RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-10326 Määruse kuupäev Tartu, 29. jaanuar 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Kai Kullerkupp ja Kaupo Paal Kohtuasi Mul

) § 20 lg-ga 2. Viidatud sätte kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Koosolekul oli esindatud alla poole kaasomandi osadest ja koosolek ei olnud seega pädev otsuseid vastu võtma. Üldkoosoleku protokollis on küll viidatud otsuse tegemise ajal kehtinud põhikirja p-le 7.7.1, mille kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühistu liikmetest, kuid see on vastuolus

§ 20lg-ga 2, mistõttu tuleb kohaldada seaduses sätestatut.

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus kohtunikuabi määruse tühistada ja saata asja registriosakonnale menetluse jätkamiseks. Koos määruskaebusega esitas avaldaja ka kinnistusraamatu väljavõtte ning selgitas, et korteriühistus on kuus korteriomandit, kuid viis korteriomanikku. Kuna ühele liikmele kuulub kaks korteriomandit, siis on ühistul viis liiget. Avaldaja märkis, et kuna vaidlusalusel üldkoosolekul osales viiest liikmest kolm, siis oli koosolek otsustusvõimeline.
2. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel kohtunikule.
3. Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tartu Ringkonnakohus jättis
5. septembri
6. a määrusega kohtunikuabi määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Avaldaja määruskaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et korteriomanike üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma.

§ 20

lg 2 järgi on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega võib põhikirjaga näha ette seaduses sätestatust erineva kvoorumi. Praegusel juhul näeb korteriühistu põhikirja p 7.7.1 ette, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühistu liikmetest. Asja materjalidest nähtuvalt osales vaidlusalusel üldkoosolekul kuuest korteriomanikust kolm. Seega ei olnud põhikirjas sätestatud kvooruminõue täidetud ja üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Eeltoodust tulenevalt jättis kohtunikuabi kandeavalduse õigesti rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema määruskaebus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et vaidlusalusel üldkoosolekul ei olnud täidetud põhikirjas sätestatud kvooruminõue. Ühistu põhikirja järgi on üldkoosolek 2

§ 1

lg 4 järgi on korteriühistu liikmeteks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Seega on iga korteriomanik ka korteriühistu liige. Kuid üks isik saab ühistusse kuuluda ainult ühe liikmena, mitte kahe või enama liikmena. Korteriühistus on kuus korteriomandit, aga viis korteriomanikku, sest ühele korteriomanikule kuulub kaks korteriomandit. Seega on korteriühistul viis, mitte kuus liiget ja ringkonnakohtu järeldus, et üldkoosolekul osales kuuest korteriomanikust kolm, on ekslik. Tegelikult osales koosolekul viiest korteriomanikust kolm ja koosolek oli otsustusvõimeline. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kohtunikuabi kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel koostoimes TsMS §-ga 695 materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Kandeavaldus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 9.

§ 20

lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna seadus võimaldab näha põhikirjaga ette seaduses sätestatust erineva kvooruminõude, siis leidis ringkonnakohus õigesti, et avaldaja põhikiri ei ole vastuolus seadusega. 10. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna avaldaja majas on kuus korteriomandit ja kuna koosolekul osales kolm korteriomanikku, siis ei olnud kvooruminõue täidetud ja koosolek ei olnud otsustusvõimeline. Avaldaja põhikirja p 7.7.1 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühistu liikmetest. Avaldaja on selgitanud, et vaidlusaluse üldkoosoleku ajal kuulus ühele korteriomanikule kaks korteriomandit, ja esitanud selle kinnituseks ka kinnistusraamatu väljavõtte. Seega on õige määruskaebuse seisukoht, et ühistul on viis, mitte kuus liiget ja et vaidlusalune koosolek oli otsustusvõimeline.

§ 1

lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Eeltoodust ei tulene aga, et olukorras, kus ühele korteriomanikule kuulub mitu korteriomandit, võiks selline isik olla käsitatav ühistu mitme liikmena. Kolleegium leiab, et iga isik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii kohtunikuabi kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
2. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.
3. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal 3