KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-19681 Tsiviilasi AS Go

§ 15

lg 3 p 1).

§ 31

lg 2 teise lause kohaselt ei saa sellise nõudega pankroti väljakuulutamisel arvestada. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et pankrotiavalduse esitamisel tugines võlausaldaja samuti sissenõutavaks muutunud nõudele summas 407 090,95 eurot. 8.2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tuginedes pankrotihalduri aruandele (V kd 111-122) on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik ei ole alaliselt maksejõuetu. Võlgniku varade suurus on 661 820,24 eurot (vt V kd, tl 111), millele on lisandunud 07.05.2019 notariaalse lepingu alusel vara 300 000 euro väärtuses. 5 Määruskaebuses esitatud väide, et võlgnikule kuuluvate nõuete rahuldamine 440 000 euro (s.o 140 000 eurot 30.03.2019 lepingu ja 300 000 eurot 21.03 2019 lepingu, V kd, tl 128-134 ja tl 144-153) ulatuses on ebatõenäoline, on ennatlik. Nii nähtub vastusest määruskaebusele, et võlgnikule on laekunud pärast maakohtu määruse tegemist eelnimetatud nõuete katteks kokku 70 000 eurot. Samuti nähtub asja materjalidest, et pärast maakohtu määruse tegemist on võlausaldaja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi (Tartu Maakohtu 10.11.2017 jõustunud otsuse tsiviilasjas nr 2-14-55273) täitemenetluse läbiviimiseks. Ringkonnakohus märgib, et kui täitemenetluses ei õnnestu täituril võlausaldaja nõuet täita, on täituril õigus kohaldada täitemenetluse seadustikus ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Võlgnikule kuuluvate kinnistute väärtuste väidetavale ebaõigele hindamisele tuginemine ei ole praeguses menetlusetapis põhjendatud. Põhjendatud ei ole ka see määruskaebuses esitatud väide, et võlgniku kohustuste maht tõusis 07.05.2019 lepingu järgi. Nimetatud lepingust (VI kd, tl 5-14) sellist asjaolu ei tulene. 8.

1. Määruskaebuse esitaja poolt täiturile esitatud täitmisavaldus 407 090,95 euro suuruse nõude täitmiseks kinnitab maakohtu järeldust, et antud juhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks täitemenetlus. Määruskaebusest ei nähtu, millistel kaalutlustel peaks võlgniku suhtes eelistama pankrotimenetlust.
2. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda. Võlgniku menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest summas 1224 eurot (7,5h x 144 eurot) seoses vastuse koostamisega määruskaebusele. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuses määruskaebusele on võlgnik põhiliselt korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti ning seetõttu on võlgniku põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtus 5h eest summas 720 eurot. Võlgniku kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja