Obsah (5)
§ 115§ 103§ 127§ 1043§ 1045KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. detsember 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiv
) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist 2900 eurot. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise korral pidi hageja vastavalt kohtumenetluses kohtu antud selgitustele hagis välja tooma järgmist (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-173-12, p 10 ja 15; Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-5-12, p 27): - kostja on lepingut rikkunud, s.h millist lepingulist kohustust kostja rikkus (lepingust tuleneva nõude esitamise eeldused) (
§ 115
lg 1); - kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
§ 115
lg 1), st rikkumine ei ole
§ 103
lg 1 järgi vabandatav; - hagejale on tekkinud või tekib kahju (
§ 127
lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
§ 127
lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
§ 127
lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
§ 127lg 4); - millest hageja nõue koosneb (s.t mida hageja nõue sisaldab).
Hageja hinnangul on kõik eeldused täidetud. Hageja põhjendab, et tema ja kostja vahel lepinguline suhe, mille objektiks oli hagejale kuuluva 35 m3 konteineri (eelnevalt kohtuasjas ebatäpselt märgitud 30 m3) tühjendamine. Sellise teenuse osutamise käigus võttis kostja hagejale kuulunud konteineri enda konteineri asemel ekslikult kaasa ja kaotas ära. Kostja vaidleb hagejale vastu. Sealhulgas kostja vaidles vastu maksekäsu kiirmenetluses. Kostja põhjendas vastuväites, et tõendamata on kostja poolt hagejale kuulunud konteineri kaotamine ja 500 eurot ollakse nõus maksma vaidluse lõpetamiseks. Kohtule on esitatud NTM 11.09.2019 kiri koos 31.05.2006 arvega 260166, millest nähtuvalt on hagejale müüdud 35m3 konteiner nr 1537. Kohtule esitatud hageja 29.11.2017 põhivara nr xxxx 5
(8)inventarist nähtuvalt on hageja inventaris 31.05.2006 ostetud konteiner. Kohus loeb tõendatuks, et hageja omandis oli 35m3 konteiner nr 1537 (eelnevalt kohtuasjas ebatäpselt märgitud 30m3). Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleks olnud lepingulist suhet 35m3 konteineri tühjendamise kohta. Hageja ja kostja lepingujärgne kogumisvahend on 8m3 metallkonteiner, mille tühjendus üks kord nädalas neljapäeval Xxxx. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja kaotas ära 35m3 konteineri nr
- Samuti ei nähtu kohtule esitatud elektronkirjade väljatrükkidest (sh 29.11.2017, 07.08.2017, 22.09.2017, 08.12.2017, 20.03.2018, 03.08.2017, 18.08.2017) ja muudest kohtule esitatud tõenditest, et kostjale tuleneb või kostja on endale võtnud kohustuse hagejale kahju 2900 euro hüvitamiseks 35m3 konteiner nr 1537 eest. Elektronkirjadest nähtub, et kostja aitab konteinerit otsida. Kohus ei loe kohtuasjas tõendatuks, et kostja on kaotanud on 35m3 konteineri nr
- Kohus ei loe kohtuasjas tõendatuks, et kostja on lepingut rikkunud ja kostja vastutuse esinemist lepingu rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud hageja lepingujärgse kahjuhüvitise nõude 2900 eurot eeldused. 6.
§ 1043
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 1045
lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise (lepinguvälise) vastutuse kohaldamiseks pidi hageja vastavalt kohtumenetluses kohtu antud selgitustele tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja tõendab, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-132-16, p 14; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-16, p 15; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-16, p 11; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-16, p 14). Hageja hinnangul, kui pooltevahelist õigussuhet ei saa kvalifitseerida lepingulise suhtena, kuulub hagi rahuldamisele kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Hageja leiab, et kostja on põhjustanud hageja vara kaotsimineku ja selline tegevus on õigusvastane ning konteineri kaotsiminekuga on tekkinud hagejale kahju, mille hüvitamist saab hageja nõuda. Kostja vaidleb hagejale vastu. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et konkreetne 35m3 konteiner nr 1537 asus lepingu nr xxxx täitmise ajal Xxxx ja kostjal oli sellele konteinerile juurdepääs. Vastupidiselt on hageja 29.11.2017 põhivara nr 46 inventaris märgitud konteineri asukohaks xxxx. Kohus eelnevalt ei lugenud kohtuasjas tõendatuks, et kostja on kaotanud on 35m3 konteineri nr
- Seetõttu ei ole kostja saanud kaotada konteinerit, millega oleks kaasnenud hageja nõutud kahju. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud hageja õigusvastase kahjuhüvitise nõude 2900 eurot eeldused.
- Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt 35 m3 konteineri nr 1537 (eelnevalt kohtuasjas ebatäpselt märgitud 30 m3) eest 2900 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
- Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-134-16 p-s 56 märkinud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. 6
(8)Kostja maakohtu menetluskulud 27.11.2019 nimekirja kohaselt kokku 3610,35 eurot ilma käibemaksuta. Kostja 27.11.2019 kohtuistungil taotles menetluskulude nimekirja täiendamist lisades istungiks ettevalmistamise kulud 0,5 tundi ja istungile kulunud aeg vastavalt istungi tegelikule kestvusele hinnaga 131 eurot tund ilma käibemaksuta ehk kokku 196,50 eurot (1,5 tundi * 131 eurot). Kostja ei nõua menetluskulusid koos käibemaksuga. Seega kostja maakohtu menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 3806,85 (3610,35+196,50) eurot. Kostja lepinguline esindaja tegi maakohtus muuhulgas järgmisi toiminguid: asja materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, menetlusdokumentide koostamine ja esindamine kohtuistungitel. Hageja palus 27.11.2019 kohtuistungil hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. 10. Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjades toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ehk antud juhul maksimaalselt on põhjendatud hüvitatavad menetluskulud 2900 eurot (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas sai kostja lepingulise esindaja tunnitasu olla keskmiselt 123,02 (131+115,04:2) eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Võttes sealhulgas arvesse, et kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaat (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et kostja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis sai kohtu hinnangul kostjal tekkida põhjendatud ja vajalikku esindaja ajakulu maksimaalselt 20,83 tundi tunnitasuga 123,02 eurot ilma käibemaksuta, mis moodustab põhjendatud lepingulise esindaja tasu 2562,51 eurot (123,02 * 20,83) ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjal maakohtus õigusabi 20,83 tundi ületavas osas. Võttes sealhulgas arvesse asja õiguslikku keerukust, tehtud toiminguid. Kohus arvestab muuhulgas järgnevaga. Kostja on Harju Maakohtu 03.09.2018 määruse (osaline maksekäsk) vaidlustamise ja sellega seonduvatele toimingutele kulutanud aega ligikaudu 9 tundi. Kostja määruskaebus ja sellega seonduvad taotlused jäeti rahuldamata Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2019 määrusega. Kostja määruskaebuse menetlus ja sellega seonduvad toimingud ei olnud edukad. Rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud (TsMS § 169 lg 3). Kostjal on hagi vastuse koostamiseks kulunud ligikaudu 8 tundi, kuid menetlusdokumendi sisulist teksti on neljal leheküljel. Menetlusdokumendi mahtu ja sisu hinnates oleks pidanud kuluma vähemalt 2 tundi vähem aega. Muus osas on kostja toimingud põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud kokku põhjendatud ja vajalikud 2562,51 euro ulatuses ilma käibemaksuta. Kohus määrab kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2562,51 eurot ilma käibemaksuta, mille mõistab hagejalt kostja kasuks välja. Vastavalt kostja taotlusele mõistetakse välja hagejalt viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostja nõuab menetluskulusid 3806,85 eurot ilma käibemaksuta. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise nõude summas 1244,34 (3806,85-2562,51) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(8)Toomas Ventsli kohtunik 8
(8)