Väärteoasi nr 4-19-5441 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2019.a. Tallinnas Väärteoasja number 4-19-5441 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuasi Andres Sepp (isikukood: 37702270283) väärteokaebus nr 4-19-5441 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 09.10.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2302,19,014070 Asja läbivaatamise kuupäev 20.12.2019.a kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada Andres Sepa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 09.10.19.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,014070 osaliselt. Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 09.10.2019.a otsus väärteoasjas nr 2302,19,014070 mõistetud põhikaristuse ja põhikaristuse täitmise tähtaja osas. Teha uus otsus, millega: Mõista Andres Sepale LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 (kolmkümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv summas 120 (eurot kuulub kandmisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes iga kuu
- kuupäevaks alates 15.02.2020.a kuni 15.01.2021.a vähemalt 10 (kümme) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 09.10.2019.a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Asitõendid ja salvestised: - 1 DVD-plaat salvestisega – jätta väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.12.2019.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi väärteomenetleja A. L koostas 12.09.2019.a. väärteoprotokolli 2302,19,014070 Andres Sepale selle eest, et tema, 05.09.2019 kella 06:53 ajal xxxx juures juhtis mootorsõidukit xxxx reg. märk xxxx, ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas sõidukit xxxx reg. märk xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx AS-le. Nimetatud tegevusega rikkus Andres Sepp LS § 46 lg 3 nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M Pi 09.10.2019.a. otsusega määrati Andres Sepale märgitud rikkumise eest väärteoasjas nr 2302,19,014070 põhikaristusena LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o summas 260 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja Andres Sepp kohtuvälise menetleja otsust muuta põhikaristuse kohaldamise osas, vaadates üle kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv. Kaebaja leiab, et arvestades asjaolu, et tema poolt juhitud sõiduvahendile ei tekkinud kahju ning teise poole kahjud hüvitab liikluskindlustus, siis määratud rahatrahv on ebaõiglane. Kaebaja kinnitab, et menetluse käigus teda võimalikust rahatrahvist ei hoiatatud. Olukorras, kus kaebaja on töötu leiab ta, et kaebaja ei suuda tasuda määratud rahatrahvi. Kaebuse esitaja ei ole soovinud asja lahendamist istungimenetluses. Kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning oma kirjalikus seisukohas leiab, et vaidlustatud otsuses määratud karistus on täielikult põhjendatud ja palutakse jätta täielikult rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et asja menetlemisel ei ole rikutud menetlus- või materiaalõiguse norme ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus on seaduslik ning põhjendatud. Kohtu seisukoht Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte kirjalikke seisukohti, jõudis järeldusele, et Andres Sepa süü väärteo toimepanemises on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega väärteoprotokollis kajastatud viisil, ajal ja kohas täielikult tõendamist leidnud. Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et Andres Sepp 05.09.2019 kella 06:53 ajal xxxx juures juhtis mootorsõidukit xxxx reg märk xxxx, ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas sõidukit 2 xxxx reg. märk xxxx. Need asjaolud nähtuvad üheselt asjas uuritud kirjalikest tõenditest: Andres Sepa kaebusest (tl 2), millises ta toimunut tunnistab; videosalvestisest (bussi pardakaamera salvestis), millelt nähtub, et A. Sepa juhitud sõiduk kaldub kl 06:54:56 viivuks oma suunavöödist üle topeltpideva valge joone, misjärel suundub tagasi enda suunarea joonte vahele, mõlemad liiklusvahendid jätkavad sõitu, buss peatub; sündmuskoha vaatluse protokollist koos lisatud fotodega (lk 1-7) ja sõiduki vaatlusprotokollist (lk 8) nähtuvad, et avariis osalenud sõidukite andmed, tehnilised vigastused: autobussil vasakpoolse küljepeeglil, kaebaja juhitud sõidukil vigastused puuduvad, fikseeritud võimalik kokkupuutepunkt parempoolse külje uksedetailil, foto nr
- Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (lk 14) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (lk 15). Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud (lk 14). Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (lk 14pö), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse, milles samuti möönab rikkumist (tl 2). Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et A. Sepa poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Isik paneb teo toime KarS § 18 lg 3 kohaselt hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Kohus leiab, et väljudes viivuks enda juhitud liiklusvahendiga oma suunarida tähistavate joonte vahelt, oleks A. Sepp tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et riivab sedasi kõrvalreas liikuvat autobussi (bussijuhi antud signaali ta kuulis). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et A. Sepa on etteheidetava väärteo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Liiklusseaduse § 46 lg 3 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. LS § 223 lg 1 alusel karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kaebajale on mõistetud karistuseks rahatrahv 65 trahviühikut ehk 260 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamist. Samuti on leidnud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatud asjaolusid, sh toimepandud väärteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja esindaja on õigesti leidnud, et KarS § 57 ja § 58 sätestatud asjaolud puuduvad. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid ja ulatust arvestades, st mikrobuss kaldus viivuks oma suunareast välja, riivas autobussi vasakpoolsepeegli osa, mõlemad liiklusvahendid jätkasid sõitu, peab kohus kaebaja süüd väikeseks. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja kaine (vastupidist pole tuvastatud ega kahtlustatud), teisi liikluseeskirjade norme ei ole rikkunud, mõlemad liiklusvahendid jätkasid sõitu ja kaebaja sõnades, et ta ei tajunud kokkupõrget puudub alus 3 kahelda. Samas tuleb tõdeda, et kaebaja on kinnitanud samal ajal samas kohas sõitmist, kuid on väitnud et ei tajunud kokkupõrget, mis vigastuste väiksust ja paiknemist arvestades on eluliselt usutav. Arvestades kaebaja väikest süüd, samuti seda, et kaebaja on varasemalt ühel korral
- aastal liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud (karistatus ei ole kustunud), on kohtu hinnangul põhjendatud kaebaja karistamine sanktsiooni alammäära lähedaselt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja määratud karistuse liigiga, leides, et käesoleva kaebuse esitaja isikut ja tegu arvestades on põhjendatud rahalise karistuse kui kõige kergemaliigilise karistuse määramine. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud karistuse osas, tehes uue otsuse, millega mõistab karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut ehk summas 120 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks rahatrahvi tasumise ajatamise võimaldamist. Nimelt nähtub esitatud tõenditest, et kaebaja on töötu, mistõttu on ilmselgelt raskendatud ühekordselt mõistetud trahvisumma tasumine. Kohus ajatab trahvi maksmise 12 kuule. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 120; § 132 p 2, § 133-135, § 155-
- (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4