← Eesti

1-18-8542/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. oktoober 2019, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-8542 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus, millega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne süüdimõistetu Nikolai Kozljaninovi (ik 37202140230) karistuse täitmisele pööramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse Nikolai Kozljaninov, määruskaebus liik Teised kohtumenetluse Viru Vangla kriminaalhooldusosakond, esindaja Ando Pajo pooled RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Viru Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. veebruari
  8. a määrusega vabastati Nikolai Kozljaninov talle Viru Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsusega KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristusest (11 kuud ja 28 päeva) tingimisi enne tähtaega. Katseajal pidi N. Kozljaninov täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,5,6,8 ja 9 nimetatud kohustusi.
  11. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas kohtule erakorralise ettekande ja taotles N. Kozljaninovi karistuse täitmisele pööramist. Taotluse kohaselt on politsei infosüsteemis registreeritud järgmised juhtumid:
  12. ja
  13. augustil 2019 koostati vägivallainfoleht. Sellest nähtub, et N. Kozljaninov on silmnähtavalt alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamist ei kontrollitud ja süüteomenetlust ei alustatud.
  14. ja
  15. septembril 2019 tarvitas N. Kozljaninov abikaasaga alkoholi ja osapoolte vahel tekkis konflikt. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht ja indikaatorvahendiga kontrolliti ka alkoholisisaldust N. Kozljaninovi väljahingatavas õhus.
  16. septembril
  17. a tuvastati alkoholisisaldus 1,16 mg/l ja
  18. septembril 2019 1,27 mg/ kohta väljahingatavas õhus. MAAKOHTU MÄÄRUS
  19. Viru Maakohtu
  20. oktoobri
  21. a määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus ja pöörati täitmisele N. Kozljaninovi ärakandmata karistus, s.o 7 kuud ja 11 päeva vangistust.
  22. Kohus tuvastas, et süüdimõistetu tarvitas kriminaalhoolduse ajal alkoholi.
  23. septembril 2019 fikseeriti N. Kozljaninovil keskmine joove (1,16 mg/l) ja
  24. septembril 2019 joove 1,27 mg/l väljahingatavas õhus. Kohtuistungil ilmnes, et N. Kozljaninov on ka peale erakorralise ettekande esitamist, s.o
  25. oktoobril 2019 tarvitanud alkoholi. Olles alkoholijoobe seisundis laamendas ja käitus ta ebaadekvaatselt. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati tal joove 1,05 mg/l väljahingatavas õhus.
  26. Kohus ei arvestanud erakorralises ettekandes toodud juhtumeid
  27. augustist ja
  28. augustist 2019, sest siis ei mõõdetud N. Kozljaninovil alkoholijoovet ja puuduvad ka muud tõendid, et isik oleks neil päevil olnud alkoholijoobes.
  29. Kohus arvestas, et N. Kozljaninov on asunud tööle ja osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Küll aga pidas kohus N. Kozljaninovi kriminaalhooldust ebaõnnestunuks, sest süüdlane ei suutnud alluda kohtu määratud nõuetele ega kasutanud võimalust kanda karistust vabaduses. Kriminaalhoolduse läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ning suhtub karistusse negatiivselt. Kriminaalhoolduse jätkumine ei ole põhjendatud, sest süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ei suuda tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimusi tõsiselt võtta. MÄÄRUSKAEBUS
  30. Määruskaebuses palutakse tühistada Viru Maakohtu määrus N. Kozljaninovi karistuse täitmisele pööramiseks, jätta erakorraline ettekanne täitmisele pööramata ning määrata täiendav kohustus.
  31. N. Kozljaninov märgib, et elektroonilise valve all viibitud perioodil tal käitumiskontrolli nõuetega probleeme ei olnud.
  32. juulil
  33. a leidis ta töökoha. Saades teada ema diagnoosist, valdas teda aga suur stress, mille maandamiseks tarvitas ta alkoholi. N. Kozljaninov läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Lisaks käis N. Kozljaninov alkoholivastasel võõrutusravil ning talle tehti
  34. aprillil
  35. a veenisisene süst.
  36. oktoobril
  37. a käis N. Kozljaninov arsti juures alkoholivastast süsti saamas.
  38. N. Kozljaninov leiab, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine on põhjendatud, sest ta on teinud kriminaalhooldusametnikuga koostööd ega suhtu karistusse negatiivselt. Ka N. Kozljaninovi 80-aastane ema soovib, et poeg jääks tema juurde ja toetaks teda. -2- RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  39. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  40. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda erinevad katseaja tingimuste rikkumised N. Kozljaninovi puhul tuvastatuks.
  41. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
  42. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Vaatamata tingimisi enne tähtaega vabastamisega N. Kozljaninovile antud võimalusele kanda karistust vabaduses täites kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, rikkus süüdlane korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks kohus leiab, et N. Kozljaninovi suhtumise tõttu tuleb tema katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. Maakohus on arvestanud ka süüdlase katseaega positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (nt töökoht, sotsiaalprogrammi läbimine). Sellele vaatamata on I astme kohus leidnud, et täiendavate kohustuste panemine ei ole mõttekas, kuivõrd isik ei ole suutnud kontrollnõudeid täita. Kohtukolleegium leiab, et kui isik ei ole vaatamata alkoholivastasele süstile, töökoha olemasolule ning sotsiaalprogrammi läbimisele suutnud alkoholikeelust kinni pidada, rikuks ta suure tõenäosusega ka edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid. Sellises olukorras oleks edasise katseaja positiivne kulgemine nullilähedane. Eeltoodut arvestades puuduks määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus.
  43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas -3-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.