenu ka ülekandega (24.03.2016). Kaks esimest laenu tegi tööga tasa. Viimati võttis laenu 1050 eurot, selleks sõlmisid võlakirja, intress võlakirjas oli sümboolne. Tunnistaja on laenu katteks teinud süüdistava heaks suuremas mahus töid kui laenu suurus, kuid Jevgeni Tepljakov saatis ikkagi sõnumeid sooviga raha saada. Midagi on veel võlgu. Kohtule esitatud tunnistaja ML ja Jevgeni Tepljakov vahel 15.03.2016 sõlmitud võlakirjast (VIII kd tl 208) nähtub, et ML võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 1050 eurot, mille kohaselt intress on 25%. Tunnistaja RG ütlustest nähtub, et ta tunneb Jevgeni Tepljakovi alates aastast 2010, Jevgeni Tepljakov on andnud talle laenu, laenu sai sularahas, tagasi maksis sularahas. Maksnud on lisaks põhisummale ka peale midagi ja on andnud ka Jevgeni Tepljakovile pandiks meeste käekella, mida pole siiani tagasi saanud, see oli viimasel laenu võtmisel. Laenu on Jevgeni Tepljakovilt võtnud ka ilma võlakirjata, see võis olla 3-4 aastat tagasi aga võis olla ka hiljem, osa laene võis olla 2013 ja enne seda, 2012 kuskil. Tunnistaja ei teadnud kui palju ta veel võlgu on. Kord rääkis tunnistaja, et on põhivõla ära maksnud, siis aga kaitsjale vastas, et võlgu on veel põhisummas 100 eurot. Kohtueelses menetluses tunnistaja rääkis, et on võlgu veel 500 eurot ning kohtus kinnitas, et ei ole enam Jevgeni Tepljakovile rohkem midagi tagasi maksnud. Võlakirja koostamise osas andis tunnistaja vastuolulisi ütlusi. Kohtus rääkis tunnistaja, et võlakirja koostamine oli tema enda idee ja ise kirjutas sisse ka intressi. Kohtueelses menetluses rääkis tunnistaja, et need on koostatud Jevgeni Tepljakovi poolt, intressi lisamisest sai teada, kui võlakirja luges. Kohus jätab selles osas tunnistaja ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale, kuna isik ei osanud vastuolu selgitada. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et võlakirjad, mis on tunnistaja ja Jevgeni Tepljakovi vahel sõlmitud on sarnased teiste Jevgeni Tepljakovi poolt sõlmitud võlakirjadega, mis ilmselgelt viitab sellele, et võlakirjade blanketid olid Jevgeni Tepljakovi poolt koostatud (kd IV tl 95-124). Tunnistaja RG ja Jevgeni Tepljakovi vahel 27.06.2014 ja 21.01.2015 sõlmitud võlakirjad (VIII tl 24-25) tõendavad laenu võtmist 850 ja 100 eurot, mille kohaselt intress on 33% kuus või 0,1% päevas. 11 1-17-1676 Tunnistaja RI ütlustest nähtub, et ta hakkas Jevgeni Tepljakoviga suhtlema seoses raha vajadusega, on temalt võtnud laenu, 08.09.2016 allkirjastanud võlakirja 2000 euro suurusele summale, lisaks intressid, raha sai sularahas ning maksis tagasi sularahas 1000 ja 1000 on veel võlgu, muid suhteid ega huvisid kui rahalised tunnistajal Jevgeni Tepljakoviga ei ole. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema ja Jevgeni Tepljakov vahel 08.07.2016 sõlmitud võlakiri (IV kd tl 105), millelt nähtub, et RI võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 2000 eurot, mille kohaselt intress on 15% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. Tagasi on makstud 1000 eurot. Muus osas loeb kohus tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks, kuivõrd on vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Ühtegi eluliselt usutavat põhjust tunnistaja ei esitanud. Puuduvad andmed selle kohta, et tunnistajat oleks kuidagigi survestatud kohtueelses menetluses andma ütlusi, ta ei ole ka seoses sellega teinud avaldust politseisse. Tunnistaja hinnangul seisnes survestamine lihtsalt selles, et teda kuulati üle. Kohus leiab, et kellegi tunnistajana ülekuulamine ei ole võrdsustatav survestamisega, vaid on tavapärane toiming kriminaalmenetluses. Tunnistaja hakkas kohe ülekuulamise alguses n.ö keerutama, rääkides võimalikult segaselt ja ründavalt prokuröriga ning kohe alguses hakkas väitma, et tema kohtueelses menetluses antud ütlused on valed ja jäi põhimõtteliselt ainult nende ütluste juurde, mida on võimalik ka kirjalike tõenditega tõendada (laenu võtmine Jevgeni Tepljakovilt). Kohus leiab, et tunnistajal oli ka motiiv valeütlusi anda, kuna on enda ütluste kohaselt Jevgeni Tepljakovile endiselt võlgu. Tunnistaja A.S ütlustest nähtub, et kuskil aastal 2012-2013 sai ta esimest korda Jevgeni Tepljakovilt laenu, esmalt 25 eurot, siis võttis veel juurde 25, millele lisandusid suuremad intressid, tagasi tuli maksta 75 eurot, aga hiljem nõudis Jevgeni Tepljakov tagasi juba 100 eurot. Samuti on Jevgeni Tepljakov läbi Facebooki nõudnud laenu tagastamist 125 eurot. Jevgeni Tepljakoviga sai tuttavaks seoses laenu küsimisega ja seda läbi Kristjan Hansalu. Tunnistaja A.K ütlustest nähtub, et ta võttis kunagi Jevgeni Tepljakovilt laenu 500 eurot, aga maksis selle kiiresti tagasi. Tunnistaja R.Ni ütlustest nähtub, et ta on saanud Jevgeni Tepljakovi käest laenu, kuskil 200300 eurot, väikeste summade kaupa, saanud sularahas, võtnud ja maksnud tagasi ja uuesti võtnud, ühel korral on naljaga kirjutanud ka võlakirja. Jevgeni Tepljakov on võla maksmist ka meelde tuletanud. Hetkel võlgu Jevgeni Tepljakovile ei ole. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et keegi sõlmiks võlakirja teise inimesega nalja pärast, mistõttu jätab kohus selles osas tunnistaja ütlused tõendikogumist kõrvale. Pidev laenu võtmine Jevgeni Tepljakovilt ja Jevgeni Tepljakovi poolt laenu andmine erinevatele isikutele, sh sarnaste võlakirjade koostamine kinnitab seda, et võlakiri oli koostatud reaalse laenu võtmisega seoses. Kohtule esitatud R.Ni ja Jevgeni Tepljakovi vahel 08.02.2012 sõlmitud võlakirjast (IV kd tl 115) nähtub, et R.N võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 1400 eurot, mille kohaselt intress on 33% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. 22.08.2016 on prokurör andnud loa Jevgeni Tepljakovi sõiduauto Mercedes-Benz VITO 109 CDI, reg nr xxx läbiotsimiseks. 22.08.2016 läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest (kd IV tl 125-146) ning leitud asjade 27.01.2017 vaatlusprotokollidest (IV kd tl 149-151) nähtub Jevgeni Tepljakovi sõiduautost leiti teiste isikute isikutunnistused, pangakaardid, kliendikaardid. Jevgeni Tepljakovi valdusest leitud teistele isikutele kuuluvaid esemeid on vaadeldud ka 23.01.2017 vaatlusprotokollis ja 27.01.2017 vaatlusprotokollis (V kd tl 41-60, 61-71, 72-79), sh isikute, kellega oli Jevgeni Tepljakov sõlminud võlakirja (R.N, A.K, RK) ja ON nimelise kasutajakontoga seotud sülearvuti. R.Ni dokument oli süüdistatava sõnul tema käes, kuna N ei 12 1-17-1676 tahtnud seda ära kaotada, seda ütles N istungil, ise süüdistatav seda ei mäletanud. Teiste osas ei osanud süüdistatav selgitada, miks need dokumendid tema käes on. OS olevat talle 10 eurot võlgu ja AP küsis võlgu. Põhimõtteliselt süüdistatav ei eitanud, et teiste isikute dokumendid võisid olla tema käes, kuna need isikud olid talle võlgu. Asitõendi 26.01.2017 vaatlusprotokollis ja selle lisades (kd IV tl 83-89), milles vaadeldi Jevgeni Tepljakovile kuuluvast Sindi linnas X asuvast eramust 22.08.2016 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemeid, vaadeldud märkmikust nähtuvad käsikirjalised kirjed isikute nimedega ja nende taha on kirjutatud erinevad numbrid. Eeltoodu viitab samuti selle, et Jevgeni Tepljakov pidas arvestust välja laenatud summade osas ja mille eest keegi võlgu võttis. Asitõendi 23.08.2016 vaatlusprotokollis (kd IV tl 90-124) on vaadeldud Jevgeni Tepljakovile kuuluvast Sindi linnas X asuvast eramust 22.08.2016 läbiotsimise käigus leitud ja ära ostumüügilepinguid, võlakirju, müügilepinguid. Vaatlusprotokollis ja selle lisadest nähtub, et võlakirjad algavad aastast 2009 ning viimane võlakiri on sõlmitud 03.08.
3. Jevgeni Tepljakov peeti kinni 22.08.2016.a, seega tegeles Jevgeni Tepljakov laenude andmisega sisuliselt kuni tema kinnipidamiseni. Võlakirjade viivise %-did on vahemikus 15-
4. Vaadeldud on ka võlakirju, mis on koostatud kohtus üle kuulatud tunnistajate (ML, MN, RG, EV, RI, SH, R.N) ja Jevgeni Tepljakovi vahel. Võlakirju sõlmis Jevgeni Tepljakov mh ka N.Aiga (2016.a). x garaažiboksi võtmete leidmiseks teostati 26.08.2016 uuesti Jevgeni Tepljakovi sõiduautos Mercedes-Benz VITO läbiotsimine (IV kd 152-154). 26.08.2016 on läbiotsimine (IV kd tl 155167) teostatud ka aadressil x, Sindi linn, kus leiti ja võeti ära sülearvuti Lenovo, kuid mis hiljem on tagastatud O.Aile (VII kd tl 93). x Sindi linnas 26.08.2016 teostatud läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest (IV kd tl 168-189) nähtub, et Jevgeni Tepljakovi valduses olevast garaažist leiti teistele isikutele kuuluvad esemed, sh jalgratas Forester ja PS ID-kaart. 27.01.2017 vaatlusprotokollis (V kd tl 72-79) on vaadeldud Jevgeni Tepljakovi autost Mercedes Benz leitud ja äravõetud asjad, sealhulgas 3 erinevat navigatsiooniseadet ja käerauad. Äravõetud esemed tagastati O.Aile ja ESle (VII kd tl 73-74). Esitatud tõendid otseselt tõendamiseseme asjaolusid ei tõenda, kuid näitavad menetluse käiku. 27.09.2016 Jevgeni Tepljakovi kinnistu X Sindi linn läbiotsimise (IV kd tl 190-229, luba antud 27.09.2016.a kohtunik Teet Olviku poolt) käigus leiti ja võeti ära mitmed väärtuslikke esemeid (mootorsõidukid, tööriistad, ehted jms), mis hiljem Pärnu Maakohtu 06.10.2016 määrusega nr 1-16-8572 ja 14.12.2016 määrusega nr 1-16-11001 arestiti. 27.09.2016 teostati läbiotsimine (luba antud 27.09.2016.a kohtunik Teet Olviku poolt) ka Jevgeni Tepljakovile kuuluvas Mercedes-Benz VITO 109 CDI, reg nr xxx (V kd tl 1-7), millest nähtub sõiduauto seisukord. Nimetatud tõendid näitavad, et Jevgeni Tepljakovi sissetulekute ning tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel esineb erinevusi, mis kaudselt kinnitab, et Jevgeni Tepljakovi poolt laenude andmisega tulu teenimist. Asitõendi 27.01.2017 vaatlusprotokollidest ja nende lisadest (V kd tl 8-32, 33-37), milles vaadeldi 22.08.2016 Sindi linnas X eramust läbiotsimise käigus ära võetud sülearvuti Asus x, nähtub mh, et Jevgeni Tepljakov on pildistanud vägivalla ohvreid ja omas arvutis ka tabelit, milles kajastuvad üksteise all erinevad nimed ning mille taha on kirjutatud erinevate suurustes summad. Eeltoodu kinnitab samuti seda, et Jevgeni Tepljakov pidas laenusaajatest nimekirja ja nimekiri on olnud väga pikk, tegemist ei ole üksikute väljalaenamistega sõpradele/tuttavatele. Ehk sisuliselt oli Jevgeni Tepljakovil oma raamatupidamine võlgnikest, laenusummadest ja tagasimaksetest. Isikute nimed kattuvad ka võlakirjades olevate isikutega (M, G, I, E, R, S, V, 13 1-17-1676 SH, R, P, A, K). Sellise laenude arvestuse kohaselt on Jevgeni Tepljakov väljastanud laene summas 56 242 eurot, võla summad varieeruvad 10st eurost 4000 euroni. Vägivalla tunnustega isiku foto leiti ka sülearvutist Lenova, mida vaadeldi 29.08.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis (V kd tl 38-40). Süüdistatav selgitas, et tegi need pildid mälestuseks. Süüdistatav andis ütlusi, et tegemist ei ole võlgade tabeliga, vaid müüdud asjade tabeliga ja need summad, palju ta kellelegi ise maksnud on asjade soetamise eest, samas möönis, et mõned võivad ka võlad olla. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakovi selliseid ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ei ole eluliselt usutavaks, et keegi peaks ühes tabelis nimekirja selle kohta, kui palju on ta kellegi midagi müünud, kellelegi midagi maksnud ja seal samas on ka isikute nimed, kellele ta on võlgu andnud või kes on talle muul moel võlgu. Kohus jääb eelneva juurde, et kõik tõendid viitavad sellele, et tegemist oli nimekirjaga isikutest, kellele Jevgeni Tepljakov on võlgu andnud ja jätab Jevgeni Tepljakovi ütlused selles osas tõendikogumist kõrvale. Eeltoodut kinnitab lisaks võlakirjade ja sülearvuti vaatlusprotokollidele ka jälitustoimingu 27.01.2017 protokolli (VII kd tl 122-171), kus nähtuvad isikud, kes Jevgeni Tepljakovilt laenu küsivad (A, K, J, A ja T) ja seegi, et Kristjan Hansalu (Kiks) küsib Jevgeni Tepljakovilt võlgu teiste inimeste jaoks, milline kajastub ka võlgade tabelis. Ka Taivo Rattasep kinnitas kohtuistungil, et selles tabelis on ka tema võlg kirjas ja see on see summa, mis ta oli võlgu (IX kd tl 190-191). Kohus ei pea usutavaks ka süüdistatava versiooni, et tabel ei vasta tegelikkusele, sest laps võis mõnele numbrile panna lihtsalt 0 taha, kuna koos õpiti arvutit. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on pidanud oma võlgade jms rahaga seotud asjade üle enda jaoks väga täpset arvestust, seega ei ole eluliselt usutav, et ta laseb lapse oma tähtsa tabeli juurde, kui võimalus on võtta täiesti uus tabel, kus numbrite toksimist harjutada. Kohus leiab, et selline versioon on esitatud põhjusel, et näidata, et laenatud summad ei olnud nii suured, kui materjalidest nähtub ehk eesmärk on vähendada oma süüd. Jevgeni Tepljakovi poolt ebaseadusliku finantstegevusega tulu teenimist tõendavad ka järgnevad kohtuistungil uuritud tõendid. Kinnistusregistri väljatrükkidest (VI kd tl 57-64), 18.04.2016 nõudekirjast, selle vastusest ja väljatrükkidest kinnistusraamatust (VI kd tl 65-160), maanteeameti väljatrükist Jevgeni Tepljakovi kasutuses ja omandis olevate sõidukite kohta, 18.04.2016 päringust Maanteeametisse ja nende vastusest (VI kd tl 161-170) ning täiendav isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist (V kd tl 80-85) nähtub, et Jevgeni Tepljakovil esineb perioodil 2011 kuni 2016 erinevusi legaalsete sissetulekute ja tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel.
5. a on Jevgeni Tepljakov soetanud sõiduauto Mercedes Benzi, mille ligukaudne turuväärtus on 8500 eurot ja ATV Dinli Centhori, mille turuväärtus on 4000 eurot ning
6. a Audi A6, mille ligikaudne turuväärtus on 1800 eurot. Mopeed Honda on Jevgeni Tepljakov ostnud
7. a, mille turuväärtus on 300 eurot. x kinnistu on soetatud 2015, mille lepingujärgne hind on 1500 eurot. Kõik eeltoodud vara on soetatud ajal, mil isikul igasugused sissetulekud puudusid. Ajal mil Jevgeni Tepljakovil sissetulekud puudusid on ta taotlenud ka 13.03.2014.a püstitada kinnistule X Sindi linn uus elamu, mis võeti kasutusele 01.01.
8. a. Jevgeni Tepljakovile kuuluva vara suurust näitavad ka vaatlusprotokollid. Nimelt 19.10.2016 vaatlusprotokollist ja selle lisadest (V kd lk 91-238) nähtuvalt leiti Jevgeni Tepljakovi valdusest ja võeti ära vara väärtuses 9410,08 eurot. Jevgeni Tepljakoviga seotud pangakontolt on tehtud vahemikul 2011-2016 sularaha väljamakseid ja sissemakseid 2-korral, s.o aastal 2011 ja 2012, kaardimakseid on tehtud ka 2-l korral, s.o aastal 2011 ja 2012, summas 21.25 ja 202 eurot. Eeltoodu viitab sellele, et Jevgeni Tepljakov ei kasutanud oma arveldusarvet ja seal olnud raha igapäevaste tehingute tegemiseks, 14 1-17-1676 mis puudutab toitu, riideid jms olme vajadusi. Põhiliselt on kasutatud arvelduskontot juriidilistele isikutele arvete maksmiseks ning füüsilistele isikutele ülekannete tegemiseks ja nendelt raha saamiseks. Kõik arved on makstud füüsilistelt isikutelt saadud rahade eest. Seega pidi Jevgeni Tepljakov saama elamiseks raha ka mujalt sularahana näol. Ka töötasu ei ole aastatel 2009-2016 kordagi laekunud, samuti puudub Maksu- ja Tolliametil info ka selle kohta, et isik oleks enda üüritulu deklareerinud, kuigi Jevgeni Tepljakov enda sõnade kohaselt üürib juba 20 aastat välja x korterit ja on saanud üüritulu 24 000 eurot, lisaks veel siis kahel aastal X ja X üürimine. 22.08.2016 läbiotsimismäärusega andis prokurör loa teostada läbiotsimine X Sindi linnas, s.o Jevgeni Tepljakovi kodus. Läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest (kd IV tl 7-80) nähtub, et Jevgeni Tepljakovi valduses on palju erinevaid jalgrattaid, mootorsõidukeid, tehnikat, tööriistu, teise isiku dokument. Samuti nähtub, et Jevgeni Tepljakovi valdusest leiti sularaha 32 900 ning nähtub ka selle arvestus ning pakendamine, mis on kõik kinnitatud Jevgeni Tepljakovi poolt allkirjaga ja kuupäevaga. Eeltoodu kinnitab seda, et Jevgeni Tepljakovi sissetulekute ning tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel esineb erinevusi. Tunnistaja SK ütluste kohaselt on Jevgeni Tepljakov majas olnud seifist leitud sularaha tema oma vähemalt summas 26 650 eurot, ta on kogunud selle aastate jooksul (alates 2007), tasapisi pani raha seifi ja läbi lugenud, kui käis aastas korra. 10 000 tõi 2016 jaanuaris. Hiljem vastas prokurörile, et tõi raha siis, kui nad Jevgeni Tepljakoviga 2015 detsembris Eestisse tuli sularahas, aga andis selle üle 2016 aasta jaanuaris. Enne seda oli ta sinna kogunud 15 000 eurot. 2013 pani lapselapsele 1000 ja 2014 jõuludeks lapsele 100 eurot ning kui laps aastaseks sai pani 500 eurot sünnipäevaraha ja veel 50 eurot järgmiseks jõuluks. Seega lapselapse raha peaks seifis olema 1650 ja tema raha 25 000 eurot. Raha pani lapselapse jaoks seifi selleks, et võtta sealt siis kui lapsel on vaja suuremaid oste teha. Pojale pani 2016.a sünnipäevaks samuti 1000 eurot. Aastal 1996 läks Soome tööle, kuid püsivalt ja pidevalt tööl ei käinud. Viimased 7 aastat on olnud pensionär (2000.a). Aastasissetulek on kuskil 11 000 eurot. Samuti on tunnistaja koos Jevgeni Tepljakoviga toonud Soomest asju Eestisse, mida siin müüa. Perioodil 2015-2016 käis Eestis kuskil paaril korral aastas ja viimasel ajal käis Jevgeni Tepljakov tal Soomes vastas, kuna tal oli plaanis ära kolida sealt (2015 detsembris ja 2016 mai), tulid mööbli ja kõigega Eestisse. Samas edasi vastas tunnistaja, et tõi Jevgeni Tepljakovile sel ajal Soomest hoopis asju, mis ta on aastatega kogunud, tuttavate käest saanud (mööbli, jalgrattad ja muu pudi-padi), võttis need asjad vastu, kuna olid rasked ajad või teise võimalusena võttis neid asju, mis olid ära visatud. Tunnistaja sõnul pani ta oma asjad x majas kappidesse, mis on seal vene ajast ning samas vastas, et korterist toodi kõik mööbel sinna. Seega tekib küsimus, kas Soomest tuttavatelt saadud mööbel oligi see sama vene mööbel. Tunnistaja sõnul tõi ta kõik mööbli oma korterist ja need on tema seatud sinna. Seega jääb kohtule arusaamatuks, millise mööbli nad müügiks tõid. Kohus leiab, et SK ütlused on ebausaldusväärsed. Kohtule jääb segaseks SKi ütlused Soomest toodud mööbli osas ja kohus ei pea eluliselt usutavaks, et keegi tooks Soomest vene mööblit Eestisse müügiks. Samuti ei pea kohus usutavaks, et SK, kes on elanud perioodil, mil ta väidetavalt raha kogus Soomes, kus elu on kallim ja olnud kogu selle perioodi ajal pensionär, kelle aasta sissetulek on 11 000 eurot, suudab aastas kõrvale panna 10 000 eurot, koguda sularaha summas 15 000 eurot, kinkida lapsele ja lapselapsele mitmeid kordi 1000 eurot, tasuda üürikulud, osta endale süüa jms eluks vajaliku. Seega jätab kohus SKi ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale. Tunnistaja NTi ütluste kohaselt on tema raha eest ostetud Mercedes Benz, täpselt ei mäleta, kui palju selle jaoks raha andis, aga mitmeid kordi võttis pangaarvelt raha – 2000 ja 3000 eurot; traktor-muruniiduk, mille suhtes samuti ei mäleta palju raha andis, kuid arvas, et poole rahast 15 1-17-1676 kindlasti; motoroller, mille ostis lapselapse jaoks (maksis 250-300 eurot); keevitusaparaat, televiisor, kõik tööriistad, šeifis eraldi ümbrikus oli lapselapse raha 1500 eurot (500 eurot sündides, 500 eurot 1 a saamisel, 500 eurot 2 a saamisel), alates 2012 isik ei tööta (63-aastasel läks pensionile), saab armetut pensioni. Neid asju hoidis ta Jevgeni Tepljakovi juures, kuna tal on kuur ja topelt asju pole mõtet osta, kuna elab seal lähedal. Andis ka Jevgeni Tepljakovile iga kuu kindla summa raha. Samuti ostsid nii tunnistaja, kui ka vanaema ja ema Jevgeni Tepljakovile ja tema lapsele riideid ja jalatsid ja kõik asjad. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka N.Ti ütlusi. Nimelt ei nähtu asitõendi vaatlusprotokollist, kus on vaadeldud seifis olevat sularaha, et seal oleks eraldi ümbrikus sularaha, millest N.T räägib. Kohtul puuduvad ka andmed selle kohta, et N.T omab selliseid rahalisi vahendeid, mille arvelt teha sellises ulatuses kulutusi nagu isik oma ütlustes väidab. Alates
9. a isik ei tööta, saab enda sõnul armetut pensioni. Seega ei ole eluliselt usutav, et N.T suudab teha mitmete tuhandete eurode ulatuses kulutusi, osta oma lapsele ja lapse lapsele kõik eluks vajaliku ja samas ennast üleval pidada. Seega jätab kohus ka N.Ti ütlused tõendikogumist kõrvale. Süüdistatava sõnul on seifist leitud sularahast tema ema oma 25 000 eurot, lisaks raha, mida kinkis ema nii talle kui lapselapsele, O dekreetrahad on 2000 eurot ja suitsetamisest loobumisega seotud raha 1200 eurot aastas (2 aastaga 2400 eurot) ning hooneühistu kassa 200 eurot, kui palju raha temale kuulus ei osanud arvuliselt öelda, võib-olla mõned tuhanded. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakovi sellekohased ütlused on vastuolulised, tõendamata ja eluliselt mitteusutavad. SK leidis, et 32 900 eurost kuulub temale 26 650 eurot ja pani Jevgeni Tepljakovile 1000 eurot, seega kokku 27 650 eurot, N.Ti ütluste kohaselt pani tema seifi 1500 eurot, Jevgeni Tepljakovi sõnul on seifis ka suitsuraha 2400 eurot, 200 hooneühistu raha ja dekreetrahad 2000 eurot, seega kokku pidi isikute ütluste kohaselt olema seifis 33 750 eurot. Seifist leiti aga 32 900 eurot. Eeltoodu kinnitab, et isikute ütlused on vastuolulised ning on püütud leida erinevaid põhjuseid raha päritolu kohta selle konfiskeerimise vältimiseks. Kohus ei pea ka eluliselt usutavaks, et seifis olid O.Ai dekreetrahad, kuna sellisel juhul jääb arusaamatuks, millest isik ise sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse ajal elas. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et O.A oli võimeline sellises ulatuses raha kõrvale panema nagu seda Jevgeni Tepljakov väidab, s.o suitsetamisega seoses kuus 100 eurot 2 aastat järjest ja ka dekreetrahad summas 2000 eurot. N.Ti ja SKi ütlused on juba kohus ebausaldusväärseks lugenud. Süüdistatav oma sissetulekute kohta andis perioodil 2008-2016 järgmisi ütlusi. Käis Soomes tööl, 2 nädalat oli tööl ja sai 2000 eurot, aastas 24 000 eurot, x välja üürimine andis ka umbes 24 000 eurot 20 aastaga, mis teeb juba 48
10. Ametlikult töötas Soomes väidetavalt
11. a, kuid mitteametlikult töötas 2010, 2011,
12. Süüdistatav väidab, et töötas Soomes 57 päeva ja deklareeris selle Soomes, milline aga MTA andmetest ei nähtu. Pangakontoväljavõttelt nähtuvalt sai aga Jevgeni Tepljakov veebruarist juunini 2013 Sindi LV-lt toimetulekutoetust. Kuldse Börsi kuulutuste kaudu müüdud asjade eest teenis aastas kuskil 2400 eurot. Tõi Soomest asju või ostis Eestist odavalt, parandas ära ja müüs kallimalt maha. Lisaks kinkisid nii ema kui ka isa lapsele ja temale endale iga aasta 500 või 1000 eurot ja lisaks veel asju. Kõik eluaastad on nii olnud, et ema andis 1200 eurot ja isa 600 eurot aastas. 40 aasta jooksul ei ole ostnud ühtegi riideeset. Toidu ostis talle O.A, kes sai palka umbes 800-900 eurot. O teenitud raha võis ka Jevgeni Tepljakov kasutada. Laenude andmiseks saadud raha sai emal, isalt, asjade müügist ja korteri üürimisest. Samas annab süüdistatav ise ütlusi, et kõik on talle jäänud võlgu, sh üürnikud ja raha laenajad. Ülekanded pangakontole on tehtud seoses sellega, et tema kandis vanglasse ABle raha, tehtud tööde eest ja müüdud asjade eest. Kohus selliseid väiteid eluliselt usutavaks ei pea, nimelt on ühed ja samad isikud teinud Jevgeni Tepljakovile aastate jooksul 16 1-17-1676 igakuiselt ülekandeid, tegemist on mh samade isikutega, kes olid Jevgeni Tepljakovilt võtnud võlgu ja ka jälitustoimingu protokollist nähtub, et Jevgeni Tepljakov palub raha tagasi kanda oma kontole ning palub ülekande selgitusse mitte midagi erilist panna (VII kd tl 147, 157). samuti kinnitasid tunnistajad kohtuistungil, et ülekandeid seoses laenudega tehti Jevgeni Tepljakovi arveldusarvele ning ülekannete selgitustest nähtub samuti, et tegemist on laenude tagastamistega. Jevgeni Tepljakovi ütlustest nähtub, et kõik pidasid teda üleval, kogu perekond ja lähedased ning samal ajal käis tema kogu aeg ka tööl. Kohus selliseid ütlusi usaldusväärseks ei pea, tegemist ei ole eluliselt usutavate ütlustega ning isiku ütlused on vastuolulised. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et pensionärid, kes N.Ti ja SK olid, pidasid üleval täisealist ja töövõimelist meest, kes enda sõnul käis ka tööl ja teenis suuri summasid, mida ükski tõend aga ei kinnita. Ajal, mil Jevgeni Tepljakovil puudusid legaalsed sissetulekud on ta aga suutnud soetanud kinnisvara ja mootorsõidukeid, tasunud erinevaid olmearveid jms, mis näitab, et isiku kulutused olid niivõrd suured, mistõttu ei ole võimalik elatuda ainult pensionäridelt saadud toetusest, mis Jevgeni Tepljakovi sõnul oli kokku 1800 eurot aastas. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks ka Jevgeni Tepljakovi väiteid selle kohta, et O.A pidas teda üleval. Kohtule esitatud Pärnu Maakohtu 20.10.2014 määrusest (VI kd tl 228-230) nähtub, et Jevgeni Tepljakovi suhtes on KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel lõpetatud menetlus selles, et Jevgeni Tepljakov nõudis O.Ailt raha kooselamise ajal tehtud väljamaksete eest, seejuures ähvardades relvaga. Eeltoodu kinnitab, et Jevgeni Tepljakov ei elanud O.Ai rahade eest. Eeltoodu alusel loeb kohus jätkuvalt Jevgeni Tepljakovi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab need tõendikogumist kõrvale. Tunnistaja SS ütluste kohaselt andis tema 2012 aastal 2200 eurot ATV ostmiseks, see oli mõeldud Jevgeni Tepljakovile, aga paar korda on sellega sõitnud ka tunnistaja. Kohtule ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, et isik oleks mingisuguses ulatuses raha ATV soetamiseks andnud. Pelgalt ütlus istunguil ei tõenda veel raha tegelikku üleandmist. Samuti jääb arusaamatuks, miks peaks tunnistaja lihtsalt niisama andma Jevgeni Tepljakovile ikkagi märkimisväärse summa 2200 eurot. Seega kohus leiab, et S Si ütluste näol on tegemist paljusõnaliste väidetega, mis ei ole kuidagi kinnitust leidnud ning neid ei saa tõendina käsitleda. Kriminaaltulu kokkuvõttest (V kd tl 86-90) nähtub, et Jevgeni Tepljakovil esineb erinevusi legaalsete sissetulekute ja tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel, mis seisneb selles, et Jevgeni Tepljakov on 0-sissetuleku juures ehitanud eramu kinnistule X (väärtusega 80 000 eurot, soetamisväärtus lepingu alusel oli 9600 krooni), soetanud mitmeid mootorsõidukeid, omanud kodus sularaha vähemalt 32 900 euro ulatuses, andnud laene vähemalt 56 242 euro ulatuses ja seda 106 erinevale isikule nimekirjas, arveldusarvel toimunud füüsiliste isikutega seotud tehingud on seotud 69 erineva isikuga, kes kõik on teinud talle läbi aastate erinevaid ja püsivaid ülekandeid ning omakorda on Jevgeni Tepljakov teinud erinevatele füüsilistele isikutele ülekandeid. Nimekirjas käivad korduvalt läbi ka need isikud, kes kohtus kinnitasid, et neil on süüdistatavaga olnud või on siiani võlasuhe. Päringust pankadesse ja nende vastustest (VI kd tl 34-48) nähtub, et Jevgeni Tepljakov omas arvelduskontot üksnes Swedbankis. Asitõendi 21.04.2016 vaatlusprotokollist ja selle lisadest (VI kd tl 49-56), milles vaadeldi Jevgeni Tepljakovi kasutuses olevat arvelduskontot, nähtub, et perioodil 05.01.2015-20.04.2016 on Tepljakovi kontole laekunud 179 korral erinevates suurustes ülekandeid. Ülekanded on tehtud selgitustega sõbrale, ülekanne, V, võlg, raha, viivis, laen, käsi peseb, iga kuine või siis maksja nimi, nt Erikult, või võlgniku nimi, mis kõik enamjaolt viitavad laenude tagasimaksetele ja on seotud samade nimede ja isikutega, kellega Jevgeni Tepljakov on sõlminud võlakirjad/laenulepingud ja kelle nimed kajastuvad Jevgeni Tepljakov arvutis leitud tabelis olevate nimedega. Eeltoodu tõendab, et Jevgeni Tepljakovi pangakontole füüsiliste isikute poolt kantud raha ja vastupidi, on seotud laenude andmisega. 17 1-17-1676 Jevgeni Tepljakovi arvutist leitud tabel isikute nimede ja summadega ning pangakontoväljavõte kinnitavad veelkorda, et nimetatud tabelis olid kajastatud isikud, kellele Jevgeni Tepljakov oli laenu andnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov tegi füüsilistele isikutele ülekandeid laenu andmiseks ja füüsiliste isikute poolt tehtud ülekanded on laenu tagasimaksed ja nn „viivisintressid“, kuna isikute kanded on olnud läbi aastate, samuti on kohtus üle kuulatud isikud ise kinnitanud, et on võtnud Jevgeni Tepljakovilt võlgu, kohtule on esitatud laenude kohta ka võlakirjad, milles on märgitud viivise %-ks 10-33% laenu summalt. Jevgeni Tepljakov on Töötukassalt saanud ka perioodil 2011 kuni 2016 toetust kokku 63,52 eurot, kuid selline summa ei ole ilmselgelt piisav tehtud kulutuste katteks. Seega arvestades erinevust Jevgeni Tepljakovi legaalsete sissetulekute ja tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel, teeb kohus järelduse, et Jevgeni Tepljakov sai kuritegelikul teel vara (raha) ja elatus väljastatud laenude intressidest. Kaitsja on esitanud kohtule hulgaliselt müügikuulutuste väljavõtteid Kuldsest Börsist (VIII kd lk 112-132) aastast 2016, millega soovib tõendada seda, et Jevgeni Tepljakov tegutses ja müüs täiesti legaalselt Kuldse Börsi vahendusel erinevaid asju. Kohus leiab, et müügikuulutuste lisamine ei tõenda esemete müümist ja tulu teenimist, kuna ka eseme soetamiseks on vaja teha kulutusi. Samuti ei ole teada, mis hinnaga esemed maha müüdi. Isegi kui kõik müüdud esemed ei olnud Jevgeni Tepljakov isiklikud ja sai need väidetavalt Soome Vabariigist, siis kohus ei pea eluliselt usutavaks, et keegi toob sellised väheväärtuslikke asju Jevgeni Tepljakovile tasuta (ka transpordile kulub raha) ja ilma vahelt kasu saamata. Samuti nähtub tõenditest, et Jevgeni Tepljakov on laenu tagatisteks võtnud erinevaid esemeid, mistõttu ei ole välistatud, et müügikuulutuse aluseks olevad asjad on saadud läbi ebaseadusliku majandustegevuse. Kui kohtuistungil esmalt väitis SK, et tema koos Jevgeni Tepljakoviga tõi Soomest asjad Eestisse, hiljem Jevgeni Tepljakovi suunavale küsimustele vastates meenus talle, et ka teised tõid ja tõid hästi palju kraami suure autoga. Kohus ei kujuta ette, milline ladu pidi puhtust armastava S K kodu olema, et tema korterist võis lausa veoautodega asju Eestisse viia. Kohus leiab, et tunnistajate ja Jevgeni Tepljakovi ütlused asjade päritolu kohta on niivõrd vastuolulised, mistõttu jätab kohus need ütlused tõendikogumist kõrvale. Kuulutused on kõik aastast 2016, mis ei tõenda, et Jevgeni Tepljakov teenis ka aastatel 2009-2015 sellist tulu, et katta kõiki enda kulutusi ja soetada hinnalisi esemeid. Väärib ka tähelepanu, et mõned kuulutused on lisatud ajal, kui Jevgeni Tepljakov oli vahi all, seega ei ole teada kas nende tegelik haldaja oli ikkagi Jevgeni Tepljakov. Isegi juhul kui Jevgeni Tepljakov müüs maha mõned Soomest toodud vanad jalgrattad vms, ei saa olla tegemist märkimisväärse tuluga, mis võimaldaks Jevgeni Tepljakovil eelpool viidatud viisil elada ehk arvestades tema elustandardeid ja varalist olukorda. Ei ole eluliselt usutav, et Jevgeni Tepljakov suudaks Soome Vabariigist tuua sellises ulatuses vanavara ja leida kogu toodud varale ostja, et kõiki oma kulutusi katta ja vara omandada. Kohus leiab, et SK väited, et tema toetas Jevgeni Tepljakovi väljaminekuid, andis raha eramu ehituseks ja kodust leitud sularaha suures osas kuulub talle, ei ole eluliselt usutav, kuna S K legaalsetest sissetulekutest ei oleks piisanud nimetatud kulutuste tegemiseks, isik elatus pensionist. SK enda väidete alusel on tehtud ka kriminaaltulu kokkuvõttes analüüs, ning sellest ei nähtu, et isiku tegelikud näidatud sissetulekud võimaldaksid üldse teha selliseid väljaminekuid või koguda sellises ulatuses sääste, kui isik kohtus näidata soovib. Samuti on tema väited vastuolulised. Näiteks väitis isik, et toetas eramu ehitust alates 2007.aastast, samas on ehitusluba eramu ehituseks võetud alles 13.03.2014.a, seega toetas SK ehitust, mis oli toimunud enne 13.03.2014.a taotletud ehitusloa taotlemist, kui ehitati maja alates vundamendist. Eluliselt mitteusutavad on SKi ütlused ka seetõttu, et seifis hoitud raha oli süstematiseeritud Jevgeni Tepljakov poolt selliselt, et paberilehele oli märgitud erinevad numbrid, mida Jevgeni Tepljakov kinnitas oma allkirjaga. SK andis väidetavalt Jevgeni 18 1-17-1676 Tepljakovile hoiule ühe korraga 10 000 eurot. Samas ei nähtu ühelgi rahapaki peal oleval paberil, et tegemist oleks SK rahaga summas 10 000 eurot, mis oleks loogiline, kui isik on pidanud vajalikuks märkmete tegemist. Kui tegemist oleks olnud SKi antud sularahaga, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks pidi Jevgeni Tepljakov selle raha selliselt süstematiseerima ja kinnitama paberilehele tehtud märkmeid oma allkirjaga. Kohus leiab, et SK ei olnud võimeline oma selliste sissetulekute ja väljaminekute juures koguma sellises summas sularaha, isegi 20 aasta jooksul. Pole kuidagi eluliselt usutav, et isik, kelle sissetulek on pension, suudab Soome Vabariigis elades omada sellises ulatuses sääste, millest piisab Jevgeni Tepljakovi ülalpidamiseks, maja ehituse toetamiseks ja 25 000 euro suuruses summas sularaha omamiseks ja seda isegi siis, kui isik müüs turul oma asju. Kokkuvõttes kohus leiab, et SKi eelviidatud väited on paljasõnalised ja eluliselt mitteustavad, mistõttu kohus jätab need tõendikogumist välja. Kaitsja on esitanud kohtule 29.02.1960 Sindi LV otsuse, millega on kodanik K eraldanud A pojale ehituskrundi; 15.06.1998 kinnistamisotsuse;10.09.2001 kinkelepingu, millega J K kinkis X kinnistu Jevgeni Tepljakovile; detsember 2008 koostatud ehitusprojekt X osas, millega kaitsja tahan näidata seda, et selleks ajaks, kui oli tehtud esimene laenuleping, oli hooned juba olemas;
13. a arved, mis näitavad seda, et aktiivne ehitustegevus käis aastani 2008; 10 fotot perekonnalbumist, mis on tehtud aastatel 2007-2009 ja näitavad, et ehitus käis alates vundamendist (VIII kd tl 74-108). Kohus leiab, et eeltoodud dokumendid näitavad, kuidas on X kinnistu läinud Jevgeni Tepljakovi omandisse ja selle ehitust enne süüdistuses viidatud perioodi, kuid ei tõenda seda, et kinnistu eramut on parendatud legaalsete sissetulekute arvelt pärast seda, kui võeti ehitusluba eramu ehituseks 13.03.2014.a. Küll aga võis Jevgeni Tepljakov ehitada X kinnistu elamut aastatel 2007-2009 Soomes teenitud töötasu eest. Seega olid nendel aastatel teenitud raha aastaks 2011 ära kulutatud. Kuna kinnistu X on kohus aresti alt 18.12.
14. a Pärnu Maakohtu määrusega vabastanud, ei hakka kohus selle konfiskeerimisega seotud küsimust analüüsima. Asitõendi 23.08.2016 vaatlusprotokollidest ja nende lisadest (VI kd tl 9-14, 15-22), milles vaadeldi Jevgeni Tepljakovi kinnipidamise käigus ära võetud iPhone´i ja seal olevaid sõnumeid, nähtub Jevgeni Tepljakovi poolt võla tagasimakse nõudmised. Eeltoodu kinnitab samuti laenude andmist ja nende tasumise viisi, võis tasuda nii sularahas kui ülekandega. Samuti nähtub, et Jevgeni Tepljakovilt küsivad isikud laenu, millele lisatud intress ja räägitakse asjade panti andmisest. Isikuteks on samad inimesed, kellega on Jevgeni Tepljakov koostanud võlakirja/laenulepingu, kes on Jevgeni Tepljakov koostatud tabelis ning kes on teinud temale ülekandeid ja Jevgeni Tepljakov neile. Laenude andmist kinnitab ka jälitustoimingu 27.01.2017 protokolli ja selle lisad (VII kd tl 122171). Protokollist nähtub, et Jevgeni Tepljakov väljastab isikutele laene ja lisades neile intressid, küsides tagatisi ning Jevgeni Tepljakovi juhised laenu tagasimaksmisel ülekandega midagi erilist mitte kirjutada (VII kd tl 147). Vestlused toimuvad nii tuvastatud isikutega (A B, Andres Talts, M.H, AA, OV, JK, Taivo Rattasep, RK, AK, Janno Karlep), tuvastamata isikutega, kui ka isikutega kellega on Jevgeni Tepljakov laenulepingu/võljakirja koostanud (AV, M. Ž) ja kes on kohtus üle kuulatud (MN, R.N, RI). Laene antakse ja makstakse tagasi nii sularahas, kui ka ülekannetega. Samuti nähtuvad Jevgeni Tepljakovi ja tema kaassüüdistatavate poolt laenusoovijate vahendamine, vaheltkasu saamine ning enda eesmärgipärane näitamine koos lapsega avalikes kohtades, et jätta mulje sellest, et ta tegeleb kogu aeg lapsega. Jälitustoimingu protokoll kinnitab kohtu hinnangul ka seda, et Jevgeni Tepljakovilt küsiti laena peaaegu iga päev, mis veelkord kinnitab seda, et tegemist oli püsiva majandustegevusega, mitte üksikute laenu andmistega sõpradele. 19 1-17-1676 Ka kohtuistungil kinnitasid Jevgeni Tepljakovi kaasüüdistatavad Janno Karlep, Kristjan Hansalu, Andres Talts ja Taivo Rattasep, et on võtnud korduvalt Jevgeni Tepljakovolt laenu. Taivo Rattasep on enda sõnul võlgu veel 2500 eurot, Kristjan Hansalu on ka midagi võlgu, aga ei mäleta enam kui palju, Andres Talts hetkel Jevgeni Tepljakovile võlgu ei ole, Janno Karlep on võlgu veel 250 eurot. Kokkuvõtvalt võib süüdistatava ja tema kaassüüdistatavate ütluste pinnalt teha järelduse, et Janno Karlep, Kristjan Hansalu, Andres Talts ja Taivo Rattasepa on kõik alkohoolikud, keda seob Jevgeni Tepljakoviga sport ja vahel võeti ka temalt laenu. Samuti nähtub jälitustoimingu 27.09.2018 protokollist (XI kd tl 46-64) laenude väljastamine sularahas kui ka ülekandega, laenude tagastamine, laenudest keeldumine suure võla tõttu, raha nõudmine, samuti asjade pandiks andmine (sh jalgratta) ning protsentide maksmine ja nõudmine ajavahemikul 20.04.2016-20.06.
15. 14.11.
16. a kohtuistungil Jevgeni Tepljakov loobus jälitustoiminguga kogutud kõnede esitamisest, tema taotletud kõnesid ei avaldatud ega uuritud ka kohtuistungil, seega kohus nendel kõnedel ei peatu. DVD plaat võeti prokuröri taotlusel asja juurde, kui protokolli lisa. Kohus on kontrollinud kõiki jälitustoimiku materjale ja teinud sellest kokkuvõtte ka kohtuistungil 03.10.2017 ja 05.10.
17. Jälitusprotokollis sisalduv teave on kohtu arvates lubatav tõend, sest selle tõendi kogumisel on järgitud kõiki jälitustoimingutele seatud nõudeid, s.h. ultima-ratio põhimõtet, kuna tõendite kogumine muude, avalike menetlustoimingutega oli välistatud või oluliselt raskendatud. 27.01.2017 õiendist ja selle lisadest (VI kd tl 171-180) nähtub, et aastal 2008 viibis Jevgeni Tepljakov Soome vabariigis kokku 53 päeva, 2009 ei viibinud, 2010 18 päeva, 2011 88 päeva, 2012 17 päeva, 2013 57 päeva, 2014 ei viibinud, 2015 ja 2016 mõlemal ühe päeva. Eeltoodu lükkab ümber üheselt Jevgeni Tepljakovi väited selle kohta, et ta töötas Soome Vabariigis pikema aja vältel, mis võimaldas koguda suures ulatuses sääste, et nende arvelt x maja üles ehitada, soetada sõidukeid, anda laene ja omada sularaha 32 900 eurot. Samuti ei saanud seetõttu olla Jevgeni Tepljakovi sissetulekud Soome Vabariigist sedavõrd suured, et seda ka kõike võimaldaks. Kaitsja on esitanud kohtule Jevgeni Tepljakovi töölepingud (VIII kd tl 145-152) ja arvelduskonto väljavõtte kuupäevast 06.12.2006 (VIII kd tl 111), millest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on saanud ühe korra detsembris 2006 töötasu ning on sõlminud 2007 ja 2006 töölepingud erinevate firmadega. Kohus leiab, et esitatud arvelduskonto väljavõte ja töölepingud ei ole asjakohased, kuna puudutavad aastat 2006 ja 2007 ning ei tõenda kuidagi tõendamiseseme asjaolusid ning Jevgeni Tepljakovi majanduslikku seisu aastatel 2009-2016.a, kuivõrd 01.01.2011 seisuga oli Jevgeni Tepljakov konto saldo
18. Samuti ei nähtu esitatud dokumentidest, kaua ja kas Jevgeni Tepljakov töötas, kuna palka on isik saanud kontoväljavõtte kohaselt ühel korral. Juhul kui kaitse soovib tõendada, et Jevgeni Tepljakov töötas nimetatud firmas pikemat aega, siis jääb arusaamatuks, miks on esitatud ainult ühe päeva kohta kontoväljavõte. Jevgeni Tepljakovi valdusest leitud sõidukid on maanteeameti väljavõtte kohaselt kõik soetatud peale 2011.a. Seega ei saanud olla need soetatud 2006.a teenitud töötasu eest, sh arvestades palga suurust (5000 krooni). Eeltoodut ei kinnita ka kaitsja esitatud V E OÜ poolt koostatud iseloomustus (välja antud 25.04.2014, Soomes viibis Jevgeni Tepljakov 2014 aastal 0 päeva), F tänukiri ja kiituskiri (VIII kd tl 154-156). Puuduvad andmed selle kohta, millal ja kas üldse Jevgeni Tepljakov töötas firmas V E OÜ. Maksu- ja Tolliameti väljavõtteid kohaselt puudusid Jevgeni Tepljakovil alates 2011.a igasugusedki legaalsed sissetulekud.
19. 20 1-17-1676 a ja
20. a F kiitus- ja tänukiri ei ole ka asjakohased, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et Jevgeni Tepljakov kunagi üle 10 aasta tagasi võis töötada. Kaitsja esitas kohtule ka Jevgeni Tepljakovi Nordea Panga (Soome) kontoväljavõtted (X kd tl 174-185), millega soovis tõendada, et Jevgeni Tepljakov on töötanud 2011-2016 Soomes ja teeninud kokku töötasu 54 653.41 eurot. Kohus leiab, et esitatud väljavõte ei tõenda Jevgeni Tepljakovi sissetulekuid. Nimetatud väljavõtted näitavad üksnes mingi ajahetkel pangakonto seisu 2013-2016 aastal, kusjuures väljavõtted on tehtud täiesti valikuliselt, mitte terve perioodi kohta ning väärib tähelepanu ka asjaolu, et konto kasutajaks on ka SK, seega ei ole teada, kes tegelikult kontot kasutab ja mis on sissetuleku allikateks. Arvestades, et perioodil 2013-2016 kontol olev summa kogu aeg väheneb, siis ei ole ka välistatud, et sissetulekud puudusid. Perioodil 2011-2012 on näidatud ka palga laekumine, kuid kuna konto kasutajaid on kaks, siis ei ole kohtule teada, kelle palk on kontole kantud. Kohtule on kaitsja esitatud 2012.a kohta ainult ühe töölepingu, kuid antud firma ei ole esitatud kontole ülekandeid teinud, vähemalt see ei nähtu kontoväljavõttest, mis seab omakorda kahtluse alla selle, kas esitatud kontoväljavõte kuulub ikka Jevgeni Tepljakovile. Tööleping T-J OY on sõlmitud 02.05.2011.a aastal ja tööle asumise ajaks on märgitud 02.05.2012, mistõttu tekitab antud tõend kahtlusi selle usaldusväärsuses, kas Jevgeni Tepljakov üldse seal firmas töötas ja kui töötas, siis kui kaua. Kontoväljavõttelt selle firma ülekandeid ei nähtu. Tööleping õigsust ei ole võimalik aga kontrollida, kuna kohtule on esitatud üksnes selle tõlge, originaaldokument puudub. Samuti ei saa kaitsjaga nõustuda, et nimetatud dokument näitab, et teenitud töötasu oli kokku 54 653,41 eurot, kuna näitavad kontoseisu erinevate lühikeste perioodide kohta ja igal järgnev lõppsaldo sisaldab endas ka kõikide eelmiste kuude lõppsaldo summasid. Kohus leiab, et esitatud kontoväljavõtete on puudulik, kuna sisaldab üksnes saldot, seega ei ole rahade laekumine jälgitav, samuti ei ole võimalik üheselt öelda, kelle raha või sissetulekuid see tõendab. Siinkohal väärib ka märkimist, et Jevgeni Tepljakov viibis Soome Vabariigis aastal 2011 88 päeva, 2012 17 päeva, 2013 57 päeva, 2014 ei viibinud, 2015 ja 2016 mõlemal ühe päeva. Samuti Jevgeni Tepljakov väidab, et ta ei käinud tööl, kuna tema ema ja lapse ema ühine otsus oli, et lapsega jääb koju tema. Kui laps sündis, naine tahtis tööl käia ja seetõttu jäi tema lapsega koju (IX kd lk 104). Seega arvestades, et Jevgeni Tepljakovi poolt Soome Vabariigis viibitud päevade arvu, ka seda, et tema enda sõnade kohaselt ei käinud ta tööl, kuna jäi lapsega koju ja eeltoodut on kohtu hinnangul tegemist puuduliku ja vastuolulise tõendiga, millega ei ole võimalik tõendada Jevgeni Tepljakovi sissetulekuid. Eeltoodut kokkuvõttes kohus leiab, et laenude andmine on olnud järjepidev ja püsiv, vähemalt aastast 2009 kuni isiku kinnipidamiseni 2016 ja see oli Jevgeni Tepljakovi peamiseks ja järjepidevaks sissetulekuallikaks. Kohus nõustub prokuröriga, et Jevgeni Tepljakovi tegevuses on finantsasutusele iseloomulikud tunnused, s.o Jevgeni Tepljakov lisas riskide maandamiseks ja kasu saamiseks juurde intresse, sõlmis võlakirju, hindas laenude andmisel nn klientide maksevõimet ja tagasimaksmise võimekust. Oma tulu ei ole aga isik deklareerinud. Kogutud tõenditest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on ebaseadusliku majandustegevusega saanud ka kriminaaltulu. Nimelt on Jevgeni Tepljakov saanud lisaks laenude väljastamisele kulunud rahalistele vahenditele summas 56 242 eurot, kriminaaltulu sularahana vähemalt 32 900 eurot ning füüsiliste isikute poolt aastatel 2011 kuni 2016 tehtud ülekandeid laenu tagasimaksetena summas 34 895.25 eurot, s.o ajal, mil isik tegelikult ei omanud ühtegi legaalset sissetulekut. Eeltoodut tuleb käsitleda otseselt ebaseadusliku majandustegevusega seotud tuluks ehk kriminaaltuluks, mis on otseselt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, s.o kokku 124 037.25 eurot. Kuna osa kuritegelikult teel saadud vara on ära tarvitatud või segunenud muu varaga (X kinnistu parendamisega), tuleb konfiskeerida kriminaaltulu väärtusele vastav summa. 21 1-17-1676 Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakov on vähemalt
21. aastast alates peamiselt ja püsivalt tegutsenud tulu saamise eesmärgil finantsteenusega seotud tegevusalal. Jevgeni Tepljakov ei omanud finantsteenusega seotud tegevusalal tegutsemiseks ette nähtud tegevusluba ega omanud vähemalt alates aastast 2009 deklareeritud legaalseid sissetulekuid, kuid on eraisikuna tulu saamise eesmärgil järjepidevalt kolmandatele isikutele väljastanud laenusid nii sularahas kui ka pangaülekannetega, osaliselt vormistades enda ja laenuvõtjate vahelisi võlakirju, kus on määratletud laenuintress alates 10% kuni 33% laenu algsummast ning osaliselt sõlminud laenu andmiseks ning intresside tasumiseks suulisi lepinguid. Seega kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov omamata finantsteenusega seotud tegevusalal tegutsemiseks ette nähtud tegevusluba on eraisikuna tulu saamise eesmärgil järjepidevalt kolmandatele isikutele väljastanud laenusid nii sularahas kui ka pangaülekannetega: s.o teostas krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 punktis 2 kirjeldatud laenutehingud, s.o tegeles majandustegevusega valdkonnas, milles tegevusloa olemasolu on nõutav. Sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov toime

§ 372lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ja see on täidetud juhul, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Jevgeni Tepljakov tunnistas, et andis isikutele laene ning kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakov poolt laenude andmine oli järjepidev ja isik teenis sellega tulu. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov on

§ 372

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Jevgeni Tepljakov, andes eraisikutele laene krediidiasutustega sarnastel tingimustel, oli tal kohustus viia end kurssi sellele majandustegevuse valdkonnale kehtestatud nõuetega ja taotlema tegevusluba. Seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust (

§ 17lg 3).

1. Röövimine
2. aastal ja vargus
3. aasta talvel, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Sindi linnas x eramus Jevgeni Tepljakov süüdistatakse selles, et ta on võtnud N.Ailt kahel korral ära pensioni selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil, kasutades selleks ühel korral ka vägivalda. Jevgeni Tepljakovile on esitatud süüdistus

§ 200

lg 1 ja

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Jevgeni Tepljakov sõnul on tegemist väljamõeldisega, ta ei ole kunagi midagi võtnud ja vägivalda ei ole ka kunagi kannatanu suhtes kasutanud, kannatanu on alkohoolik ja täiesti ebausaldusväärne inimene. Kaitsja leiab, et varguse ja röövimise episoodides ei ole kogutud piisavalt tõendeid Jevgeni Tepljakovi süüditunnistamiseks ning kuriteo toimepanemise aeg on ebamäärane. Esmalt leiab kohus, et kuriteo toimepanemise ajad (

1. a ja
2. a talvel) on süüdistuses piisavalt täpselt määratletud. Ka Riigikohus on leidnud, et kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud sekundi või minuti täpsusega ja asjaoludest lähtuvalt võib see olla määratletav ka mingi ajavahemikuna (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-07 p 10). Seega Jevgeni Tepljakovi, kes oma tegu üldse eitab, kaitseõigust rikutud ei ole. Teiseks leiab kohus, et kriminaalasjas on piisavalt kogutud tõendeid selle kohta, et Jevgeni Tepljakov on temale etteheidetavad kuriteod N.Ai suhtes toime pannud ja seda kinnitavad järgnevad tõendid. Kannatanu N.A keeldus kohtuistungil KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel ütluste andmisest ning tema kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel. 22 1-17-1676 Kannatanu N.Ai 18.04.
5. a ja 19.10.
6. a ütlustest (I kd tl 208-214, 215-217) nähtub, et kannatanu kardab Jevgeni Tepljakovi, kuna viimane tuli talle kallale ja võttis ära raha. Raha on Jevgeni Tepljakov kannatanult ära võtnud rohkem kui kahel korral. Kannatanu ütluste kohaselt võttis Jevgeni Tepljakov mõned aastad tagasi tema kodu terrassil Sindi linnas x tänav x temalt ära pensioni. Kannatanu nimetas pensioni suuruseks 111 eurot. Raha äravõtmise käigus lõi Jevgeni Tepljakov kannatanut peopesa alaosaga talle õla piirkonda, mille tulemusena kannatanu kukkus selili tugitooli. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu õlavarre ülaosas, käsi läks paiste ja valutas, kannatanu pöördus hiljem Pärnu Haiglasse ja tema käsi pandi kipsi. Kannatanu N.A ütlustest samuti nähtub, et Jevgeni Tepljakov tuli 2016.a talvel kannatanu koju Sindi linna x kohe pärast pensioni saamist ja võttis kannatanult ära pensioni. Kui kannatanu tegi rahakoti lahti, haaras Jevgeni Tepljakov ära kogu raha ja tagasi ei andnud. Pensioni suuruseks nimetas kannatanu 111 eurot. Jevgeni Tepljakovi on raha võtmist põhjendanud elektri eest tasumise vajadusega, kuid tegelikult maksis elektri eest kannatanu tütar NP. See intsident oli ka põhjus, miks kannatanu palus pension enda tütre nimele kanda. Kannatanu N.Ai 19.10.
7. a ütluste kohaselt palus tema tütar O.A kirjutada tal politseisse avalduse, et ta ei mäleta Jevgeni Tepljakovi poolset löömist, dikteerides kõik laused ette. Kannatanu N.Ai ütluseid O.Aiga kohtumise kohta kinnitab ka asitõendi 27.01.
8. a vaatlusprotokoll (kd III tl 56-60), milles vaadeldi 03.10.2016 Sindis x juures olevat valvekaamera salvestist. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et N.A kohtus 03.10.
9. a O.Aiga, s.o samal päeval, kui kannatanu esitas prokuratuurile avalduse süüdistusest loobumiseks. Seega 03.10.2016 kannatanu avaldus (kd III tl 54-55) ei olnud kirjutatud tema enda tahte ega sõnade kohaselt. Samuti ähvardati kannatanu ütluste kohaselt teda Sindis turulettide juures, kus talle karjuti, et ta on kits, tema pani Tepljakovi kinni ja saab selle eest tappa. Kannatanu N.Ai 19.10.
10. a ütluste lisast - foto Kristjan Hansalust (I kd tl 207) nähtub, et kannatanu tunneb ära fotol mehe, kes teda Sindi turuleti juures ähvardas. Kannatanu N.Ai ütluseid tema vigastuste kohta kinnitab ka patsiendikaart. 18.04.2016 päring nr 3.2-1/6816-1 Pärnu Haigla SA-le ja SA Pärnu Haigla 29.04.2016 vastusest koos lisadega (kd I tl 118-206) nähtub kannatanu N.Ai vigastused alates 01.01.
11. aastast (allajahtumine 23.12.2014; 03.12.2012 küünarvarremurd jää ja lumega soetud kukkumise tõttu; 07.10.2010 kukkus käele; 07.10.2010 kukkus kodus ja tunneb valu vasakus õlas; 22.11.2010 kukkus trepist, peahaav; 01.12.2010 kõhuvalu, 01.02.2014 tunneb valu vasaku käe küünarliigeses). Patsiendikaardilt nr 12/42778 (kd I tl 200-201) nähtub, et patsienti N.Ai on löödud tuttava mehe poolt rusikaga vastu vasakut õlga ning patsiendil on tuvastatud õlavarreluu ülaosa murd ja tunneb valu. Arsti juurde pöördus 17.11.
12. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kuigi kannatanu ei mäletanud sündmuse täpset aastat ja kuupäeva, on võimalik kuriteo toimepanemise aeg tuvastada patsiendikaardiga nr 12/42778, milles kirjeldatud sündmus haakub kannatanu ütlustega. Patsiendikaart on koostatud 17.11.
13. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistuses kirjeldatud sündmus toimus
14. aastal. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka kohtus üle kuulatud tunnistajad Z B, N P, M T, N Z-K, P D ütlused. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused on tõendina käsitletavad ka KrMS § 66 lg 21 alusel, millest tulenevalt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teisi isiku vahendusel, tõendiks juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata KrMS § 291 lg 1 nimetatud põhjusel. 23 1-17-1676 Tunnistaja NP ütlustest nähtub, et tema ema N.A rääkis talle, et kui Jevgeni Tepljakov tuli jälle mingit raha küsima, tal ei olnud seda raha ning Jevgeni Tepljakov tõukas teda, nii, et käeluu oli katki ja võttis pensioniraha ära. Vägivalla kasutamisest on N.A tunnistajale rääkinud ainult ühest juhtumist. Tõukamine Jevgeni Tepljakovi poolt oli kuskil 4 aastat tagasi talvel (ülekuulamine 2016), tunnistaja sai teada vahejuhtumist kuskil 2-3 päeva hiljem, kui nägi ema kipsiga. Selle vigastuse kohta on N.A rääkinud talle kogu aeg ühetaolist juttu. N.A rääkis tunnistajale, et Jevgeni Tepljakov nõuab temalt mh raha elektri eest, tunnistaja palus N.Ail elektri eest raha mitte maksta, kuna selle eest maksab tema. Tunnistaja ZB ütlustest nähtub, et NA on rääkinud talle, et ükskord kui Jevgeni Tepljakov tuli, murdis tal käe ära, lõi teda ja võttis pensioni ära. Tunnistaja seda ise ei näinud, aga tunnistajale kannatanu rääkis. Tunnistaja ise kannatanul vigastusi ei ole näinud. Süüdistatavale vastas tunnistaja, et N.Ai juttu ta ei uskunud, kuna tema sõnul N.A valetab ja tal on mäluga probleeme. Sideettevõtjalt andmete nõudmise loa 19.04.2016 ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli 19.04.2016 (kd III tl 61-66) kohaselt on Z B 15.04.2016 telefoni teel olnud ühenduses Jevgeni Teplakoviga. Samuti nähtub, et 18.04.2016 Z B helistas Jevgeni Teplakovile. Käesolev tõend aga kohtu hinnangul Jevgeni Tepljakovi süüd röövimises ja varguses ei kinnita. Kannatanu ütlusi selle kohta, et Jevgeni Tepljakov käis pensionipäevadel X Z B ja N.Ai juures kinnitab ka jälitustoimingu 22.01.2017 protokoll ja selle lisad (VI kd tl 23-33). Protokollist nähtub, et 05.05.2016 pärast postitöötaja lahkumist x Sindi linn majast, siseneb Jevgeni Tepljakov maja hoovi ja temale liigub vastu Z B, kes ulatab talle midagi. Samuti kohtub ta ka N.Aiga. Tunnistaja N Z-K ütlustest nähtub, et N.A on talle avaldanud, et maksab Jevgeni Tepljakovile puude ja elektri eest raha, kuid ametnikud tegelikult sel momendil teadsid, et elektri eest maksab tema vanem tütar ja puud sellele aadressile on tellis Sindi LV. Jevgeni Tepljakov oli võtnud ära ka tema pensioni ja see oli ka põhjus, miks kodukülastus X tehti. Samuti on talle N.A avaldanud, et Jevgeni Tepljakov on teda löönud, murdis tema käeluu ja näitas tunnistajale kipsi. Tunnistajale tundus N.Ai jutt usaldusväärne, tema hinnangul N.A sellist asja ei valetaks. Tunnistaja M T ütlused, mille kohaselt rääkis talle N.A, et Jevgeni Tepljakov võtab raha ära, on olnud ka vägivalda. Konkreetselt oli juttu, et kui pension toodi, siis Jevgeni Tepljakov võttis raha ära ning kas lõi või väänas N.Aki, kes sai väga haiget. Tunnistaja P D ütluste kohaselt rääkis ka talle N.A, et Jevgeni Tepljakov võtab raha ära ning ühel korral on teinud seda vägivallaga, löönud, tõuganud, N.A oli kukkunud selle tagajärjel. See oli pensionipäeval väliterrassil. Kannatanu N.Ai ütluste kohaselt ei ole tal mäluga kõik korras ja ta ei mäleta kõike toimunut. Samas kannatanu kinnitas, et eredamad sündmused jäävad talle meelde, eriti sündmused, kus on temale halba tehtud. Seega on alust arvata, et ütlused mida kannatanu andis on nende sündmuste kohta, mida ta mäletas on tõesed. Ka tunnistaja H I ütluste kohaselt on N.A aus inimene (VIII kd tl 205) ning tunnistaja N P ütluste kohaselt tema ema võib küll mingeid asju mitte mäletada, aga eredamaid hetki mäletab ega valeta nende kohta. Mäluprobleem tekkis tal peale operatsiooni, kuid mäletab sündmusi, mis toimusid enne operatsiooni, sh seda, millest tunnistaja rääkis. Kohus nõustub Jevgeni Tepljakoviga, et kannatanul võisid ja võivad olla alkoholiga probleemida, kuid see ei muuda isikut ebausaldusväärseks. Kannatanu on raha äravõtmist ja vägivalla kasutamisest rääkinud korduvalt ka teistele isikule (Z B, N P, M T, N 24 1-17-1676 Z-K, P D), ning seda ühetaoliselt. Eeltoodu viitab sellele, et isikul oli piisavalt mälu, et korrata sama juttu erinevatele isikutele. N.A ei omistanud Jevgeni Tepljakovile rohkemat kui 2 episoodi, s.o ühel korral vägivallaga raha võtmist ja teisel korral ilma vägivallata, kuigi tunnistajate ütlustest ja esitatud patsiendikaartidelt nähtuvalt neid juhtumeid, kus isikul esines mingeid vigastusi ja raha ei olnud, oli rohkem, aga ei N.A ei ole rohkem Jevgeni Tepljakovi süüstanud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et N.Ail oli mingi motiiv Jevgeni Tepljakov vastu valeütlusi anda. N.A on järjepidevalt rääkinud ühest sündmusest nii temaga koos olevale Z Ble ja N Pele, sotsiaaltöötajatele ja politseile, samuti avaldas ta sama ka patsiendikaardilt nähtuvalt arstidele. Kaitsja esitas kohtule N.Ai puudutavad Sotsiaalkindlustusameti otsused (VIII kd tl 138-144), millega soovib tõendada N.Ai pensioni ja toetuste suurust ning tervislikku seisundit. Otsustest nähtub, et N.Ai pensioni suurus oli aastatel 2012-2016 146.96-273,14 eurot. Kõikide otsustel on number 40810/3 ja kõik otsused kannavad kuupäeva 02.02.2016, väljatrükk on tehtud kõigil 02.03.
15. Kaitsja ei osanud selgitada, miks otsused selliseid kuupäevi kannavad, kaitsjale andis need Jevgeni Tepljakovi lähedane. Kohus leiab, et kui isegi vaatamata segadusele kuupäevadega möönda, et kannatanu pension oli suurem kui 111 eurot ehk kannatanu eksis oma pensioni suurusega, ei muuda see tema ütlusi ebausaldusväärseks ega muuda seda, et raha ära võeti. Kannatanu oli ülekuulamisel 63 aastane, seega juba vanem inimene ja pensioni suurused muutusid pidevalt, siis on ka arusaadav selline eksitus. Samuti on kannatanu varguse episoodis oma ütlustes öelnud, et ta alles hakkas raha lugema, kui Jevgeni Tepljakov haaras temalt rahakoti ja võttis sellest ära kogu raha ja tagasi ei andnud. Seega ta ei jõudnud kokku lugeda, palju ta raha sai. Sotsiaalkindlustusameti otsustest nähtub, et N.Ai pension röövimise episoodi ajal (
16. a) oli 153,39 eurot (VIII tl 139) ja varguse episoodi ajal (2016.a talvel) 258,25 eurot (VIII tl 143). Seega kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakov võttis N.Ailt
17. a episoodis pensioni ära 153,39 eurot (VIII tl 139) ja 2016.a talvel 258,25 eurot. Kohus leiab, et ei välju sellega süüdistuse piiridest, kuna süüdistuse kohaselt Jevgeni Tepljakov võttis ära pensioni vähemalt 111 eurot, seega võis olla ka rohkem. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-12-09 on juhtinud tähelepanu sellele, et röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks ning röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Käesoleval kriminaalasjas loeb kohus tuvastatuks süüdistatava Jevgeni Tepljakovi poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ning süüdistatava poolt kannatanu tahtevastaselt raha hõivamise. Jevgeni Tepljakov lõi kannatanut
18. aastal x eramu terrassil labakäe alaosaga õla piirkonda, mille tulemusena tekkis õlavarre murd ja kannatanu tundis füüsilist valu ning vägivalla kasutamise käigus võttis ära N.Aile kuuluva raha vähemalt 111 eurot. Kohtu hinnangul oli see 153,39 eurot. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Jevgeni Tepljakovi käitumine röövimisena

§ 200lg 1 järgi ning tema süü on täielikku tõendamist leidnud.

Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov N.Ai suhtes vägivalda kasutades ja kannatanule kuuluvat raha ära võttes tegutses otsese tahtlusega. Jevgeni Tepljakov, jättes kannatanule kuuluva raha endale, oli tal selle suhte ebaseaduslik omastamise eesmärk. Seega on nii Jevgeni Tepljakovi puhul täidetud

§ 200lg 1 objektiivne ja subjektiivne teokoosseis.

25 1-17-1676 Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud ka Jevgeni Tepljakovi poolt 2016. aasta talvel x eramus N.Aile kuuluva riigipoolse pensionitoetuse vargus - 258,25 eurot. Jevgeni Tepljakovil puudus N.Ai nõusolek tema rahakotist raha võtmiseks, seega Jevgeni Tepljakov võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov N.Ale kuuluvat raha ära võttes tegutses otsese tahtlusega, Jevgeni Tepljakovi teadis, et raha ei kuulu talle. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 järgi, kuna vargus on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. 4. Kelmused Sindi Linnavalitsuse vastu grupis Kristjan Hansalu ja Andres Taltsiga

§ 209

lg 2 p 1, 4 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Kelmuse objektiivsed tunnused seisnevad pettuses, s.t tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, süüdlane saab aga varalist kasu ja kannatanu kahju. Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste kui sisemiste asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust varakäsutuse tegemiseks, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega (RK 3-1-141-11). Pettus tähendab teise isiku eksitusse viimist, tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist. Süüdistuse kohaselt seisnes pettus selles, et alates 19.01.2015 tegi Kristjan Hansalu ja 14.01.2015 Andres Talts, eelnevalt tegevust Jevgeni Tepljakoviga ühiselt planeerides, Sindi Linnavalitsusele avalduse, esitades avalduse lisadena Jevgeni Tepljakoviga sõlmitud üürilepingud X Sindi linn ja X Sindi linn elamise kohta ning muud lisadokumendid, jättes Sindi Linnavalitsuse ametnikule ettekujutluse, nagu Kristjan Hansalu elaks püsivalt Jevgeni Tepljakovile kuuluvas X Sindi linna asuvas majas ja Andres Talts Jevgeni Tepljakovile kuuluvas x Sindi linn asuvas majas ning olles riigi poolt seatud toimetulekupiiri all olev mittetöötavaks isikuks, kes vajab üüri- ja elektrikompensatsiooni ning kütteperioodil küttepuid. Tegelikkuses oli ettekujutlus ebaõige ning Andres Talts ja Kristjan Hansalu antud aadressidel ei elanud, küttepuid enda tarbeks ei vajanud ega elektrit esitatud arvete alusel sellises ulatuses ei tarbinud ning varjasid enda sissetulekuid ja töötamist. Kelmuse koosseisu täitmiseks on oluline, et süüdlase teo, pettuse tagajärjel satub kannatanu eksimusse. Seega on eksimus eelneva pettusliku teoga põhjuslikus seoses. Eksimuse teke tähendab, et pettus on õnnestunud – kannatanu jäi petjat uskuma. Varakäsutuse näol on tegemist kirjutamata koosseisutunnusega, mis kujutab endast ühenduslüli eksimuse ja varalise kasu saamise vahel (RK 3-1-1-124-00). Süüdistuse kohaselt olid Kristjan Hansaluga 31.12.

1. a ning Andres Taltsiga 31.12.
2. a ja 31.12.
3. a sõlmitud üürilepingud fiktiivsed ja sellega viidi Sindi Linnavalitsus (edaspidi Sindi LV) eksitusse. Süüdistuse kohaselt sai Sindi Linnavalitsus varalist kahju kokku 3021,26 eurot. Kaitsja leiab, et kuna Sindi LV haginõuet esitanud ei ole, saab teha järelduse, et varalist kahju ei ole, mistõttu kelmuse koosseis puudub. Kohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. Nimelt on Sindi Linnavalitsus käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks 26 1-17-1676 summas 3021,26 eurot. Kuivõrd esitatud nõude osas oli vaja täpsustada, kas soovitakse esitada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus, anti kannatanule võimalus oma nõuet parandada. Sindi LV aga tähtaegselt puuduseid ei kõrvaldanud, mistõttu 05.10.2017.a Pärnu Maakohtu määrusega jäeti Sindi Linnavalitsuse nõueavaldus KrMS § 2962 lg 1 p 3,5 alusel läbi vaatamata (VIII kd tl 61-63). Seega ei viita eeltoodu kuidagi sellele, et varaline kahju puudub. Kohus leiab, et isegi juhul kui nõuet ei oleks üldse kriminaalasjas esitatud, siis ka see ei välista kahju olemasolu. Kannatanul ei ole kohustus esitada kriminaalasjas tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus ja seega selle esitamata jätmine ei välista kahju olemasolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Kristjan Hansalu ja Andres Talts ei elanud Jevgeni Tepljakovile kuuluvates majades ning seda teadis ka Jevgeni Tepljakov. Sõlmitud üürilepingud olid fiktiivsed ja esitatud eesmärgiga saada Sindi LV-lt varalist kasu. Eeltoodut kinnitavad kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlused, samuti kogutud kirjalikud tõendid. Sindi Linnavalitsuse esindaja A E ütlustest nähtub, et Sindi LV maksab toimetulekutoetust vastavalt leibkonnakulutustele. Kui isik elab üüripinnal, siis kompenseeritakse ka üürikulu, elektriarve ning puudekompensatsioon, kui elamispind on puuküttega. Elektrikulu kompenseerimine käib normkulu järgi, normpind on 33m2, mida üksikisiku puhul arvestatakse. Igal toimetulekutaotlusel kinnitab isik allkirjaga esitatud andmete õigsust, sh esitatud dokumentide õigsust ja ka seda, et on end kas töötuna arvele võtnud. Seda, kas isik on toimetulekupiirist allpool olev isik, loeti õigeks konto väljavõtte järgi ja tehti ka ise päring MTA-le. Kui kontolt mingit raha liikumist ei nähtunud, siis loeti isik alla toimetulekupiiri olevaks isikuks. A E on külastanud X Sindi linn aadressi hiljem, kui Andres Talts juba enam toimetulekutaotlust ja üürikompensatsiooni ei küsinud, kuid ka siis tema hinnangul ei olnud majas rohkemaid elamiseks kõlblikke ruume kui 2, s.o tuba ja köök. Andres Taltsi puhul tuvastas Sindi LV, et isik X tegelikult ei elanud, kui õnnestus teha koduvisiit 14.04.2016 ning sellest ajast alates isikule ka enam toimetulekutoetust ega üürikompensatsiooni ei makstud ning isik taotlusi rohkem ei esitanud. Samuti on Anu Eisenschmidt külastanud aadressi X Sindi linn, kus talle küll näidati teisel korrusel väikest otsapealset tuba, kus väidetavalt Kristjan Hansalu elab, kuid seal ruumis ei täheldanud tunnistaja ühtegi Kristjan Hansalu isiklikku asja (riideid, jalanõusid) ja ka seda, et seal ruumis üldse keegi reaalselt elaks või oleks. Samuti ei olnud tema asju ka maja esikus. Varasemalt ei olnud ametnikud kordagi X eluruumi aga sisse saanud. Kannatanu esindajale teadaolevalt elas tegelikult Kristjan Hansalu emaga x aadressil, kuhu nad kohe peale X külastust ka läksid, kuid kus neile ust ei avatud, kuid läbi avatud akna kuulsid, et Kristjan Hansalu oli kodus. Kristjan Hansalu ema on korduvalt pöördunud Sindi LV poole seoses poja alkoholiprobleemiga, kuna poja ainus eesmärk on alkohol ja oli kogu aeg alkoholijoobes, siis ema ei saanud enam x aadressil elada ja oli seetõttu vahepeal sunnitud oma meestuttavaga elama teisel elupinnal.
4. a septembris enam Kristjan Hansalu toimetulekutaotlust ei rahuldatud, kuna ametnikel ei olnud enam võimalik Kristjan Hansaluga kontakti saada ja peale külastust aadressile x Sindi olid ametnikud veendunud, et X Sindi linna Kristjan Hansalu reaalselt ei ela. Tunnistaja A E ütlused nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks M.H vahendusel, on tõendina käsitletavad KrMS § 66 lg 21 p 1 alusel, kuna M.H ei saa kohtus üle kuulata, isik suri 25.01.2018 (IX kd tl 31). 27 1-17-1676 Kannatanu esindaja ütlusi kinnitavad ka 19.04.2016 päring nr 3.2-1/6912-1 Sindi Linnavalitsusele ja Sindi Linnavalituse 28.04.2016 vastus koos lisadega (üürileping, Sindi linnavalitsuse menetluse üldandmed) (kd II tl 22-205, III kd tl 1-27), millelt nähtub, et Jevgeni Tepljakovi ja Kristjan Hansalu vahel on 31.12.2014 sõlmitud üürileping elamiseks x Sindi linn üldpinnaga 60 m2 ning Andres Taltsi ja Jevgeni Tepljakovi vahel on 31.12.2014 ja 31.12.2015 sõlmitud üürilepingud elamiseks X Sindi linn üldpinnaga 87 m
5. Eeltoodust nähtub, et nii Kristjan Hansalul kui ka Andres Taltsil tekkis ühel ajal vajadus üüripinna järele ja mõlemad isikud sõlmisid lepingud Jevgeni Tepljakoviga. Enne seda elasid mõlemad isikud pikka aega aga oma emade juures - Kristjan Hansalu Sindis x ja Andres Talts Sindis x ning ka pärast n.ö Jevgeni Tepljakovi lepingute lõppemist elasid nad nendel aadressidel. Sindi Linnavalitsuse vastusest nähtub samuti, et Jevgeni Tepljakov on erinevates avaldustes märkinud oma alaliseks elukohaks X, vaid Kristjan Hansalu üürilepingus on tema elukoha koht jäetud tühjaks. Ka kohtuistungitel on süüdistatav nimetanud oma elukohaks X. Eeltoodust nähtub, et Sindi Linnavalitsuse eest on püütud Kristjan Hansalu taotluse puhul varjata seda, et sellel sama aadressil elab ka Jevgeni Tepljakov ise. Sindi Linnavalitsuse vastusest (toimetulekutoetuse otsustest ja avaldustest) nähtub, et Kristjan Hansalu on esitanud esimese toimetulekutoetuse avalduse 19.01.2015 ja saanud toimetulekutoetust seonduvalt üüri, küttekulud (puude) ja elektrikuluga kokku 2172,76 eurot (19.01.2015, 19.02.2015, 19.03.2015, 13.04.2015, 18.05.2015, 19.06.2015, 21.07.2015, 17.08.2015, 17.09.2015, 20.10.2015, 19.11.2015, 20.01.2016, 18.02.2016, 15.03.2016, 22.04.2016, 19.05.2016, 16.06.2016, 20,07.2016, 18.08.2016). Eeltoodust nähtub, et Kristjan Hansalu on esitanud toimetulekutoetuse taotluseid alates jaanuarist 2015 kuni augustini 2016 19-korral. Varasemalt on isik Sindi Linnavalitsusele esitatud taotlustes ja teistes dokumentides märkinud enda elukohaks x Sindi linn (III kd tl 12-24). Samuti nähtub kogutud tõenditest, et lisaks Jevgeni Tepljakovile (tunnistaja S K, O.Ai ütlustest) elas aegajalt X ka Jevgeni Tepljakovi ema, laps ja lapse ema. Tunnistaja S Ki ütluste kohaselt kolis ta 2015-
6. a Soomest ära Eestisse elame x majja, mis on ainus ühine kodu. Kõigepealt vastas S.K, et pani oma asjad oma kappidesse, hiljem aga ütles, et pani igale poole kuhu mahtus. Elas nii esimesel kui ka teisel korrusel. Samas tunnistaja kinnitas, et esimesel korrusel oli Jevgeni Tepljakovi tuba. S.Ki ütluste kohaselt elas ka Kristjan Hansalu x aadressil. Seda järeldab ta sellest, et kui ta Eestis paar korda aastas käis ja öösel koju tuli, siis ta nägi teda seal maja platsi peale olevas putka diivani peal magamas. Eestisse tuli 2015 a lõpus jõulude ajal. Hiljem tunnistaja täpsustas, et tegelikult magas Kristjan Hansalu talvel majas teisel korrusel olevas toas. Läbiotsimisprotokollist (X Sindi) ja selle lisadest (kd IV tl 7-80) nähtub, et Kristjan Hansalu asju ei tuvastatud läbiotsimisel, s.o ajal, mil Kristjan Hansalu väidetavalt elas seal (viimane taotlus toetuse saamiseks on esitatud 2016.a augustis). Samuti ei ole Kristjan Hansalu nimetanud ühtegi eset, mis võis talle kuuluda. Kohtu hinnangul on teise korruse tuba sätitud just niimoodi, et seal elab inimene (S.K), kes vahetevahel seda tuba külastab (asjad olid kaetud). Läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest nähtub, et X kinnistul olevates hoonetes on võimalik elada (sh magada) ainult peamaja magamistoas, elutoa diivanil ja teisel korrusel olevas toas. Kohus ei pea eluliselt usutavaks Kristjan Hansalu ja Jevgeni Tepljakovi väiteid, et Kristjan Hansalu magas abiruumides, kuivõrd nendes ei ole isegi voodeid. Kohus ei pea Kristjan Hansalu elamist X tn eluliselt usutavaks ka seetõttu, et tegemist on isikuga, kellel on alkoholiga probleeme. Eeltoodut kinnitas ka tunnistaja A E, kellele oli Kristjan Hansalu ema avaldanud, et ei suuda pojaga tema alkoholi probleemide tõttu koos elada. Seega ei ole eluliselt usutav, et Jevgeni Tepljakov, kes oma ema S.Ki ütluste kohaselt armastab 28 1-17-1676 puhtust ega sallinud joomist ja purjus inimesi, üürib välja Kristjan Hansalule ühe toa oma kodus, kuhu ta ei luba elama tulla isegi oma lapsel ja lapse emal. Nimelt nähtub O.Ai ütlustest, et nad ei ela Jevgeni Tepljakoviga koos, kuna tal on varasemalt teise mehega laps. Ka XXi ütlustest selgub, et Jevgeni Tepljakov on tema ema O.Ai elukaaslane, kellega ta koos ei ole kunagi elanud. Jevgeni Tepljakov väitis, et laps oli tema juures, kui oli haige ja lapse ema oli tööl. Ka seetõttu kohus leiab, et inimene, kellel on väike laps kodus, ei lubaks enda juurde elama alkoholiprobleemidega isikut. Kohus leiab, et kui isik kusagil alaliselt elab, peaks olema selles elukohas rohkem tema isiklikke asju, kui ainult seljas olevad riided ja jalas olevad jalanõud. Ka see, et isikut, kes tööl väidetavalt ei käi, ei ole kunagi kodus, kui ametnikud tahavad koduvisiite teha, kinnitab, et isik sellel aadressil tegelikult ei ela. Ka Jevgeni Tepljakov pidi aru saama, et Kristjan Hansalu tema kodus X ei ela, kuna ta ka ise alaliselt elas seal ega käinud tööl. Eeltoodut ei lükka ümber ka Kristjan Hansalu elukoha andmete väljavõte Eesti rahvastikuregistrist (VIII kd tl 190), millelt nähtub, et Kristjan Hansalu on sisse kirjutatud x linn aadressile. Kohus leiab, et rahvastikuregistri väljavõttel on üksnes informatiivne tähendus ega kinnita Kristjan Hansalu elamist antud aadressil. Samuti nähtub Sindi Linnavalitsuse vastusest, et Andres Talts on esitanud esimese toimetulekutoetuse avalduse 14.01.2015, kus ta on märkinud oma elukohaks x linn. Üürikompensatsiooni on Andres Talts saanud 8 korral ja küttepuid 7 korral (14.01.2015, 19.02.2015, 11.03.2015, 15.04.2015, 19.05.2015, 25.01.2016, 18.02.2016 ja 21.03.2016) ning kokku nende eest toetust 848,50 eurot. Ehk esimene toetus maksti 14.01.2015 ja viimane toetus 21.03.
7. Oma avaldustes Andres Talts ja Kristjan Hansalu on kinnitanud esitatud andmete õigust, sh et nad on töötud, vajavad üüri ja küttepuude toetust. Samuti nähtub Sindi Linnavalitsuse vastusest, et Sindi Linnavalitsus on teostanud kodukülastusi (II kd tl 40, 52) X ruumidesse. 14.04.
8. a käisid kohal H I, M T ja kadett. Kontrolli põhjus oli see, et Andres Talts jooksis vastuvõtult minema, kui sotsiaalnõunik soovis koos temaga üüripinnale kodukülastust teha. Kodukülastusel tuvastati, et nimetatud aadressil elavad N.A ja Z B, kes kinnitasid, et rohkem isikuid sellel aadressil ei ela. Ka Andres Taltsile kuuluvaid asju sealt ei leitud. Tuvastati veel, et igakuiselt müüb N.Aile küttepuid Jevgeni Tepljakov. 15.04.
9. a käis P D koos Andres Taltsiga X. Toas kus Andres Talts enda sõnade kohaselt elas, oli ainult tema kott, arvuti ja põlev küünal ning tuba oli kütteta ja külm. Tunnistaja N Z-K ütlustest nähtub, et Sindi LV esitatud toimetulekutoetuse, üüri- ja küttepuude kompensatsiooni taotlustes esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotleja, võimaliku sissetuleku alla taotlejal läheb ka laen ja nn mustalt saadud töötasu. Üürikompensatsiooni saamiseks ei piisa üürilepingust, vaid isik peab seal ka pidevalt ja reaalselt elama, tarbima muuhulgas nii vett kui ka vajama küttepuid. Sindi LV on X Sindi linn aadressile toonud Andres Taltsile toimetulekutoetusega seotud küttepuid ja need kinni maksnud, kuid hiljem on tunnistaja kuulnud N.Ai ja Z B käest, et neid puid on Jevgeni Tepljakov neile omakorda müünud neile. Mingeid teisi puid tunnistaja ei näinud. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et Jevgeni Tepljakov käis koos Andres Taltsiga linnavalitsuses toimetulekutoetusi taotlemas. Jevgeni Tepljakov käis ka Kristjan Hansaluga tunnistaja juures üürilepingut vormistamas ning käis paaril korral koos Kristjan Hansaluga ka toimetulekutoetust kätte saamas. Raha maksti välja sularahas. 29 1-17-1676 Ka Z B ja N.Ai ütlused tõendavad, et Andres Talts ei elanud X aadressil, seal ei olnud rohkem elamiseks kõlbulikke ruume ning Sindi LV toodud piud müüs Jevgeni Tepljakovi edasi ehk nendest kasu sai tema. N.A 18.04.
10. a ja 19.10.
11. a ütlustest (I kd tl 208-214, 215-217) nähtub, et ta elab Sindi linnas x eramus, tegemist on suvilaga, kus on üks tuba, köök, suveköök ja saun. Jevgeni Teplakov on ühe korra toonud talle võrguga puid ja võttis selle eest raha. Majas elab veel Z B. N.A elab toas ja Z B köögis. Tunnistaja Z B ütlustest nähtub, et ta elab alates 16.02.2015 koos N.Aiga X Sindi linn, tegemist on suvilaga, kus on köök ja tuba, tema elab köögis ja N.A toas, rohkem elamiseks kõlbulikke ruume seal ei ole, WC asub väljas, vesi on õues kaevus, pesemisvõimalusi majas ei ole, saun ei tööta ega töötanud juba enne tunnistaja kolimist sinna majja ning seda ei kasutata. Sauna pääses eraldi uksest, seal elamas või käimas ei ole tunnistaja kedagi näinud. Majas on üks puudega köetav pliit ja see asub köögis. Suvilal on ka garaaž, kus hoiavad puid ja suveköök, kuid see ei tööta ja on kinni, kui keegi oleks seal käinud, oleks see olnud näha. Suvekööki asus köögi kõrval. Majal on 2 sissepääsu, üks tänava poolt ja teine terrassilt. Kütmiseks vajalikke puid ostis tunnistaja Jevgeni Tepljakov käest, neid toodi kottidesse pakituna 10 võrgu kaupa, mida kasutasid ainult nemad. Tunnistaja ei ole alates majja elama asumisest näinud selles majas elavat ega liikuvat mitte ühtegi meesterahvast ega ka ühtegi teist inimest peale tema ja N.Ai. Süüdistatava suunavatele küsimustele vastas tunnistaja, et on veel üks kinnine ruum, mille võti oli ainult Jevgeni Tepljakovil ja kui N.A tahtis sinna sisse pääseda, siis lõhuti see uks politsei poolt maha, ühel korral tegi ukse lahti ka N.Ai väimees. See oli 2016.a suvel või sügisel. Täpselt ühel korral on tunnistaja näinud Andres Taltsi ja ehmatas sellest ära, et miks mees õue peal jalutab ja see oli see kord, kui mingid asjad läksid lukustatud toast kaduma. Kui seal ruumis oleks keegi käinud või elanud, oleks tunnistaja seda kindlasti teadnud või kuulnud, sest see oleks olnud näha ja kuulda, peale N.Ai ei käinud seal kedagi. Aga peale ühe korra, vaatamata sellele, et tunnistaja viibib aadressil X Sindi igapäevaselt ja oli kogu aeg kodus, ta ühtegi teist meesterahvast peale Jevgeni Tepljakov pole näinud. Seda, et Jevgeni Tepljakov võttis Z Blt raha, kinnitab ka jälitustoimingu 22.01.2017 protokoll ja selle lisad (VI kd tl 23-33). Protokollist nähtub, et 05.05.2016 pärast postitöötaja lahkumist x linn majast, siseneb Jevgeni Tepljakov maja hoovi ja temale liigub vastu Z B, kes ulatab talle midagi. Samuti 04.06.2016 kohtub Jevgeni Tepljakov Z Bga, kes annab talle raha. Z B ja N.Ai ütluseid kinnitavad ka tunnistajate N P, H I, M T ja P D ütlused. Samuti tõendavad nimetatud tunnistajate ütlused, et ka Kristjan Hansalu ei elanud X aadressil. Tunnistaja N P ütlustest nähtub, et aadressil X Sindi linn elab tema ema ja Z B, rohkem seal kedagi ei elanud. 2016 kevadel, kui ema palus üks uks avada, et ruumi kuivatada, ta kuulis, et seal olid väidetavalt kellegi teise mehe asjad. Selle mehe olemasolust seal majas ei teadnud tunnistaja midagi, kuigi peaaegu iganädalaselt külastas enda ema. Tegemist on vana suveköögiga, mida kasutatakse keldrina. Isegi sellist mõtet ei tulnud pähe, et seal võiks keegi üldse elada, ka ema polnud midagi sellist rääkinud. Teadis, et keegi elab seal, kuna Jevgeni Tepljakov väitis seda peale ukse lõhkumist. Paar aastat on tunnistaja maksnud ka N.Ai elektri eest, sellise kokkuleppe tegid nad Jevgeni Tepljakoviga. Nüüd maksab O.A (s.o siis tunnistuse andmise aja hetkega). Tunnistajale teadaolevalt ei olnud võimalik sauna kasutada juba pikemat aega, s.o mitmeid aastaid ja seda ei ole ka köetud juba mitmeid aastaid. 30 1-17-1676 Tunnistaja H I ütlustest nähtub, et Sindi LV on olnud Kristjan Hansalu, Andres Talts ja Jevgeni Tepljakoviga kokkupuude. Kristjan Hansalu ja Andres Talts taotlesid toimetulekutoetust. Mingil hetkel tulid sotsiaalosakonda vihjed, et need isikud aadressidel X ja X ei ela. Neil tekkisid kahtlused Kristjan Hansalu tegeliku elukoha kohta. Kristjan Hansalu puhul oli keeruline välja selgitada, kus ta tegelikult elab, kuna nii Kristjan Hansalu, tema ema kui ka tema üürileandja andsid vastakaid ütlusi. Ema ütluste kohaselt elas Kristjan Hansalu kodus. Üürileandja ütlustest ei saadud aru, kas isik elab sellel aadressil või mitte. Kristjan Hansalu ütles algul, et ta elab ema juures ja pärast, et ikka Jevgeni Tepljakovi juures. Piirkonnapolitseile P F tegi 01.12.2015.a x aadressile kodukülastuse, kuid majja sisse ei õnnestunud saada. Peale seda detsembris Kristjan Hansalu toimetulekutaotlust ei esitanud. Kuna ka Andres Taltsi suhtes tuli signaal, et isik ei ela X, sooviti teha kodukülastust, kuid Andres Talts jooksis ära ja ütles, et tal ei ole võtmeid, peab võtmetele järgi minema. Kontrolli käigus X Sindi aadressile selgus, vesteldes seal elavate naisterahvastega (N.A ja Z B), et nemad ei tea neil elavast meesterahvast midagi, elavad seal kahekesi. Järgmisel päeval Andres Talts andis tunnistajale 20 minutit aega, et minna vaatama X tema tuba, kuhu läks siis politsei ja tuvastas toas üksnes 3 eset - üks kott, sülearvuti ning põlev küünal, eelmisel päeval neid asju ei olnud. Rohkem Andres Talts peale nimetatud kodukülastust toimetulekutaotlusi ei esitanud. Üüripind tähendab tunnistaja sõnul seda, et isik peab seal reaalselt elama, tal on oma pind ja ka tema isiklikud asjad on seal. Tunnistaja M T ütlustest nähtub, et 14.04.2016 soovis Sindi LV sotsiaalnõunik H I teha ette teatamata visiiti Andres Taltsi väidetavasse elukohta aadressil X Sindi, Andres Talts oli öelnud, et läheb võtit tooma või midagi oli võtmega ja kadus ning hiljem ütles, et miks teda survestatakse ja miks soovitakse elukohta kontrollida ning välja ei ilmunudki sel päeval. Otsustas siiski minna ilma Andres Taltsita X Sindi aadressile, vestles mõlema seal elava naisterahvaga, kellest üks elab seal juba pikemat aega, s.o N.A ning teine aasta, s.o Z B. Naised oskasid ainsa mehena, kes seal aegajalt käib nimetada Jevgeni Tepljakov, näitasid ruume kus on võimalik elada. Tunnistaja vaatas maja ja ruumid üle sellise pilguga, et kas seal on veel elukõlbulikke ruume. Järgmisel päeval võttis Sindi LV esindaja H I uuesti ühendust, kuna ilmus välja alkoholijoobes Andres Talts, kes andis 20 minutit aega, et teha kodukülastus. Andres Talts ilmus politseijaoskonda ning koos mindi vaatama seda tuba, kus ta siis väidetavalt elab. Tegemist oli külma ruumiga, milles elada küll ei olnud võimalik, laual oli arvuti ja küünal, väike voodiase, sellist tunnet, et seal elatakse, tunnistajal küll ei tekkinud. Mingit küttekeha või püsivat/pidevat elamise tunnuseid tunnistaja seal ei märganud, seal ei olnud söögiasju ega riideid, puudega köetavat küttekeha ei olnud, see oli väike konku. See ruum, mida Andres Talts esitas enda elukohana, oli küll eraldi sissepääsuga, aga sinna ruumi ei olnud võimalik minna nii, et see oleks jäänud teistele selle maja elanikele märkamatuks. Kodukülastuse ajal oli N.A täiesti adekvaatne ning ütles toa kohta, kus väidetavalt elas Andres Talts, et seal on Jevgeni Tepljakov asjad, neil võtit ei ole ja neil sinna asja ei ole. Kristjan Hansaluga oli tunnistaja kokku puutunud tööalaselt korduvalt ning tegelikult oli teada, et Kristjan Hansalu elab ema juures, s.o x Sindi linn. Tunnistaja on korduvalt käinud Kristjan Hansalu juures kodus, s.o siis ema juures ja korduvalt on ema viinud teda enda juurde. Ehk siis põhimõtteliselt aastatel 2015-2016 oli noorsoopolitseile teadaoleva asjaolu, et Kristjan Hansalu elab ema juures. Tunnistaja P D ütlustest nähtub, et ta käis kuskil 2015 lõpus X Sindis otsimas Kristjan Hansalu, keda ta teadis püsivalt ja pidevalt elamas koos enda emaga x tn. X hoovis nägi Jevgeni Tepljakovi, kes ütles, et Kristjan Hansalu seal ei viibi, seda kas isik ei viibi hetkel või püsivalt ei viibi, tunnistaja Jevgeni Tepljakovi vastusest aru ei saanud. X on tunnistaja korduvalt käinud Kristjan Hansalu elukohta kontrollimas, kuid isikut ei ole õnnestunud tabada. On käinud ka 31 1-17-1676 kutset viimas Kristjan Hansalule, kuid Jevgeni Tepljakov ütles, et Kristjan Hansalu siin ei ole ja keeldus kutset vastu võtmast. X Sindi on tunnistaja käinud korduvalt ja seda aastatel 2015-2016, mitte kordagi pole seal Andres Taltsi näinud, tunnistajale teadaolevalt elas Andres Talts sellel ajal x . Kui Andres Talts 15.04.2016 tuba näitas, siis tegemist oli väga külma toaga, kus olid diivan, laud, mille peal oli arvuti ja põles küünal, põrandal oli puhur, muid küttehasid ei näinud, pideva ja püsiva elamise märke ei olnud. Tunnistaja hinnangul võis seal elada suveperioodil. Andres Talts väitis, et ei olnud eelmisel päeval võtit üles leidnud. Majas elavad naisterahvad polnud varem seda meesterahvast kunagi näinud. Kohus ei nõustu süüdistatava väitega, et tunnistaja P D ütlused on ebausaldusväärsed, kuna Z B ütles, et keegi naispolitseinik muukis X ühe ukse lahti, kuid P D ukse avamist eitab. Kohtule ei ole teada, millisest naispolitseinikust Z B räägib. Seega ei ole kuidagi tuvastatud, et selleks oli P D. Arvestades, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et isikud ei elanud Jevgeni Tepljakovile kuuluvates eramutes, üürilepingutesse oli märgitud üürihind mõlema lepingu puhul 65 eurot ja üürimist alustasid mõlemad isikud samal ajal, s.o 31.12.2014, viitab kohtu hinnangul samuti sellele, et tegemist oli fiktiivse üürilepinguga. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kahe täitsa erineva elamispinna eest üks ja sama üürileandja küsib samasugust hinda ning üürimisvajadus tekib kahel isikul korraga vana-aasta õhtul. Ühes elamises oli olemas kõik eluks vajalikud mugavused (X) ja teine elukoht on sisuliselt elamiskõlbmatu (X), s.o ruum, kus väidetavalt elas Andres Talts. Tunnistajate ütlusi kodukülastuste kohta kinnitab ka Sindi LV poolt 03.12.2017 tehtud päringule vastuse lisadena esitatud STAR väljavõtted (X kd tl 140-150), mille kohaselt: - 01.12.2015 on P D käinud kontrollimas, kas Kristjan Hansalu elab x Sindi, kuid üürileandja sõnade kohaselt Kristjan Hansalu vist elab/või ei ela nimetatud aadressil. - 20.09.2016 on tehtud visiit X Sindi, kus võttis vastu Jevgeni Tepljakov ema, kes ei teadnud Kristjan Hansalu käimiste kohta, kuna Kristjan Hansalu endal võtit ei olegi, kodu ei vastanud sellele, et seal elaks alkoholiprobleemidega inimene. Tehti külastus ka x Sindi linn, kus elab Kristjan Hansalu ema M.H, ust ei avatud, kuid kuuldi, kuidas Kristjan Hansalu karjus, et ema läheks ukse vastu, naabrinaine kinnita, et Kristjan Hansalu on igapäevaselt seal ja juua täis. - 20.09.2016 loeti tuvastatuks, et Kristjan Hansalu ei ela X Sindi aadressil, vaid x Sindi. - 01.12.2015 on tehtud ka sissekanne, mille kohaselt laekus info, et Andres Talts ei ela X aadressil, seal elavad Z B ja üürileandja naise ema. - 14.04.2016, kui sooviti minna Andres Taltsi juurde kodukülastust tegema, siis veiderdas, et pole võtit ja jooksis minema, telefoni teel vaid ülbitses, et mis te surute ja ta ei tea, millal kodukülastust teha saab. - 14.04.2016 kontrolli käigus X kinnitasid seal elavad naisterahvad, et peale nend